REIN TAAGEPERA: Vaba rahvas, ikkes keel?

Näotuid nimesid on teisigi, mis ei riiva silma üksnes keeleliselt. Näiteks, miks on hotellis Olümpia koht, mis kannab kahe seeriamõrtsuka nime (Bonnie & Clyde)? Või kui peab just kurjategijaid kummardama, ehk oleks kodusem ja kaunim rajada sinna homoklubi Medvedjev & Ustinov? Rohkem ikkagi Eestiga seotud. Viimane oli muidugi iroonia, kui keegi aru ei saanud...

"Miks pole pandud ilgele mikroskoopilisele elukale, kellel on ladinakeelne nimi Clostridium ljungdahlii eestikeelset nime,"küsib tädi Juula,kes on tegelikult
filosoof-usukannataja,mistõttu ka trenditeadlik vanamoor
kõikvõimalikes fiskaalmajanduslikes moeküsimustes nagu
ka uute eestikeelsete sõnade väljamõtlemise,nii ka nende väänamise küsimustes."
Ja Juula jätkab kangekaelselt küsimusega:"Sellel ilgel elukal,kes toitub mitte peerugaasist vaid just vingugaasist,süsihappegaasist ja vesinikust
,mille tagajärel tekitab elukas ainult vett ja piiritust occultisti ja technoshanisti Mull&Molli
kuurinurgas olevas tünnis,puudub ka inglisekeelne nimi,saksakeelne nimi,hiinakeelne nimi ja ka venekeelne nimetus."
"Ilmselt pole Mull veel jõudnud eestikeelset nime panna,
sest ta alles äsja nokkis selle välja kanakakast,
kuid elukale ladinakeelse nimetusega Cricetomys gambianus pani ta juba ära eestikeelseks nimeks gigantne Gambia nuuskurrott," vastavad kooris koos ja korraga Juula küsimusele härrad Larry Lammaskaru,
doktor Kukkkägu,Affanassi Affenbaum ja Nabatamees:
"Me saime sellisest nimepanekust teada alles siis,kui
lugesime seda kvaliteetajalehest Rat & Mouse Gazette (Ajaleht Rott & Hiir):
http://www.rmca.org/Articles/giant.htm
Ja ta tegi seda täiesti ilma bürokraatide ja pervertide omakasupüüdliku abita,täiesti laenu-võla-maksu-aktsiisivabalt ilma parasiitbürokraate ja poliitperverte
nuumamata.
"Ka ka aeg Mulli poolt kanakakast välja nokitud ilgele
elukale Clostridium ljungdahlii eestikeelse nime panekus
ei ole veel küpse ja seda just praegu täpe tingimustes,"
mõtleb,arvab ja ütleb jora täienduseks härra Nabatamees.

Äsja anti teada, et miski Shalom Abikeskus MTÜ hakkab Rimi äraviskamisele kuuluvat toidukraami abivajajateni toimetama.
Vaat shalom siin veel puudus !

Muhe jutt Taageperalt! Jäi meelde vihjeline mõistaandmine, Piirikivist näiteks. Ka hoopis nimesid nimatamata oskab vanameister rääkida:
"Kui tart­la­sed vä­hem lö­mi­taks vä­lis­mai­se ees, siis oleks psühho­paa­di ni­me­ga res­to­ran pal­ju va­rem kin­ni pan­dud ja maf­fiat ülis­tav kõrts te­ma­ga koos."

Kena moraalilugemine. Huvitav, miks keelekasutaja südamele nii harva koputatakse, kui pole seaduse muutmise aeg? Kas eesti keel on paanilise taandumise olukorras, et mõnel teisel ajal sõnavõtjad paanikatekitajatena maha lastakse, vabandust, vaikitakse? Kui me keel pole sõjas, siis peaks küll praegusel seadusemuutmise perioodil tähelepanu pöörama seduse tekstile, mitte sedusetäitjate kasvatamisele.
Eesti keel on sõjas. Pidevas sõjas suuremate keelte pealetungi vastu. Sõjas on tähtis sõdurite moraali hoidmine, aitähh Taageperale. Tähtis on õige lahinguplaani koostamine, loodame seadusetegijaile. Aga positsioonide loovutamisi või hõivamisi on vaja pidevalt jälgida, strateegiliselt hinnata ja tegevusplaane muuta. Vaja on kindralstaapi, kes seda teeks ja kelle mõju ulatuks iga sõdurini. Eriti arvestades tõsiasja, et nooremal ohvitserkonnal möödub suur osa tööajast vaenulikku usutunnistust uurides. Me muidugi soosime seda kogu ilma tarkuste kogumist, aga kogu lahinguvälja katmine vastaste tehnikaga mõjutab sõdureid usus ära pöörduma.
Seni oleme vastu pidanud partisanisõja taktikaga. Igamees oma relvaga on võtnud õiguse toimida vastasega enda täieliku suva järgi. Solidaarsus naabrimehega on vältinud kaotust. Abiks on olnud pidevalt kärbitav 12-aastateenistus. Veidi abi on järelõppustest, need tunduvad vaenlase mõju alla langevat. Kui kaua me niimoodi vastu peame? Kas kaotanud väele kindralstaabi loomine pole liiga hilja?

Sattusin lugema Sutropi artiklit.
Ja nüüd siis veel Taagepera oma.
Milleks on seadust vaja?
Seadust on vaja selleks, et kaitsta ühtede inimeste (nende, kes seadusi teevad) grupihuve, teiste inimeste (nende, kes seadusloomest kõrvale on jäetud) huvide vastu.
Ega keeleseadus kaitse keelt!
Keel ei vaja arendamist ega ka kaitset, kuigi Sutrop ekslikult nii väidab.
Keel ei tunne ise midagi, ega keel ise avalda ka mingeid tundeid. Keelel kui sellisel pole ei sooja ega külma, kuidas ta areneb, kuidas teda kasutatakse, või kas teda kasutatakse või kas teda üleüldse olemas on või mitte. Keel on abstraktsioon, keel on asi, keel on termin, millega tähistame omavahelise suhtluse üht vormi...

Ja kui tehakse keeleseadus, siis kaitseb see nende inimeste kitsaid huve, kes keeleseaduse tegid, kaitseb nende suhet sellesse keelde, kaitseb ka nende omavahelist kitsamat suhtlemist... teiste eest ja teiste vastu, keda keeleseaduse tegemisse pole kaasatud.
- keeleseadusega püütakse normeerida ja raamistada või koguni detailiseerida keelt selliseks, nagu teatud grupp inimesi, kes seaduseelnõud ette valmistavad, seda keelt näha-kuulda tahavad...

- Ja kui see grupp inimesi on ühte moodi meelestatud pisike punt, siis võib arvata, mis sellisest seadusest välja tuleb.
Aga keel ei ole selle pisikese pundi keel, keel on kogu ühiskonna keel ja suhtlusvahend, koguni rahvusvahelise suhtluse vahend ka siin Eestis. Ja seda viimast ei peaks unustama, et pärast keeleseaduse ilmumist häbi ei hakkaks, nagu Sutrop väga õigesti rõhutab.

Ja siit siis trahvimise juurde. Trahvimine meeldib teatud inimestele, nendele, kes soovivad teistest üle olla ja seda demonstreerida; kes soovivad teisi inimesi alla suruda, neid häbistada, diskrimineerida selliseid, kes keelt ei kasuta nii, nagu nemad isiklikult seda ette näevad, nagu neile see meeldib. Neile meeldiks teisi inimesi karistada ja diskrimineerida isegi ainult sellel alusel, kui palju nood teised kasutavad keelt kui suhtlusvahendit teist moodi, kui nendele endile meeldib.
Need on keelerassismi pooldajad, neile meeldib vaid see ja selline keel ja sellisel moel kasutatuna, nagu nemad seda seaduses ette kirjutavad, kui vaid seaduse tegijateks ongi ainult nemad ise. Ning mida kitsam on see ringkond inimesi, kes keeleseadust välja töötavad, seda diskriminieerivam ja rassistlikum see kõikide ülejäänute keelekasutajate suhtes ka on.
Vähe sellest, kui keeleseaduse töötab välja väike punt, siis hakkab see keeleseadus iseenda, selle väikese pundi vastu võitlema.
Mitte just diktatuuris, aga demokraatias küll.

(järgneb)

Kehvapoolne grafomaan. Ise kütab ennast üles ja mida edasi, seda verisemat vahtu välja ajama hakkab.

"Aga kat­su­gu kee­gi kõnel­da ve­ne akt­sen­di­ga ees­ti keelt, ja „kes­k-eest­la­ne” lä­heb ko­he üle oma veel­gi kõve­ma akt­sen­di­ga ve­ne kee­le­le."

Kes läheb ja kes ei lähe. Mina ei lähe.

Mõtled Ustimenkot?

http://www.shalom.ee/index/

Olemas!

Vaba rahvas,ikkes keel?
Iga occultist,mõni momendi seisuga veel maha nottimata taarausuline,allesjäänud ürgeestlane ja technoshamanist
teab,et tegelikult on meid kõiki ümbritevas Suures
Looduses röögatult palju selliseid organisme ja
mikroorganisme milledel on olemas ainult ladinakeelne
nimi või isegi seda ei ole,rääkimata eestikeelsest või
inglisekeelsest nimest.
Kuid eelöeldule vaatamata peab ikkagi panema eestikeelse nime,sest selline nimepanek on tegelikult üüratult kasulik.
Näide.
Kui teha üks laar õlut tünni,siis õlu hakkab tünnis
tänu mullikeste tekkimisele mullitama,mitõttu ka
vahutama.
Ka veini tegemisel hakkab vein tünnis mullitama.
Kui aga tünnis pesitseb kanakakast välja nokitud
ilge välimusega organism Clostridum ljungdahlii,siis
pole suhkrut,õllepärmi või veinipärmi tünni vaja,sest
tünnis saab puhta viina kätte ainult süsihappegaasi,
vingugaasi ja vesiniku tünnist läbimullitamise tulemusena kasvõi tavalise akvaariumipumba
või selle analoogiga.
Just seepärast panigi Mull&Moll ilge väljanägemisega
organismile Clostridium ljungdahlii nimeks laarmullar.
Tekkib küsimus.
Kas selline nimepanek on keeleteaduslikult ja poliitiliselt korrektne?
Nüüd peab mõtlema.
Nüüd peab Ise mõtlema ja seda sellepärast,et saaks tegutseda vaba mehe kombe kohaselt täiesti trahvivabalt ja ka täiesti laenu-võla-maksu-aktsiisivabalt ilma
poliitperverte ja parasiitbürokraate nuumamata.
Uus eestkeelne sõna???
Seega - laarmullar ???

Huvitav, mida arvaksid sellise seadusvaba demokraatiajutu peale prantslased? Et Pariisis võiks enamus reklaamidest olla ingliskeelsed, et olmes võiks asju ajada araabia keeles? Et prantsuse keele puhtus on valitseva kliki asi, et igaüks võib esineda-kirjutada nii kuidas heaks arvab?
Veel tuleks arvestada, et 50-miljoniline keha hoidub kokku samades välismõjudes, kus 1-miljoniline hajub. Vrdl komeetidega.

To: Võrdle pisut 11. august 2009 11:55:26

Mis siin ikka võrrelda, jutt on erinevatest lähenemistest asjale.
Mina lähenend demokraatia kandi pealt, Sina aga, nagu juba ülevalpool kirjutasin:
"Pole mingit eksitust või kaksipidi arvamust - marurahvuslased vajavad keeleseadust kõige enam! Ja võib üsna kindlalt väita, et nende arvates tuleb keeleseadust võimalikult vähe avalikult arutada ning see tuleks teha maksimaalselt karm kõikide teiste keelekasutajate suhtes.
Nendele võiks vaid esitada küsimuse, kuidas nad üldse on leppinud endises NLis väljakujunenud eesti keelega ning miks nad ei nõua tagasi Pätsu, Grenzsteini, Hurda... aegset eesti keelt? Ise ei oska ega viitsikski seda õppida?"

kui korrektse keele kasutamise nõuet pole vaja näiteks Aktuaalses Kaameras, siis pole vaja ka KONKREETSE KEELE kasutamise nõuet, kuna sel juhul pole üldse selge kas AK diktori räägitav keel on üldse eesti keel. Tinglikult võiks öelda, et AK-s räägitakse juba praegu inglise keelt suure hulga eesti sõnade ja lauseehitusega. Keele kasutuse normeerimine pole ühelegi tuntud keelele kahju toonud, ei vene-, inglise-, ega prantsuskeelele. Vastupidi ametlike normidega luuakse uusi keeletasandeid, mis rikastavad keelt. Võrdluseks kirikuslaavi keel ja selle roll vene kirjanduses. Asi on selles, et keel ei "sure" sellest ära, et teatud meediumid peavad käändeid ja pöördeid vastavalt normidele kasutama. Vastupidi oma igapäevaelus suvalisi käändeid kuulvad inimesed saavad viidata: käänas nagu Aktuaalses Kaameras.

"Seega ja järelikult on ilge väljanägemisega organism Laarmullar ( Clostridium ljunghdalii) mis on algselt välja nokitud kanakast ja millele just Mull&Moll pani täna paar tundi tagasi asjaliku ja ilusa eestikeelse nime,röögatult kasulik täpu tingimustes,"mõtleb,arvab ja
ütleb tädi Juula,kes on filosoof-usukannataja,mistõttu
on ta ka trenditeadlik vanamoor kõikvõimalikes
fiskaalmajanduslikes,keeleteaduslikes ja ka nimede panekute küsimustes.
Ja Juula jätkab küsimusega:" Aga me veel ei tea,miks Laarmullar ei ole keeleteaduslikult poliitkorrektne nimi?
"Aga täna on ju Eestis Brasiilia jalgpallur Kaka ja
ka ka aeg Eestis ei ole selliseks vastuseks veel küpse,"
vastab tädi Juula küsimusele härra Affanassi Affenbaum.
"Vähe on sellest,kui saada pihta väravale,vaja on veel
väravavahist mööda lüüa,"mõtleb,arvab ja ütleb doktor Kukkkägu.
"Härra Kukkkägu,Teil on jälle ja järjekordselt õigus,"
arvab ja ütleb härra Larry Lammaskaru.

Taagepera: "Kõige va­bam rii­givõimust oli ees­ti keel tsaa­ria­jal".-
Nii rumalat juttu annab ikka rääkida! Seda "vaba eesti keelt" ei tohtinud koolilapsed isegi vahetundides rääkida. Kogu ametlik asjaajamine käis vene keeles. -Ja nüüd tuleb üks udupera ja räägib meile eesti keele vabadusest Vene-tsaaaririigis.
Piirikivi oli tõesti Grenzsteini pilkenimi. Aga see ei puutu siin üldse asjasse.
--
Kremlimeelne Taagepera, kes oli paguluses põlu all oma "astmelise vabanemise poliitikaga", mis tegelikult oli halvastivarjatud venestamine, jätkab müüd uutes tingimustes oma hävitustööd. Ei maksa unustada, et praegune valimissüsteem oma eelneva pingereaga, mis põlistab punanomenklatuuri võimu uutes oludes, on ju Taagepera looming.
--
Kogu meie keelt ja seeläbi ka rahvast lammutav keeleseadusevastane kisa on üliosav demagoogia, mis püüab väita, et meil kõigil hakatakse iga sõna kontrollima.
Jutt käib ikkagi vaid ajakirjanike eneste keelest uudiste edastamisel ning mitte näiteks intervjueeritavate isikupärasest murdekeelsest kõnepruugist. Asi on selles, et just massimeedia on meil kõige tegusam keelekujundaja. Aga kui selle tegelased ei valda korrektset emakeelt, siis ei valda seda varsti ka kogu eesti rahvas. Ei maksa unustada neid aegu, kus meie ärkamisaja tegelased pidid vastastikuse mõistmise huvides kasutama omavahelises suhtlemises NORMEERITUD saksa keelt, sest NORMERIMATA emakeel seda ei võimaldanud.- Ja just seda emakeelsest suhtlemisest loobumist taotlevad demokraatia eest võitlemise sildi all meie nn "anglofiilid".

Ei maksa unustada, et ka varem on Vene rünnak Eestile käinud Lääne kaudu.
Selleks on Taagepera "Alati valmis!"
---
Jutt inglise keelest kui riigikeelest olevat Taagepera poliitiliste luulude järgi USAs kerkinud vaid paarkümmend aastat tagasi. See isend ei näi midagi teadvat inglise ja saksa keele omavahelisest võitlusest võimaliku riigikeelena.
------
Vene okupatsiooni ajal me kuulasime Lääne saatjate eestikeelseid saateid läbi segajate müra.
Nüüd peame säilitama oma emakeelt läbi keeleliselt harimatu meedia müra. Ja needsamad müratekitajad peavad seda kõike "demokraatiaks".
---
Ajakirjanikke võib vaadelda kui meie sisulisi keelejuhte. Aga ka keeleruumis on omad reeglid, need on keelereeglid. Aga et ajakirjanikud neid ei tunne ja õppida ei viitsi või koguni ei suuda, siis siit ka nende ühine rünnak keeleseaduse vastu.

Piirikivi ei olnud pilkenimi, vaid pseudonüüm, mida ta ise kasutas. Võib vaadata ESTERist.

Ma ei ole kursis, kas Taagepera resideerib Tartus - et tema näited on toodud just nimelt Tartu, mitte Tallinna kohta. Suurem paabel on vist ikka kilulinnas.

orjad "arvavad", et nad on vabad... Ausalt öeldes ikka
suur ülbus !

Aavik katkestas kohe artikli lugemise, kui selles olid körvuti sönad "ja ei" ning viskas lehed paberikorvi. Sest eesti keeles on selle asemel olemas söna "ega". Kahjuks ei näi seda praegused keelekasutajad, sh. ajakirjanikud, teadvat.