Taastuvenergia kava on jäänud poolele teele
Iga vähegi mõtlev inimene saab aru, et oleme energeetilise kriisi lävel, ja kui me seda ka ei ole teadvustanud, siis tunneme seda kuidagi kalliks muutunud toidu, kütuse ja kommunaalkulude järgi. Mis teha – ei jagu enam kõigile odavat energiat.
Seega on ainumõistlik alustada siiret taastuvenergeetika ajastusse. Eesti valik selles vallas on lihtne: kas näidata teed või järgneda. Sajaprotsendiliselt taastuvenergeetikale siirduda pole loomulikult võimalik, kuid on võimalik valida sinnapoole liikumise kiirus.
Taastuvenergia kava TE100 probleem on selles, et see käsitleb kahjuks ainult elektri ja sooja tootmist, mis on üks odavamaid ja lihtsamaid küsimusi. Roheelektri tootmise seadmed on uuest aastast kehtima hakkavate elektri hindade puhul igale majapidamisele väga kasumlik investeering. Kui kohalikud omavalitsused lubaksid inimestel lihtsustatud korras tuulegeneraatoreid paigaldada, siis saadetaks Eesti Energia põlevkivielekter juba loomuliku arengu kaudu pensionile.
Kuid TE100 jätab käsitlemata transpordi taastuvenergiale ülemineku ega maini üldse toidu tootmist, mis on oluline ja kõige komplitseeritum osa meie energiatarbimisahelast. Nii meie praegune transpordisüsteem kui ka inimene nõuab süsivesikuid, mille tootmine on väga väikse kasuteguriga – s.t põllult kasulikult kätte saadava ja sellele langeva päikseenergia suhe on väga väike. Kuna meil maad juurde võtta ei ole, siis peame hindama, mida meil on võimalik igal hektaril toota: kas biomassi või toitu? Samuti tuleb hinnata valikute moraalseid faktoreid: näiteks kas on eetiline ja seaduslik kasvatada põllukultuure puhtalt biokütuste tarbeks, kui maailmas on näljas üle 900 miljoni inimese?
Elektriautode kasutamine
Muidugi on Eesti astunud samme ka elektriautode kasutuselevõtuks, mis võimaldab vabastada transpordisektori kallitest süsivesikutest. Jällegi väga kasumlik investeering, kuid TE100 on jätnud tähelepanuta elektriautode lisanduva energiakulu ja selle, et neid saab suhteliselt lihtsalt kasutada energiatootmise kõikumiste tasakaalustamiseks.
Majanduslikult ongi Eestile oluline just kiire muutus transpordisektoris, sest nafta hinna tõusu tõttu moodustavad kütused juba väga olulise osa meie impordist. Muidugi suudame kohalike diislikütuste tootmise suurendamisega importi vähendada, kuid mõelge sellele: kas meil ei oleks mõistlikum pigem eksportida toodetavat kütust ning ise minna üle oluliselt säästlikumale ja tervislikumale transpordimudelile?
