REIN SIKK: Punkpidu pani jänesed põlema

Kui omal ajal püüdsid punased ametnikud valusat tõde ütlevat ja kommuniste naeruvääristavat punki lihtsalt ära keelata, siis sinimustvalgete ametnike tegevus oli kavalam ja rafineeritum. Kuigi sisu sama – keelame ära.

Maailma esimese punklaulupeo korraldajad kogesid korduvalt, et dirigent Jänese dirigeerimisel levitati jänespükslikku suhtumist – kõik, mis kaldub ametlikust kultuuri peajoonest kõrvale, on paha. Peo korraldajad teavad rääkida kuni viimaste hetkedeni käinud kaigaste kodaratesse loopimisest, rahakraanide kinnikeeramisest, osalevate kooride ja koorijuhtide hirmutamisest. Viimati mainitu ei jäänud ka tulemusteta – näiteks Eesti meestelaulu selts distantseerus arusaamatuil põhjustel peost.

Kõik aga algas ametniku arvamusest, et kui laulupeo nimele lisandub sõna “punk”, siis hävitab see meie imeilusa traditsiooni. Või vähemasti määrib ära. Peo korraldajatele anti ka soovitusi, kuidas tohiks peo nime kirjutada – et “punklaulu pidu” on veel kuidagi sobilik, aga “punklaulupidu” juba täiesti vastuvõetamatu.

Julge president

President Toomas Hendrik Ilves näitas aga punklaulupeole saabumisega väga selgelt, kelle poolel ta seisab. Sirge joon rahvaga koos oleva presidendi ning vaba mõtlemist-ütlemist ahistavate ametnike vahele on tõmmatud. Huvitav, kas sellest saadi aru ka Tallinna kabinettides?

Igatahes ühendkooride suust kõlanud sõnum “Tallinn põleb, hurraa” ei olnud sugugi vaid ajalooline meenutus, pigem üleskutse uuele ärkamisele. Veelgi selgem oli sõnum kõikjal kõrvu kostvast raha häälest. Sest ükskord ju lahvatab vimm, mis kogunend salaja. Ning  sellepärast peavadki ametnikud punki kartma. Pungi protestimeelsusest ja anarhialembusest pole kaugel ka avalik vastuhakk võimudele.

Vaadakem näiteks, mis toimub Euroopas hiigelkõrgete kütusehindade taustal. Mida teevad prantslased, itaallased, sakslased, albaanlased, hispaanlased, belglased. Protestiaktsioonide korraldajad ei vaata vaikselt pealt tornaadot, mis nende rahakotte laastab.

Eestlane on senini aga kõik alla neelanud: nii arusaamatud aktsiisitõusud kui ka meid uinutanud jutud ennenägematust majandusedust.

Usun, et Rakvere ligi kaks tuhat julget lauljat alates teismelistest ja lõpetades hallipäiste taatidega näevad täna maailma hoopis teistmoodi kui punkpeo eel. Rääkimata mitmekümnetuhandelisest vaatajate ja kaasalauljate massist. Kõigisse istutati kodanikujulgus, teistmoodi tegemise ja otseütlemise julgus.

Ma loodan uuel punklaulupeol kuulda ka laule praegusest spliinist, lõhest valitsejate ja valitsetavate vahel, valitute ülbusest, võimude kakskeelsusest, kultuuriobjektide hävitamisest. Sest laulul on võim ja mõju. Ega jänesed seda siis ilmaasjata karda.