REIN SIKK: Sponsor orjastas tuhandeid laululapsi

Lastel enestel polnud aga mingit valikut – neile anti pihku peo osalejakaart ja Nikoni logoga kaelapael. Osaleja pidi osalejakaarti kandma. Ja ei olnud sel ilusal peol koledamat vaatepilti kui tehnikafirma logo, mis lörtsis eesti ajaloolisi rahvariideid.

Nõukogude ajal ei suudetud kõiki laulupeol osalejaid panna kandma Lenini või Brezˇnevi pilti. Vaba Eesti rahakultus ja orjameelsus sponsorite ees aga suutis kümned tuhanded lapsed varustada firmalogoga. Nii sai paraku teoks see, mille eest Eesti Päevaleht hoiatas aprillis, kui küsis: kas tulevikus hakkame rahvariietele pangalogosid õmblema. Tundub et jah. Kriitiline piir on ületatud.

Laps – liikuv reklaamitulp

Nüüd on see häbiväärne kogemus ka ajalukku talletatud. Kohe-kohe saabuvad müügile suurpeo DVD-d ja videod, ajaloodokumendid, mis viivad jäädvustused meie suursündmusest laiali kogu maailma. Mis sõnumit kannavad need laulu ja tantsu kõrval?

Kas tulevikus meenutamegi siis ajaloolisi telekaadreid vaadates: see oli see pidu, kus veel kanti punalippe; see oli 1990. aasta pidu, kus kanti esimest korda sinimustvalgeid lippe; see oli 2007. aasta pidu, kus kanti … Nikoni logosid.

Samal kombel – lapsi liikuvateks reklaamitulpadeks muutes – käitusid ka EMT ja POP-mobiilikaardi turustajad, kes jagasid lastele rongkäigus kandmiseks tuhandeid oma logoga õhupalle. Õnneks läksid enamik neist rongkäigu lõpuks katki.

Me oleme ülimalt punktuaalsed rahvariiete eheduse küsimuses. Etnograafid õpetavad, kuidas ja kuhu peab olema kinnitatud sõlg, kuidas sukapaelad, milliseid jalatseid tuleb kanda nii, et oleks alles hoitud meie rahvariiete ilu ja ajalugu, mis ulatub aastatuhandete taha. Paraku polnud tublide peokorraldajate hulgas sel korral kedagi, kes oleks hüüdnud kollaseid Nikoni kaelapaelu nähes: stopp, siit läheb piir ja ei sammugi edasi.

Laiemalt taandub kogu küsimus Eesti laulupidude rahastamisele. Tänavuseks noorte peoks eraldatud 16 miljonit krooni on riigieelarve ülejääkide taustal häbiväärselt väike summa. Nii peavadki peakorraldajad peo sisulise küljega tegelemise asemel otsima sponsoreid ning nende ees maani kummardama, loobudes tihtipeale eetilistest tõekspidamistest.

Probleemi võti on tegelikult riigikogu kultuurikomisjoni käes, mille esimees Peeter Kreitzberg on avalikult öelnud: laulupidu olgu sajaprotsendiliselt riigi finantseeritud, igasugusest sponsorlusest ja sponsorreklaamist vaba. Nüüd on aeg tegudeks, austatud rahvaasemikud!

Laulupeo üks võimsaimaid laule, laste vaieldamatu lemmik “Isamaa ilu hoieldes” hoiatas nii: “Kui sina vajud /…/ käpakile käsu alla, röötsakile rubla alla – siis saad kirbud kubemesse, sügelised südamesse, paised pähe, kondid kõhtu, siis sa lähed põrgusse.” Äkki tuleks seda laulu veelkord laulda, et sõnum jõuaks igaühele pärale?