Tallinna linnaosad jäävad alles

Meenub, et isegi keskerakondlased on omal ajal opositsioonis olles Nõmme iseseisvust nõudnud.

Tunduvalt olulisem areng on aga see, et nõmmekad ja teiste Tallinna linnaosade elanikud võivad nüüd rahulikult magada, sest järgmise aasta märtsikuust ei teki armsaks saanud kodulinnaosa asemele uut kunstlikku moodustist - piirkondlikku ametit. Aprilli alguses tühistas Tallinna volikogu üksmeelselt linnaosade kaotamist puudutava otsuse.

Nõukogude ajal oli Tallinnas neli rajooni. Tänane jagunemine kaheksaks linnaosaks kujunes välja 1993. aastaks. Nõmme ja Pirita on tugeva ajaloolise identiteediga piirkonnad, Mustamäe, Lasnamäe ja Haabersti tekkisid uute magalapiirkondade baasil, Põhja-Tallinn koondab Kopli poolsaare asumeid, Kristiine on aga ehk kõige kunstlikumalt moodustnud linnaosa mitme suurema linnaosa vahel. Kesklinn liidab aga südalinna põlised asumid.

Mulluste kohalike valimiste eelses poliitmöllus otsustas aga Keskerakonna kontrolli all olev Tallinna volikogu kaotada 2011. aasta märtsikuust kaheksa ajaloolist linnaosa.

See oli selge vastukäik paremparteide soovile muuta kiirkorras, soolise võrdõiguslikkuse seaduse sabas Tallinna volikogu valimiskorda endale soodsas suunas. Nüüd on need Tallinna põhimääruse punktid, mis käsitlesid linnaosade muutmist piirkondlikeks ametiteks, tühistatud. Linnaosad ei kao.

Tallinna kui suurlinna eripära on see, et ta on õiguslikult küll üks omavalitsus, aga jaguneb mitmeks linnaosaks. Linnaosad omakorda koosnevad aga rohketest asumitest, millede piirid eelmisel aastal ka tähistati.

Nii ongi linnajuhtimise põhiküsimuseks olnud aastakümneid tasakaalu leidmine Tallinna kui terviku ja linnaosade huvide vahel. Kord on olnud linnaosadel rohkem õigusi, siis on aga linnavalitsus asunud jälle avalikke teenuseid tsentraalselt korraldama.

Sotsiaaldemokraatide jaoks oli sügisel Tallinnas koalitsiooni minnes linnaosade säilimine üks peamisi lubadusi. Samas pidasime tähtsaks ka aktiivsete asumiseltside kaasamist linnajuhtmisse. Halduskogude komisjonide kaudu on see ka nüüd ellu viidud.

Kõige tublimad piirkondlikud seltsid on Nõmmel, Pirital, Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas. Halduskogu, linnaosavalitsus ja seekaudu ka linnavalitsus peavad arvestama otsuste tegemisel kohalike elanike arvamusega. Ja iga demokraatlik linnavõim võtab kodanikuühiskonna häält kuulda.

Tallinna koalitsioon on alustanud arutelusid linnaosade õiguste suurendamise teemal. Laual on rida ettepanekuid. Ja veelahe ei jookse siin mitte niivõrd kahe erakonna, vaid linnavalitsuse ja linnaosavanemate vahel. Seejuures pole siin midagi imelikku. Taoliste arutelude puhul on see ka varem nii olnud.

Tänapäevases e-riigis ongi suurt osa avalikke teenuseid mõistlik korraldada tsentraalselt, samas pöördub linnaelanik oma probleemiga esmalt just linnaosavalitsuse poole. Nii arvan, et linnaosavalitsusi on mõistlik rohkem usaldada.

Vana Tallinn ei saa kunagi valmis. Linn muudkui laieneb, tekkinud on uusi asumeid. Võib-olla luuakse tulevikus ka uusi linnaosi. Võimalik on mõne naaberomalitsuse ühinemine Tallinnaga. Kõik need otsused eeldavad aga kohalikke elanike heakskiitu.

Täna on kõige tähtsam see, et vahepeal karmis poliitvõitluses ohvriks toodud ajaloolised linnaosad jäävad alles.