Tallinna bussirajad pikenevad kolmandiku võrra
Enamus võidabMari Jüssi
Säästva Eesti instituudi ekspert
••Minu arust on ühistranspordiradade rajamise suund Tallinnas õige ja mulle ei tule see sugugi üleöö.
Tõsi, autojuhtidele on see tulnud ootamatu üllatusena. Teavituse pool on olnud rutakas. Bussiradu on ette nähtud nii üldplaneeringus kui ka ühistranspordi arengukavas. Mustamäe ja Endla suunal on neid varemgi olnud, nüüd, kui neid tehti ka Ida-Tallinna suunale, siis ehk tõesti on see mingile seltskonnale ootamatu.
Üllatusena tuli varasem tasuta ühistranspordi teema, mis on puhas Keskerakonna soleerimine, aga bussiradade laiendamises ma mingit parteipoliitilist ärategemist ei näe.
Mina septembriks kaost liikluses ei ennusta. Busside vanuses ma ka suurt probleemi ei näe. Ühistranspordi kasutajaid on tööleminejate hulgas rohkem kui autokasutajaid. Narva maantee lõigul on ühissõidukitega sõitjaid kaks-kolm korda rohkem kui autoga sõitjaid. Eesti meedias annab aga tooni autoga sõitjate seltskond.
Lisandus 10 kmTaavi Aas
Tallinna abilinnapea
••Olen lugenud väiteid, nagu poleks linnavalitsusel bussiradu rajades plaane ega analüüse. See ei ole tõsi. Andmed ja analüüsid on olemas.
Kõik need räägivad ühte – ühistransport vajab arendamist ning ühistranspordiradade mahamärkimist. Ühistranspordiradasid oli Tallinnas varem 17,4 km ning sel aastal lisandus ligikaudu 10 km.
Tehnikaülikooli uuring näitas, et prioriteedisüsteemi kuuluvatel trolliliinidel kasvas ühenduskiirus õhtusel tipptunnil 2 km/h võrra, samal ajal kui eratranspordi keskmine kiirus kahanes 11 km/h võrra. Arvestades ajakulu peatustes, oli selles liiklusvoos ühistranspordi liikumiskiirus 14–18 km/h ning eesmärgiks on see kasvatada umbes 22-ni. Tallinnale ette heidetud vananenud bussiparki. Ometi soetab Tallinn igal aastal uut veeremit. Sel ja järgmisel aastal lisandub 35 kõige moodsamat MAN-bussi.
Veebiajakirjanduses avaldati pilte niinimetatud topelt ühistranspordiradadest Estonia puiesteel ja Pärnu maanteel. Kui nendesse piltidesse pisut süveneda, näeb, et kõige parempoolsemate radade puhul oli tegu peatuste alaga, mis on ühistranspordi kasutada juba aastaid. Nüüd said need vastavalt märgistatud.
Kiiremad bussidDago Antov
tehnikaülikooli logistikaprofessor
••Lääne-Euroopa linnades on bussiradu väga palju. Bussirajad ei ole mingi uus asi. Bussidele eraldi sõiduradade mahamärkimise eesmärk on saavutada, et ühissõidukitega saaks liikuda kiiremini kui autoga.
Tähtis on muuta ühistransport kiiremaks. Tuleb saavutada see, et enamik inimesi jõuab punktist A punkti B kiiremini kohale ning kui suurem osa linlasi võidab bussiradade märkimisest, lähevad asjad õiges suunas.
Tasub arutleda ka selle üle, kellel veel võiks olla õigus bussiradadel liigelda. Mõnes riigis lubatakse bussirajal sõita ka jalgratturitel ja raskeveokitel, mille puhul on tähtis, et nad linna võimalikult kiiresti läbiksid. Ideeliselt peaks lubama bussirajale ka takso, kui see veab reisijaid – takso on samuti ühistranspordivahend.
Autojuhid on bussiradade märkimise pärast tigedad, meedia on teema üles kloppinud. Need inimesed, kes tänu bussirajale varem kohale jõuavad, ei lähe meelt avaldama, nemad on rahul.
