Silvia Lotman: Happevihmad pole kadunud

tervisekahju on üks asi, aga see, et põlevkivi põletatakse narvas ülimadala kasuteguriga on lihtsalt jabur maavara raiskamine, mõni ime siis, et sellele makstakse lisaks elektri hinnale 800 miljonit toetusi maksumaksja rahaga

on poliitika.Et laevandus õitseb on lihtsalt poliitilise valiku teel neile soodustingimuste loomise tulemus.Küllap ka poliitikute osalus laevafirmades mängib rolli.
Eesti võiks küll taastuvenergiale üleminekus esimeste seas olla(vaimult suur)aga meie näe eelistame tagareas kahemehe rolli.Heitlik on see meie meel-mõnes teises asjas jälle taotleme usinalt oiviku rolli.

täienduseks-meil poliitiline valik oli ka taastuvelektri maine põhja lasta selle eraldi reaga arvel.Samas põlevkivivärki doteeritakse teisiti.Kõik on poliitika.

kuidas sa seda ette kujutad? Need taastuvenergia tootjad ei suuda ju pakkuda konkurentsivõimelist toodangut. Oled nõus neile dotatsioone maksma, et nad vaesekesed ka kasumis oleks?

kogu see energiajura tekitab eesti rahvale vaesumist ja näljahäda. vahetpole, mis allikatest see saadakse, lüpstakse ikka täiega.

Hoolimata sadade miljonite eurode kulutamisest puhastusseadmetele tuleb endiselt peaaegu kogu meie väävlisaaste põlevkivist. Kui suure võidu tervise ja keskkonna kontosse saaksime põlevkivist „Jenga klotside” maa alla jätmisel ja taastuvenergia kasutamisel, võiks püüda arvutada analoogselt laevakütuste tervisearvutustega.

...siis tegelikult on vaja panustada...tuumaenergiasse...ja eeskätt Leedu tuumajaama ja Lätiga koos..., mitte et Liive ehitab Vaivarasse veel üht põlevkivil toimivat elektrijaama..., siis mida mõtles ja millise kohaga mõtles...valitsus ja sh keskkonnamionister Pentus, kui seda Liive lobby aktsepteerisid...???

Elukauge „lillenuusutajast loodusearmastaja“ jutt, kes sisuliselt saeb oksa millel ise istub. „Keskkonna kaitsmise“ nime all, salakavalate „lobistide“ õhutusel, tehtavad kulutused ületavad looduskeskkonna taluvuspiire. Ammu oleks aeg loobuda totrast „kliima soojenemise vastu võitlemisest“, koos sellega kaasnevatest mõttetute kulutustega. See aitaks oluliselt tõsta Euroopa konkurentsivõimet võrrelduna Aasia maadega, kus põline rahvatarkus on aidanud Euro- ja Globaal- Lollusi vältida. Samuti tuleks teaduslikult põhjendatud tasemel üle vaadata senised „keskkonna kaitsmise investeeringud“, mille tulemusel saavutatav „saagis“ on enam kui küsitava väärtusega ning nendega kaasnenud korruptiivsete hangetega raisatud miljardid on lihtsalt „tuulde lastud“ maksumaksjate raha.

viib mõttele, et artikli eesmärk on kaitsta naftatööstust ning selle investoreid-omanikke. Ometi on ju olemas alternatiivtehnoloogiad, mida me peaksime juurutama ning kasutama, kui soovime endale paremat ning tervemat keskkonda (hoolimata sellest, et nende leiutajad ning väljatöötajad millegi pärast ei paista silma pikaealisuse poolest ning rääkimata tuumaenergia spetsialistidest, kes ei ela kaua kui nad töötavad "valede" riikide jaoks, muide)

Millegipärast jätab tädi ütlemata aga meie linnade põhilise saasteallika-mootorsõidukid! Tema oma kanaajuga kaotaks ida-viru põlevkivitööstuse hoopis ja ehitaks eestimaa tuulikuid täis..Ainult need tuulikud ei saa töötada ilma stabiilsete elektrijaamadeta! Mingu ja vaadaku euroopa kogemusi-saksamaa tuulikupargid asuvad ikka seal piirkonnas kus silmapiiril tossab ka elektrijaama korsten!

"vähendatakse kütuses lubatud väävli ja lämmastiku määra"?
Õpikutes mittepõlev õhulämastik moodustab mootorites imeväel lämmastikoksiide mille sisaldust heitgaasides meeleheitlikult piiratakse.
Tehkem endile lämmastiku ringkäik looduses selgeks.
Adiabaatilises mootoris olekski õhulämmastik kütuseks ja heitmeteks lämmastikväetised.

on ka tervisekahju see üks asi tervikus mis ei õigusta põlevkivielektri "taskukohast" hinda, sest maksame selle eest tervise ja eluaastatega, nii, et tervisekahju on veel kindlasti oluline lisaks loodusvarade raiskamisele. Kui paneks äkki elektriarvele juurde lisaks elektrihinnale tervisetasu, põhjaveetasu ja happevihmatasu ei tea kas siis sealt enam elektri enda eest võetav raha välja paistakski? agha misteha, meiemaalane on nõus end haigeks ja surnuks rabama, et saaks end "rikkana tunda" mitte terve olla ja seda nautida.

ja kuhu sa aasiaga siis konkureerid? raha sööma, muud ju eriti alles ei jää kui niimoodi edasi liugu lasta!

Milline laevandus "õitseb"? Vaadake ikka Tallinkist kaugemale kah. Hetkel vaaguvad väga paljud laevaomanikud hinge. Turg on aastast 2008 täiesti kutu olnud ja raha on põlenud uhkelt.

Räägime siis sellest ka et IMO Marpol 6 + EU´s juulis hääletusse minev "väävlidirektiiv" töstab kogu Balti-Põhjamere laevatuste hinda tarbijale ca 30-40%. Ja paraku ei kehti võrdsed reeglid: Vahemeri-ookeanid ei ole SECA piirkonnas sees enne kui 2025.

Miks on põhjaeurooplane see tola kes innovatsiooni kinni maksab?

Töötavat väävliscrubberit merel ei ole (laev paraku ei püsi ühes asendis nagu tehasekorsten) ja isegi need mittetöötavad eksperimentaalsed rondid maksavad suurusjärk 0,5-1 milj EUR per laev. Alla 5000 tonnistele neid peale panna ei saagi. Arvestage, et Läänemerel on iga ajahetk ca 1000 sellist laeva rakkes. Mis summa tuli?

Kust peaks tulema raha? Loomulikult meie kõigi taskust!

Need laevafirmad kel on visiooni ja raha vaatavad LNG poole aga see eeldab täiesti uute laevade ja infra ehitamist. Odav-tavaline 7000-8000 tonnine LNG kaubalaev maksab ca 10 miljonit EUR /laev... ja see on väga riskantne investeering.

40% meretranspordi hinna tõus tähendab muuhulgas, et palju täna merel ujuvat kaubavoogu kolib maanteele. Rekka tossus istuda on tervislikum kui laeva omas.

Lõpetuseks - kui laevad hakkavad siin vetes põletama madala väävlisisaldusega diislit (1 Jaanuar 2015) mis muideks sobib ka teie autosse ja põllumehe traktorisse - siis mis Te arvate - mis juhtub tavalise 0,1% S diiselkütuse hinnaga?

Mis mõte on sellel ilusal jutul? Suurimad saaste tootjad USA ja Hiina sülitavad igasugustele saastamist piiravatele lepingutele.

sitaga sõitmise lubamine on majanduslikult suurem toetus kui tuulikute subsideerimine, kui laevad peaksid ka väävlivaba kütust kasutama oleks konkurentsis teine olukord. vabanduseks tuuakse see, et laevad sõidavad ju kaugel merel ega sega kedagi. seda võiks küsida Malmö inimestelt kel kopsuhädad sagedased ja lõunatuuled toovad kategatilt kollaseid sudupilvi.

loe artikkel uuesti läbi. ja USA osariik Kalifornia juba keelab oma vetes solgi põletamise, kuna seal on olulised kaubavood kaalub Maersk oma laevadele väävlipüüdjate eehitamise et mitte turgu kaotada, pole see asi ni lootustetu kuivõrd külmal kasumikalkullil põhinev nähtus. Ja sii mingid jutud, et maismaatransport saastab ka on sarnased sellele, et kui söökla laual vedeleb kassiroju siis kas hiired on paremad?

Hei tatt näkku jah!
Ja sa ise ka usud seda? Jänkid alati püüavad head välja paista aga nende teod on vastupidised.

Loodusteaduslikud meetodid on vaatlus ja katse. Kui teha vaatlusi happevihmade osas, siis on olukord üpris hea. Vihmaveest "toituvad" samblikud on väga hea tervise juures. Levima on hakkanud ka samblikud ja seened(hallitused, roosted), mis on väga tundlikud õhusaaste suhtes. Miks peaks arvama, et edasine väävli ringkäigu piiramine midagi rohkem parandaks. Kui keskkonnakaitse hakkab toimuma kirjutuslaua taga filosoofilisel meetodil ja protsentide arvutamise läbi ning muutub asjaks iseeneses, siis võib see olemata olla.

kommentaar kadus, järelikullt arvasin õigesti! :)

Fukushima lähistel, aga ka Tokios on hakanud levinema tsüanobakter, mis korjab kokku radioaktiivset sodi. Seal, kus seda kõvasti on, on mikrosieverteid kõvasti rohkem, kui ümbruses.
Seda kutsutakse bioakumulatsiooniks. Toiduahel on mürke täis, mida kõrgemale see sodi
jõuab, seda suurem võimendus. Kõik on varsti saastunud, ja meie oleme toiduahela ülemine ots.
issand halasta sellele klaköörijõbule siin triidis, kes kraaksub tuumaenergia ainuvõimalikkusest.