REIN SIKK: Gaasitoru kui Eesti välispoliitika fiasko

Eestist on raske leida inimest, kes pooldaks Läänemere põhjas, sõjaaegsete miinide ja mürkide vahel looklevat gaasijuhet. Et aga gaasitoru on nii suur mäng ja äri, mida üksikisik ka parima tahtmise juures ei peata, olidki suured lootused meie välispoliitika kujundajail, et nemad ohuteadet ka kõige sinisilmsematele naabritele jagaksid. Rahvas ootas sel korral tegusid – tõelist välispoliitikat, naabritega rääkimist ja nende mõjutamist, mitte üksnes lobedat juttu tublist koostööst.

Aga tegelikult? Tegelikult järgnevad nüüd vaid küsimused.

Kuhu jäid Balti ja Poola välisministrite ühisarutelud ja jõulised ühisavaldused Nord Streami kohta?

Miks ei kuulnud me midagi Eesti ja naabermaade roheliste parteide ühisaktsioonidest? Ja kuhu jäi meie teiste parlamendiparteide koostöö oma sõprus-erakondadega mujal maailmas? Kas üle Euroopa paisati tuhandeid eksemplare meie teadlaste arvamusi?

Miks me ei tea midagi Läänemere-äärsete riikide parlamentide koostööst ja ühisavaldustest Nord Streami asjus? Või on lauale panna vähemasti hulk teadaandeid sellest, kuidas riigikogu keskkonnakomisjon käis lisaks Soomele läbi ka Rootsi, Taani, Saksamaa ja teiste riikide komisjonid? Kas nad tutvustasid kõikjal meie teadlaste hinnanguid gaasitoru tegelikule keskkonnaohtlikkusele? Kas parlamentide mõjuvõimu toel viidi kokku eri riikide mereuurijad, et luua jõuline sõltumatu teadlaste konsiilium?

Totaalne tegevusetus

Ja kus olid meie endised ja praegused europarlamendi liikmed, kellele meeldib kõlaval häälel rääkida oma lobitegemise oskusest? Kui palju ja milliseid kolleege suutsid nad võimaliku keskkonnaohuga kurssi viia? Mis tegusid ja otsuseid nad suutsid mõjutada?

Milliseid rahvusvahelisi konverentse korraldas meie keskkonnaministeerium, mille ametnikele meeldib rääkida Läänemere-strateegiast ja tublist koos-tööst? Kui paljude Läänemere riikide keskkonnaministrid, peaministritest rääkimata, olid nendele konverentsidele kutsutud?

Miks pole me gaasitoru küsimuses kuulnud tihti suhtlevate Baltimaade presidentide ühist ja kõva häält? Sellist, mis paneks vastu kajama kogu Euroopa…

Igav liiv ja tühi väli, ütleks poeet. Lisaks on kurblooliselt sümboolne, et naabrid langetasid meie vaiksel heakskiidul oma Nord Streami otsuse just Berliini müüri varisemise aastapäeva aegu. Kas nüüd on ehitamisel uus müür?

Soomes elav kirjanik ja filmitegija Imbi Paju käis Kuku raadiole antud intervjuus välja idee korraldada Nord Streami torujuhtme rajamise vastu Balti keti sarnane aktsioon. Milliste poliitikute toetuse see leidis?

Soome jah-sõna järel väljendas tundliku hingega Imbi tähendusrikast mõtet, et nüüd hakkame siin Läänemere ääres aega mõõtma selle järgi, mis oli enne Nord Streami ja mis on pärast. Kardan, et need sõnad võivad tõeks saada. Kahjuks on selles oma roll ka meie abitutel välispoliitika kujundajatel.