Riigi IT-projektide suurim häda on läbimõtlematus

 (3)
                 
Riigi IT-projektide suurim häda on läbimõtlematus
EPL
„Olid ajad, kus pakkumise sisu oli a la "Meil on siin uus seadus ja peab mingi register olema. Tehtagu!", kritiseerib riigi IT-hankeid Eesti e-valimiste süsteemi looja Tarvi Martens.

Riigikontroll auditeeris kuut Eesti riigi IT-projekti aastatel 2005-2009 ja nentis, et vaid kolm neist said õigel ajal ning õiges vormis valmis. Riigikontrolli hinnangul põhjustavad ohtraid läbikukkumisi puudulik eelanalüüs, ülepeakaela ühe lahenduse kasuks otsustamine ja projekti teostama asudes töö põhitõdede eiramine.

Tarvi Martens, mis on Teie hinnangul Eesti riigi IT-projektide ebaõnnestumise peamine põhjus?

Eelanalüüsi puudulikkus on vast suurim probleem. Olid ajad, kus pakkumiskutse sisu oli a la "Meil on siin uus seadus, et meil peab mingi register olema. Tehtagu!". Praeguseks on ajad veidi paremaks läinud muidugi. Sellegipoolest ei ole riigiasutustel üldjuhul piisavat kompetentsi, et sellist eelanalüüsi hästi teha.

Alternatiivsete pakkumiste eiramine (tegelikult: mitte lubamine) on meede, mida on väga harvadel juhtumitel võimalik adekvaatselt põhjendada. Nii saab teha ainult siis, kui hankija 100% teab mida ta tahab. Üldjuhul see aga nii ei ole.

Riigikontroll heidab suurima kivi riigi kapsaaeda, kuid kas osa tähtaegade venimise põhjuseks võib Teie hinnangul pidada ka seda, et hanke võitmise nimel esitatavad firmad ebareaalsete tähtaegadega pakkumisi?

Jah, ja lisaks sellele esitatakse ebareaalsete hindadega pakkumisi (allapakkumisi) ning tulemuseks on see, et projektid venidvad, lähevad kallimaks (viidatakse mittespetsifitseeritud lisatöödele) jne.

Milliseid meetmeid võiksid riigiasutused IT-projektide paremaks edenemiseks esmalt kasutusele võtta?

Kindlasti oleks vaja rõhku panna heale eelanalüüsile. Selleks võib vastava kompetentsi puudumisel kasutada ka väliseid tegijad erasektorist. Tuleb harjuda mõttega, et tellijaks on (äri)protsessi juht, kes hanke tulemi peab ka juurutama, mitte IT osakond või juhtkond.

Hanked tuleks spetsifitseerida nii, et väljatööte tulemid antaks üle etapiviisiliselt - mida iteratiivsem protsess, seda parem. See tähendab, et hankija/tellija peaks heas mõttes "ninapidi juures olema" ning kogu töö teostamise ajal olema kursis protsessi kulgemisega ja olema võimeline seda korrigeerima, mitte avastama lõpus, töö üleandmisel, et "kõik on valesti". 
 


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 3 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Mesinikuõpilased suruti ninapidi tarru
Aimar Lauge (paremal) on taru laiali tõstnud, et õppurid asjast õige pildi saaks, ning huvi neil selleks jätkub.
Ühtegi ametit pole mõtet õppida eemalt, arvasid mesinikuks õppijad, sättisid end sumiseva musta pilve sisse ning ajasid ninad-näpud tarru.
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-50%
25,- €
Salene tõhusa Ultrahelikavitatsiooniga -50%!
Vaata
Skandinaavia menukaima ajalooajakirja "Imeline Ajalugu" ...


M-kindlustus
SMS laen