NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
vasakinin. Selle sõnum on lühidalt öeldes järgmine: konkurentsivõimelise majanduse saame, kui maksame konkurentsivõimetule majandusele (läbi riigiplaani) peale. Palju õnne ka viimaseks veerandsajaks.
Mida rohkem majandusest raha ära korjata ja siis majanduses toetamiseks tagasi suunata, seda uhkem muidugi. Sellist poliitikat ajades näeb Euroopa ka järgmised 5-10 aastat edukat majanduslangust.
Näed kus geenius, ja ütlebki välja:
mis Microsoft, mis General El. või General M.!
Vot teeme endale ka mõne Generali:)
Ja sellised ajukääbikud nimetavad end professoriteks?
Jumala eest ärme hakkame tootma masinaid. Esiteks toodetakse neid niigi piisavalt maailmas, teiseks ei oleks meil neid kuhugi müüa ja kolmandaks puuduvad Eestis selleks abosluutselt kõik tingimused.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 312 027 kuni 18-aastast last, neist 159 736 meessoost ja 152 291 naissoost.
Sotsiaalministeeriumi kogumik “Sotsiaalsektor arvudes 2003” teatab:
et allpool vaesuspiiri elas 2002. aastal 34% lastest ehk 99 000 last. Vaesusriskist väljaspool on vaid 52% lastest.
Vaesuspiiri arvutamiseks arvestati leibkonnaliikme minimaalse toidukorvi maksumust, empiiriliselt määratud eluasemekulutusi, hädavajalikke rõiva-, haridus- ja transpordikulutusi. Minimaalseks toidukorviks loeti 669 krooni 30 päeva kohta, mis tagaks minimaalse vajaliku kalorsuse 2400 kcal ööpäevas.
Allpool vaesuspiiri elavaid leibkondi oli 23% ehk 132 000 leibkonda. Vaesusriskist väljas oli 2002. aastal 58% leibkondadest.
Saar Polli sotsiaalhoolekandeteenuste uuring näitas, et viiendikul Eesti peredest napib raha toidu, esmatarbekaupade ja kommunaalteenuste eest maksmiseks.
Rohkem kui kolmandikul jääb vajaka suuremate ostude tegemiseks, näiteks kodumasina või küttepuude ostmiseks.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2003. aastal (vanusegrupis 1564) tööhõive määr 62,6% ehk 10 inimesest 4 ei tööta.
Viimase viieteistkümne aasta kõrgtase aga oli 1989. aastal (78,5%) ehk 10 inimesest töötas 8.
5564-aastastest meestest on tööga hõivatud 64,3% ja naistest 49,9%.ehk iga teine ei ole leidnud tööd.
Tööturul toimub täielik diskrimineerimine vanuse järgi .
Pea pooled vanemad kui 50 aastased ei oma sisulisi võimalusi raviks. Eelkõige rahapuuduse tõttu ei suuda nad osta ettenähtud ravimeid .
23. veebruar 2005 9:28
Heitunute arv oli 2004. aasta lõpus viimase kolme aasta suurim tööotsingutest oli loobunud ligi 21 000 inimest.
2004. aasta neljandas kvartalis langes töötuse määr 8,5 protsendini, teatab statistikaamet. Tööjõu-uuringu andmetel oli 2004. aasta neljandas kvartalis 15–74-aastasi tööga hõivatuid 601 000, töötuid 56 000 ja mitteaktiivseid 391 000.
Viimaste alla loetakse heitunud isikud ehk inimesed kes ei usu enam töö leidmise võimalikkusesse, õppijad, kodused, pensionärid
2003. aasta sama kvartaliga võrreldes oli 6000 töötut vähem. See tulenes üksnes mitteaktiivsuse kasvust, sest tööhõive võrreldes 2003. aasta neljanda kvartaliga ei suurenenud.
Faktum viis uuringu läbi 5.-6. veebruaril üle-eestilise telefoniküsitlusena 18-74-aastaste inimeste hulgas. Valimi suurus oli 400 inimest
57 protsenti küsitletutest kuulub tüüpi, kes hindab oma tänast olukorda keskmiseks või pigem halvaks ja kelle hinnangul viimase kolme aasta jooksul pole majanduslik olukord muutunud või on see läinud halvemaks ning ka tulevikus pole erilisi muutusi ette näha või kui, siis pigem halvenemise suunas.
See Praxise usk on, et erainitsiatiivi usaldada ei saa. Riik peab meid juhtima!
Issand, issand...Kui erasektorile oleks kasulik, ta toodaks masinaid. Kuna see end ära ei tasu, sealhulgas ka Eesti riigile, siis erasektor seda ei tee.
Seega on erasektoril Kattelist rohkem oidu.
Pole midagi elukaugemat ja naljakamat kujutada ärimehi ette putkas istuva tüseda venelasena, kes kujutab ette kuidas kaubale veel 5 prossa otsa panna.
Enamik meie suurärimehi on päris nutikad sellid.
Valitsusparteide suurannetajate eelistuseks on olnud erakonnad kelle poliitika väljendub Eesti valitsuste poolt viljeldavas majandus- ja sotsiaalpoliitikas ning mis on ülisobiv suurele naabrile Narva jõe taga ja vastab tema ajaloolistele püüdlustele.
Vähendada Eesti põliselanikkonda, majandus suunata vähe lisaväärtust loovatele tegevusaladele, muuta selle kaudu suur osa rahvast konkurentsivõimetuks vaeste massiks, kaitsta liberaalset alkoholi-narko poliitikat, piirata tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavust, sundida majanduslikel põhjustel toimetulevam ning haritum osa eestlasi kodumaalt lahkuma ja anda majanduse mahu säilitamise vajaduse ettekäändel põhjendatud võimalus venelaste migratsiooniks Eestisse.
Ees seisev viisavabadus Venemaaga, tööjõu ja kapitali vaba ja piiranguteta liikumine.
Need on need märksõnad ja ideoloogiline dogmaatika mille varjus Eesti valitsused toimetavad oma rahva ja rahvusriigi vastast poliitikat.
Olemasolevad valitsused on saavutanud, et 2030 aasta paiku elab Eestis 500000 - 600000 eestlast ja koos eeldatavate majandusmigrantidega üle miljoni venelase.
Tuleb küsida, mis on olnud sihiks valitsusparteide liidritel ja rahastajatel reformierakonnast ja respublikast, kelle tellimust täidab valitsus, kus kohast on püstitatud eesmärk ja mis sunnib välja suretama oma rahvast ja miks on toodud rahvusriik ohvriks kujundades seda venekeelseks piiriäärseks majanduspiirkonnaks
Just. See oli parim näide - leiutistel on edu suurtel turgudel, kus suured firmad. Eestis ei saa paljud leiutised jalga maha, kuna puuduvad tingimused ja rahaline huvi nende elluviimiseks.
Seega eestlased - leiutage, ja müüge see kallilt maha ameeriklastele!
osalemine on ka mõttetu, suusatajaid toodetakse niigi piisavalt maailmas, teiseks ei oleks meil neid kuhugi müüa ja kolmandaks puuduvad Eestis selleks abosluutselt kõik tingimused.
RAINER KATTEL: Enesetapjalik majanduspoliitika
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Jõudu ja edu kõigile.
Tuvastamata Kasutaja
mis Microsoft, mis General El. või General M.!
Vot teeme endale ka mõne Generali:)
Ja sellised ajukääbikud nimetavad end professoriteks?
Jumala eest ärme hakkame tootma masinaid. Esiteks toodetakse neid niigi piisavalt maailmas, teiseks ei oleks meil neid kuhugi müüa ja kolmandaks puuduvad Eestis selleks abosluutselt kõik tingimused.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 312 027 kuni 18-aastast last, neist 159 736 meessoost ja 152 291 naissoost.
Sotsiaalministeeriumi kogumik “Sotsiaalsektor arvudes 2003” teatab:
et allpool vaesuspiiri elas 2002. aastal 34% lastest ehk 99 000 last. Vaesusriskist väljaspool on vaid 52% lastest.
Vaesuspiiri arvutamiseks arvestati leibkonnaliikme minimaalse toidukorvi maksumust, empiiriliselt määratud eluasemekulutusi, hädavajalikke rõiva-, haridus- ja transpordikulutusi. Minimaalseks toidukorviks loeti 669 krooni 30 päeva kohta, mis tagaks minimaalse vajaliku kalorsuse 2400 kcal ööpäevas.
Allpool vaesuspiiri elavaid leibkondi oli 23% ehk 132 000 leibkonda. Vaesusriskist väljas oli 2002. aastal 58% leibkondadest.
Saar Polli sotsiaalhoolekandeteenuste uuring näitas, et viiendikul Eesti peredest napib raha toidu, esmatarbekaupade ja kommunaalteenuste eest maksmiseks.
Rohkem kui kolmandikul jääb vajaka suuremate ostude tegemiseks, näiteks kodumasina või küttepuude ostmiseks.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2003. aastal (vanusegrupis 1564) tööhõive määr 62,6% ehk 10 inimesest 4 ei tööta.
Viimase viieteistkümne aasta kõrgtase aga oli 1989. aastal (78,5%) ehk 10 inimesest töötas 8.
5564-aastastest meestest on tööga hõivatud 64,3% ja naistest 49,9%.ehk iga teine ei ole leidnud tööd.
Tööturul toimub täielik diskrimineerimine vanuse järgi .
Pea pooled vanemad kui 50 aastased ei oma sisulisi võimalusi raviks. Eelkõige rahapuuduse tõttu ei suuda nad osta ettenähtud ravimeid .
23. veebruar 2005 9:28
Heitunute arv oli 2004. aasta lõpus viimase kolme aasta suurim tööotsingutest oli loobunud ligi 21 000 inimest.
2004. aasta neljandas kvartalis langes töötuse määr 8,5 protsendini, teatab statistikaamet. Tööjõu-uuringu andmetel oli 2004. aasta neljandas kvartalis 15–74-aastasi tööga hõivatuid 601 000, töötuid 56 000 ja mitteaktiivseid 391 000.
Viimaste alla loetakse heitunud isikud ehk inimesed kes ei usu enam töö leidmise võimalikkusesse, õppijad, kodused, pensionärid
2003. aasta sama kvartaliga võrreldes oli 6000 töötut vähem. See tulenes üksnes mitteaktiivsuse kasvust, sest tööhõive võrreldes 2003. aasta neljanda kvartaliga ei suurenenud.
Faktum viis uuringu läbi 5.-6. veebruaril üle-eestilise telefoniküsitlusena 18-74-aastaste inimeste hulgas. Valimi suurus oli 400 inimest
57 protsenti küsitletutest kuulub tüüpi, kes hindab oma tänast olukorda keskmiseks või pigem halvaks ja kelle hinnangul viimase kolme aasta jooksul pole majanduslik olukord muutunud või on see läinud halvemaks ning ka tulevikus pole erilisi muutusi ette näha või kui, siis pigem halvenemise suunas.
Tuvastamata Kasutaja
Issand, issand...Kui erasektorile oleks kasulik, ta toodaks masinaid. Kuna see end ära ei tasu, sealhulgas ka Eesti riigile, siis erasektor seda ei tee.
Seega on erasektoril Kattelist rohkem oidu.
Pole midagi elukaugemat ja naljakamat kujutada ärimehi ette putkas istuva tüseda venelasena, kes kujutab ette kuidas kaubale veel 5 prossa otsa panna.
Enamik meie suurärimehi on päris nutikad sellid.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
to teateid tegelikkusest
Tead, Venemaal juhib värki Putin isiklikult. Ja teebki seda , mida Kattel ütleb:)
Ja uskumatu , vaatmata sadade miljardite naftadollarite sajule, on statistika Eesti omast 10 korda kehvem...
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Valitsusparteide suurannetajate eelistuseks on olnud erakonnad kelle poliitika väljendub Eesti valitsuste poolt viljeldavas majandus- ja sotsiaalpoliitikas ning mis on ülisobiv suurele naabrile Narva jõe taga ja vastab tema ajaloolistele püüdlustele.
Vähendada Eesti põliselanikkonda, majandus suunata vähe lisaväärtust loovatele tegevusaladele, muuta selle kaudu suur osa rahvast konkurentsivõimetuks vaeste massiks, kaitsta liberaalset alkoholi-narko poliitikat, piirata tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavust, sundida majanduslikel põhjustel toimetulevam ning haritum osa eestlasi kodumaalt lahkuma ja anda majanduse mahu säilitamise vajaduse ettekäändel põhjendatud võimalus venelaste migratsiooniks Eestisse.
Ees seisev viisavabadus Venemaaga, tööjõu ja kapitali vaba ja piiranguteta liikumine.
Need on need märksõnad ja ideoloogiline dogmaatika mille varjus Eesti valitsused toimetavad oma rahva ja rahvusriigi vastast poliitikat.
Olemasolevad valitsused on saavutanud, et 2030 aasta paiku elab Eestis 500000 - 600000 eestlast ja koos eeldatavate majandusmigrantidega üle miljoni venelase.
Tuleb küsida, mis on olnud sihiks valitsusparteide liidritel ja rahastajatel reformierakonnast ja respublikast, kelle tellimust täidab valitsus, kus kohast on püstitatud eesmärk ja mis sunnib välja suretama oma rahvast ja miks on toodud rahvusriik ohvriks kujundades seda venekeelseks piiriäärseks majanduspiirkonnaks
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Seega eestlased - leiutage, ja müüge see kallilt maha ameeriklastele!
Tuvastamata Kasutaja