ROHELISED: gaasijuhet pole meile vaja

Siis poleks tarvis keskkonda kahjustavat fossiilkütuste ammutamist laiendada, hiiglaslikke transpordiinfrastruktuure rajada ja seeläbi inimtekkelist kasvuhoonegaaside kogust kasvatada.

Kui Vene maagaasi kasutamise laiendamine on Euroopa energiamüüjate jaoks vajalik, siis tänasest suurema koguse gaasi transpordiks Euroopasse on tarvis lisatorud pigem olemasolevate gaasitrasside koridoridesse paigaldada.

Sel juhul poleks vaja elukeskkonda ega looduslike liikide elupaiku kahjustades uusi trasse maismaale või Läänemere põhja rajada või vedeldatud gaasi tankeritega niigi tiheda reisilaevaliiklusega koormatud Läänemerel vedada.

Merealuse ehitusena saab Vene-Saksa gaasijuhe olema mitmeti tülikas rajatis. Eelkõige julgeolekulistest aspektidest. Me ei leia, et Eesti territoriaalvete läheduses peaks olema objekt, mis võiks kujuneda ajendiks Vene sõjalaevade sagedasemale viibimisele siinkandis. Seda vaatamata asjaolule, et ka praegu võivad Vene sõjalaevad liikuda Eesti ja Soome vahelistes neutraalvetes.

Me ei vaja otsitud põhjusi sõjalise kohaloleku suurendamiseks ei Soome lahes ega Läänemeres tervikuna. Relvastatud üksuste loomise õigus Gazpromis on kaugelt teistsugune tegevus kui rahumeelsete Läänemereriikide ärikeskkonnas tavaks.

Venemaa liidrid on teatanud soovist taastada Vene sõjaline võimsus ning meil on alust arvata, et selline äriline-poliitiline - sõjaline kokteil on ohtlik nii meie kui ka teiste Läänemeremaade julgeolekule.

Läänemeri on haavatav nii geograafiliste iseärasuste, elustiku hapruse kui sinna aegade jooksul ladustatud ohtlike ainete tõttu. Kahe paralleelse toru kaudu kõrge rõhu all gaasi läbipumpamine tähendab, et ainuüksi gaasi rõhust tingitud energiasisaldus on võrdne iga meetri kohta merepõhja justkui 10 kilo tugeva lõhkeaine paigutamisega.

Võimaliku gaasijuhtme rebenemine võib põhjustada rõhuplahvatusi, mis on suutelised nii miine detoneerima kui ka mürgikonteinereid kahjustama, kui need lööklaine ulatuses on.

Juhime tähelepanu sellele, et mereohutuse tagamiseks korraldatakse NATO ühisõppusi, mille käigus avastatakse ja tehakse kahjutuks miine ja muid merre sattunud lõhkekehi.

Me peame arvestama oma otsustes sellega, et lõhkamiste suhtes tundlik gaasijuhe võib saada ettekäändeks, mille tõttu võidakse nõuda olulise demineerimise lõpetamist või piiramist Läänemerel. See ei ole kindlasti Eesti huvides.

Gaasijuhtme paigaldamine mere põhja on palju kallim kui maa peale. Maismaad mööda Venemaalt Saksamaale kulgevana oleks sama trass 1,3 korda pikem, kuid siiski odavam kui merealune rajatis. Seda enam, et merealuse toru hooldus ja valvamine on tunduvalt keerukam ülesanne kui sama maismaal tehes.

Veealuste asjade üle puudub avalikkusel piisav ning lihtsalt saavutatav kontroll, mis võimaldab pahasoovlikkuse korral käsitelda mistahes intsidente kas provokatsioonide või koguni rünnakutena.

Me ei saa kindlad olla, et Venemaa oleks riiklikult korrektselt käituv partner, kui sealtpoolt keeldutakse ratifitseerimast juba alla kirjutatud leppeid või eitatakse kasvõi aeg-ajalt toimunud õhupiiri rikkumisi..

Eesti keskkonnajulgeolek, nagu ka riiklik julgeolek on kavandatava gaasitoruga kaasneva määramatuse tõttu selgelt häiritud. Soome soovitus viia kõnealune objekt enda rannikust kaugemale on suure tõenäosusega lähtuv soovist vältida julgeolekuriske.

Samas ei taheta seda avalikult välja öelda. Soome majandushuvi Venemaa suunal on traditsiooniliselt suur ning soomlaste ettevaatlik hoiak on mõistetav. Samas on Rootsi julgeolekueksperdid avaldanud seisukohti, et Venemaa kujutab Rootsile tõsist ohtu. On selge, et kui neil väidetel on alust, siis sama oht peaks puudutama nii Eestit kui ka Soomet.

Projekti arendajate huvi gaasijuhe merepõhja ehitada näib lähtuvat vaid soovist vältida maismaal torujuhtme talumise eest ja seda läbiva gaasi eest transporditasude maksmist transiitmaadele.

Et enamusel Läänemereriikidest gaasijuhtme Läänemere põhja paigutamisel selle projekti vastu majanduslik huvi puudub, häireid merealade kasutamisel ning negatiivseid mõjusid merekeskkonnale gaasijuhtme ehitamine ja opereerimine aga kuhjaga kaasa toob, siis on arusaadav, miks ei peaks ei Eesti ega ka teised mittekasusaavad riigid NordStream AG poolt kavandatud moel torujuhtme ehitamist heaks kiitma.