Nii kutsekoolides kui ka gümnaasiumides on väljalangevus esimesel õppeaastal väga suur. Ühiskond muutub keerulisemaks, järjest rohkem ja mahukamalt on vaja koolis üldaineid omandada. Praegu kulub kutsekoolides esimene õppeaasta põhiliselt üldainete õpetamisele. Kuid milleks tulla Kapa-Kohilast matemaatikat õppima kaugele kutsekooli, kui seda saaks palju edukamalt teha kodulähedases baaskoolis-põhikoolis? Äkki on aeg muutusteks? Muuta põhikool 10-klassiliseks, 10. õppeaasta sisaldaks kutsekoolide ja gümnaasiumite üldainete ühisosa.
Kümne klassi läbimisel omandaksid noored baashariduse, mis on kõigile kohustuslik. Baashariduse järel omandatakse kahe aastaga keskharidus. Gümnaasiumis akadeemilise keskharidusena või siis kutseõppeasutuses kutsekeskharidusena.
Kutseõppeasutustes antaks õpilastele ainult kutsekeskharidust. Loomulikult oleks sinna võimalik õppima asuda ka pärast gümnaasiumi lõpetamist. Gümnaasiumidest antaks õpilastele ainult akadeemiline keskharidus.

Ettepaneku plussid

Kui pikendada põhihariduse andmist aasta võrra, on lapsed baaskooli lõpetamisel juba kindlalt 16 aastat täis, küpsemad ja teadlikumad oma valikutes.
Ka õpetajad saaksid sellise hariduskorralduse puhul paremini spetsialiseeruda. Õpetajate ettevalmistus kõrgkoolides võtaks selgemad piirjooned: baaskoolide õpetajad, gümnaasiumite õpetajad, kutsekoolide õpetajad. Ning saame paremad õpetajad enam koondada – kes baaskoolidesse, kes gümnaasiumidesse, kes kutseõppeasutustesse.
Loomulikult  nõuab kõik see õppekavade uuendamist, kuid elu areneb nii kiiresti, et see on täiesti loomulik protsess. Tulemusena saaksime kvaliteetsema hariduse, mis arvestab õppuri vajadustega, ühiskonna kiirete muutustega ja ka Eesti riigi regionaalpoliitiliste vajadustega.
Haridusreformi fookuses on praegusel ajal põhikooli ja gümnaasiumi osa lahutamine ning õpilaste valikute tegemine pärast põhikooli lõpetamist. Kui aga mingi asja arengus on patiseis, siis tuleb otsida ja leida uusi lahendusi, milleks sobibki põhikooli muutmine 10-klassiliseks.