Raudtee erastamise sõnastik

Mis ühendas Angottit Jüri Mõisa, Anti Oidsalu, Ardo Ojasalu ja Hannes Tamjärvega? Kolleeg Kalle Muuli on oletanud, et mehi sidus lootus teenida Eesti Raudtee müügilt 200-300 miljonit krooni vahendustasu. Mis iganes ka vastuseks ei ole, tegelikkuses ei olnud meil (õnneks) võimalust seda näha. Vt ka lõik “Vastutus”.

BRS – Baltic Rail Services OÜ, väga erinevatest isikutest koosnev Eesti Raudtee uus omanik. Kelle tahe jääb peale? Musta huumori korras võib öelda, et BRS võitis, sest ühendas Rail Estonia ja Raudtee Erastamise Rahva AS-i (RER) parimaid omadusi, mida kahjuks ei ole liiga palju.

EEA – Eesti Erastamisagentuur, lõpetab tegevuse 1. novembril ja ei jäta endast just suuresti tänu raudtee müügile head mälestust. Agentuuri ja Eesti Raudtee erastamist juhtis – väidetavalt – viimase aasta jooksul Jaak Liivik, mees kes ilmselt rääkis tõtt, kui 30. aprillil ütles, et ei ole erastamislepingut ise läbigi lugenud.

ERASTAMISE EESMÄRK – jäigi antud juhul saladuseks. Kardetavasti ei tea seda ka Mart Laar, Mihkel Pärnoja ja Toivo Jürgenson. Ainukese selge nägemuse raudtee tulevikust esitas enne erastamise pöördumatuks muutumist Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann. Kahjuks ei sobinud raudtee ja sadama üheks väärtusketiks liitmine valitseva kiire ja võiduka erastamise kontseptsiooniga.

FJUK – Ignar Fjuk, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige. Väga tähelepanelik lepingute lugeja. Alustas konarlikult Eesti Telekomi aktsiate avaliku müügi dokumentide lugemisega, saavutas professionaalse taseme Eesti Raudtee erastamislepinguid uurides ja avastas mängleva kergusega valitsuse katse tõmmata riigikogu alt NRG-tehingu lepingute osalise avalikustamisega. Fjuk on suuresti päästnud Reformierakonna maine, kuigi sisulist vastutust raudtee müügi skandaalide eest tuleb oravatel Isamaaliidu ja Mõõdukatega siiski jagada. Järgmistel riigikogu valimistel saab Fjuk teenitult kaks korda rohkem hääli kui varem.

LEPING – vt ka eelmine lõik. Ajalukku lähevad Fjuki sõnad, kes kirjeldas Eesti Raudtee erastamisnõustaja GIBB Ltd-ga sõlmitud lepingu üldsõnalisust, öeldes, et GIBB oleks võinud lepingu alusel esitada õlimaali raudtee kõrval rohtu näksivast lehmast ja võtta vastu ausalt välja teenitud 75 miljonit krooni.

LÄBIPAISTVUS – ”BRS-i prioriteediks on muuta Eesti Raudtee läbipaistva juhtimisega ja konkurentsivõimeliseks suurettevõtteks, mis annab tugeva lisaväärtuse nii Eesti transiidiärile kui ka majandusele tervikuna,” kinnitas BRS-i juhatuse esimees Edward A. Burkhardt laupäeval Eesti Päevalehe veergudel. Tahaks väga loota, et nii läheb, aga seoses sellega meenub kogu aeg Eesti Merelaevandus, kelle erastajad samuti suuremat läbipaistvust lubasid. Paraku on tulemuseks üks Eesti kõige suletumaid suurettevõtteid.

POLIITIKA – ei ole võimalik, et Isamaaliit, Mõõdukad või Reformierakond hindaksid toimunut poliitiliseks õnnestumiseks. Ainsana ei ole end raudtee erastamisest distantseerida püüdnud Mõõdukad. Reformierakond tegi seda jõuliselt ja Isamaaliit Mart Laarile omase kahemõttelisusega. Kas mõni erakond või poliitik teatud otsuste eest ka raha sai – terve mõistus keeldub vastupidist uskumast.

SAVISAAR – Edgar Savisaar suudab ka kindla võidu sageli kaotuseks pöörata. Nii ka nüüd. Mis oleks olnud lihtsam kui lasta koalitsioonil enda keedetud supi sees hulpida ja meedial tööd teha lasta, kuid Savisaar tõi kõik kolmikliidus kahtlema löönud viimasel hetkel maa peale tagasi. Suure erastamistehingu tagasipööramise lubadusega Keskerakonna toetuspinda olemasolevalt 25 protsendilt küll kuidagi laiendada ei õnnestu.

STRATEEGILINE INVESTOR – kõige enam väärkoheldud sõnaühend kogu Eesti Raudtee erastamise jooksul. Kõigepealt solkis selle ära valitsus ise, hiljem on olnud juba üsna ükskõik, mis kontekstis seda sõna kasutati – niikuinii ei tähendanud see enam mitte midagi. Lähima paari aasta jooksul soovitaksin mina tõsiste plaanidega ettevõtjatel antud mõiste kasutamisest hea maine huvides hoiduda.

VASTUTUS – erastamise algfaasis lubas vastutuse enda peale võtta isamaaliitlasest teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. Veidi hiljem teatas Mart Laar, et Jürgensoni taga on kogu valitsus. Seda tasub meeles pidada. Lisaksin siiski veel mõned nimed – Mihkel Pärnoja, Jaak Liivik ja Väino Sarnet. Eesti Raudtee uued omanikud vastutavad oma rahaga, loodetavasti.

ÄRIPLAAN – Eesti Raudtee nüüd juba endised juhid ei usu, et BRS-i äriplaani ellurakendamisest midagi head võib tulla. Teisalt – BRS-i äriplaani esimeseks sammuks oli Eesti Raudtee juhtide vallandamine. Õigust mõistab siin ainult reaalne tulemus, kui me sellest ikka teada saame. Vt. ka “Läbipaistvus”.

ÜLBUS – omadussõna, mis kirjeldab kitsa erastajate ringi suhtumist erastamisagentuuri nõukogusse, riigikogu opositsiooni ja avalikku arvamusse. Kõige selgemalt väljendus kõrk lähenemine majandusminister Pärnoja soovimatuses nädal enne ostuhinna tasumist kokku kutsuda erastamisagentuuri nõukogu, et anda vastus küsimustele garantiide, raha päritolu, riigikontrolli etteheidete ja erastamisprotsessi katkestamise võimaluste osas.