STEN TAMKIVI: Majanduskriis kui saunalava

Hääl saalist (kodanikkonna seast):
Ma saan aru, et Teie võidate kasumit juurde imporditud kondi(liha)ajumassist. Aga meie?

Mõnes mõttes on ju idee õige. Ainult et selle teostus ei paranda eriliselt kohalikku keskkonda. Seesama majanduskriis ei vähendaks nende hulka, kes loodavad helienergia abil oma toa soojaks kütta (ja neil see ka õnnestub - põhjakihi kisa on mesi võimuprostituudi veskile - neile tuleb heategusid teha, siis nad valivad...). Seesama majanduskriis aga praegustes oludes oleks räige majanduse kontsentreerija - kõva samm - mitu sammu absoluutse monopolismi poole. Praegune vahendusfundamentalism tunnistab ainult suuri, nendega on võimalik manipuleerida, väikesed "turu solkijad", mis sest et uute ideede allikad (õigemini just nende segavate uute ideede tõttu) tuuakse esmajärjekotrras ohvriks kriisist väljumiseks. "Edukas majanduskriisike" ilmselt suurendaks hoopis nende häälega enda elu soojendajate hulka.

Küsimus pole selles, kuidas panna "lihtne inimene" tulevikule mõtlema, kuidas suunata teda innnovaatilistel aladel ennast harima. See hakkab iseenesest toimima, kui kõrvaldada vahendusahelat jäägitult kaitsev seadusandlus - kui inimestele selgeks teha, et tema enda tark käitumine, tark töö, annab talle kõige enam. Praegu annab kõige enam kõva karjumine ja pikad näpud seaduseaukude otsimiseks / treimiseks enda monopoli kindlustamiseks.

Nii head ja asjalikku artiklit pole juba ammu lehes näinud!

Seletage keegi, mida seal Luksemburgis ka tehakse, et kõik peakontorid sinna ronivad?

Kuidas sa võid nii tobe olla?
Steni firma makstud maksudest ja selle tööjõu makstud maksudest sa vist ei loobu. Aga ikka materdad, "mis mina sellest saan", nagu mõni kuri vanainimene. Õigustad oma nime.

Kui tühiselt lühike mõtlemine mõnel ikka olla võib:( Pärismaalane, palun loe uuesti ja aeglaselt see artikkel läbi. Ja siis veel 3 korda.
Steni ideed on toredad, aga mulle tundub, et alustada tuleks kõigepealt kirjaoskusest, sh loetust aru saamise oskusest!

Olen nõus. Praegu panevad seadused lihttööjõu ja tipptasemel kvalifitseeritud tööjõu enam-vähem ühte patta kui sooviamtud tsurkad, kelle tulekut Eestisse on vaja takistada. Eurooplased ja ameeriklased teevad täpselt sama vea.

USAs võib tippteadlasel kuluda kümme aastat elamisloa kätte saamiseks. Sellise bürokraatia juures see pidu Silicon Valley`s enam kaua ei kesta, sest enamus nende firmadest on ju immigrantide alustatud.

Eestil oleks väga lihtne sellest massist positiivselt eristuda. Tuleb lihtsalt oma seadustega märku anda, et tehnoloogia või teadusharidusega inimesed on Eestis teretulnud. Esimene samm ajutise tööloa taotlemiseks peaks olema e-avaldus.

MEIE PÜHENDUMUS SÄÄSTVALE ARENGULE
1. Säästev areng tähendab seda, et praeguste põlvkondade vajadused tuleks rahuldada, seadmata
ohtu tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi. See on asutamislepingus
sätestatud Euroopa Liidu üldine eesmärk, mis hõlmab kõiki liidu poliitikavaldkondi ja
meetmeid. Sellega soovitakse kaitsta Maa võimet toetada elu kogu selle mitmekesisuses ning
see rajaneb demokraatia, soolise võrdõiguslikkuse, solidaarsuse, õigusriigi ja põhiõiguste
austamise, sealhulgas vabaduse ja kõigile võrdsete võimaluste loomise põhimõtetel. Säästva
arengu eesmärgiks on parandada järjepidevalt nii praeguse kui ka tulevaste põlvkondade
elukvaliteeti ja heaolu maailmas. Selleks püütakse edendada täistööhõive ja kõrgetasemelise
hariduse, tervisekaitse, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning keskkonnakaitsega
dünaamilist majandust rahumeelses ja turvalises maailmas, kus austatakse kultuurilist
mitmekesisust.

Hea et meil Eestis on selliseid noori, tarku ja vihaseid mehi kui Stan Tammkivi!
Kohe midagi teevad kindlasti ära.
Veel parem kui näiteks Andrus Ansip helistaks korra nädalas Sten Tamkivile ja Küsiks : " Härra Tamkivi, kuidas Teil läheb. Kuidas saaksime Teid aidata. Ega Te järsku ei kavatse Eesti Vabariigist oma firmat kuhugi mujale kolida ! "

mulle meeldib, et tamkivi mõtleb jõulisele ümberjaotamisele ja tulumaksude tõstmisele. odava riigi poliitika on hävitamas eestit ja kui me täna ei panusta infrasse ega teadusesse, siis kümne aasta pärast on põõsas! seegtubli tamkivi, makse on vaja tõsta meie hariduse finantseerimiseks ja teadusesse panustamiseks

me võime ka kõik maksud ära kaotada, aga suurfirmade peakontorid ei tule ikka siia, sest me oleme euroopa ääremaa. loodus seadus ütleb, et mitmekesisus ja koguneb sinna, kus on suuremad võimalused. vaadake inimesed kogunevad tallinnasse, mis sest, et seal on kallim elada, aga rohkem võimalusi. me peaksime lõpetama tahtmise saada euroopa keskuseks, seda ei juhtu iial. pigem peame lähtuma eeldusest et oleme ääreala ja kasutama sellest tulenevaid võimalusi

Ei tehtagi midagi. Luksemburg on juhtumisi õige koha peal - Pariisi, Londoni, Amsterdami, Kölni ja Frankfurti vahel. Ning ega Shveits ja Milanogi kaugel pole.
Eesti aga on ääre peal. Aerutame ta õige läbi Sundi välja, nagu ühes laulus?

Ja importida ajusid? Miks peaks need ajud tulema siia, nii väiksele maale, kus kohapealt abiajusid üsna vähe võtta (pole ju miljonitki!). Miks nad peaksid siia jääma ja mitte ära minema? Et maksame üle või? Siis on tõenäoline, et palgakasv ületab tootlikkuse kasvu. Isegi superajude tootlikkus pole lõpmata suur.
Silicon Valley vahetus läheduses on vähemalt 5 miljonit kaunis rikast inimest (San Francisco, Sacramento, Monterrey Bay jt.). Ilma nendeta oleks ajud tegevuseta jäänud.
Ikka tahame oma pükstest välja hüpata. Võibolla õnnestubki, aga siis jääb riist paljaks.

Nojah aga mis mõtet minul, suht värskel doktoril, on mõtet Eestis sitsida kui pärast 10 aastat ülikooli makstakse mulle akadeemilises sektoris nagu maalrile ja erasektoris nagu ravimiesindajale? Jutt on küll ilus et "tuleks kinni hoida ja juurde meelitada" aga seda juttu olen ma juba 5-6 aastat kuulnud ilma et palgaskaalal muutusi näeks.. Hea küll et poliitikud seda ei tee, nemad ongi pimedusega löödud aga ega needsamad "perspektiiviga ärimehed" hoiavad ka kulude pealt kokku nagu saavad ja maksavad Eestis vähem kui prügiautojuhile.. :S

Vaata doktor, meil väärtustatakse inimesi, mitte paberit. Tõesta, et sa oled midagi väärt (see võtab 1-3 aastat), ja saadki maalri palga või lausa 2. Ettevõtlikud maalrid teenivad täna 20-40 tuhat kr.

Igati korrektne reaalsuse kirjeldus, A.J., tehnopargid on tänapäeval 100% (kinnisvara) äriprojektid, Silikoonivälja või teadusmahuka äri taimelavaga on võrdlemine kohatu.

Sellele teisele anonymousele:

Absoluutselt nõus et inimene peab ennast tõestama aga minu point on selles et Eestis jääbki saama väiksemat palka kui välismaal. Mis valemiga siis neid inimesi väljast küll Eesti meelitada?

huvitav et inseneR on aastatega "hingusele" läinud, ei olegi nö peateemat kommenteerimas. kahju, see oli alati nii naljakas

aga teadusmahukast ärist, tööstusest ja doktorikraadiga erasektori töötajatest Eestis: mida ei ole seda ei ole... sest nimetage 100 suurima käibega Eestis tegutsevast ettevõtetest need, kes panevad Eestis tehtavasse arendustöösse kasvõ ÜHE krooni? nimekiri saaks ülimalt lühike

Skype on tore küll.
Siiski mäletan oma mõtteid, siis kui teda müüdi.
Kui tõesti on idee põhiliselt eestlaste oma, siis müügihinna ja nende saadava suhe oli suurem kui piima poehinna ja kokkuostuhinna suhe.
Kui eeldada väärtusseaduste kehtimist, siis pidi keegi panema IDEELE ikka jubedalt juurde.
Kui julgustada taolisi asju, siis kust peaks tulema see jubedalt juurde panemine.
See on nagu Asmeriga. Oled küll suur võidusõitja aga kui tahad sõita, siis maksa ise peale või lüpsa fänne.

Muidugi ei peaks olema domuprav (majavalitseja) kõige kõvem sõna EV-s, ega peaks seda olema ka kasiino.
Siiski ei tahaks sattuda Buratiino või mitte liiga tuttava võidusõitja fänniks, et avada OLULISTE ISIKUTE UKSI lihtsalt.

Ameerika domupraavid tahavad ilmselt veel rohkem määrimist üleilmalise tähenduse tarvis.

Tegelikult ju kahju, et inseneRi pole, kes elementaarseid asju meelde tuletab.
Muidugi ei saa meil teadusmahukat tootmist olla ilma heade kogenud insenerideta ja insenerid saavad vajalikke kogemusi ainult tegelikus teadusmahukas tootmises, mida meil jälle ei ole jne. Nõiaring, mis on küll lõhutav, aga nõuab aega ja väga palju sihikindlust. Sihikindlust meil pole ja aeg... noh, kõik tahavad ju palju pappi ja kohe!
Ning Eesti 100 suuremat ettevõtet kuuluvad ju välismaalastele. Miks peaksid nemad oma tootearendust just Eestis tegema, kui saab teha näiteks Luksemburgis?

See üleminek teadusmahukale tootmisele on PALJU raskem kui eestlased tavaliselt ette kujutavad. Millest muidugi ei tulene järeldust, et see oleks võimatu või et seda ei tasugi püüda. Aga kas me ikka viitsime - meie kõik? Valitsust või ka firmasid sõimata on ju palju-palju lihtsam.

Tore on muidugi leiutada ja ega see pole nii võimatugi kaunis kõrge harituse juures.
Küsimus, milles ootaks eelkõige kompetentsi kirjutajalt, on see, et kas me jõuame oma postsovjeti-ida-euroopa-positsioonilt: ) ka asjadele piisava tähenduse juurde osta, mis paistab olema kümnetes kordades kallim kui lihtne leiutamine.