RAIMO POOM: Vestlusi pronksiöö kultuuriloost

"Aprilli alguses kinnitas valitsus rahvastikuminister Urve Palo ettevalmistatud integratsioonikava. Paraku on see vist mõeldud ainult eestlastele, sest Palo venekeelselt kodulehelt leiab juba tükk aega vaid lakoonilise teksti: internetileht tehakse ümber ning kavatsetakse avada aprilli lõpus."
Aga nii see ju ongi, et integratsioon on mõeldud eestlastele - olge hästi sallivad umbkeelsete ja nõukogudemeelsete sovettide suhtes, õppige vene keelt. Aga venelased - noh, te võite ju vanamoodi jätkata, tak deržat!
Tõsiselt rääkides - integratsioon peabki ainult eesti keele baasil toimuma. Eesti ühiskonda integreeruda saab ainult eesti keelt osates.

Kas me elame EV-s, eesti rahva, EESTLASTE omas, ainukeses KODUS maakeral või ühiselamus,lp professor, kuhu Te soovite eestlasi suruda? Mina olen ühiselamus elanud, enam ei soovi.Tahan elada omas kodus.

Loo autor ise ei jõua samuti kaugemale oma pildi ülesriputamisest vaimus, et ühel vastuvõtul PÕRKASIN kokku Eestis resideeriva mitme välisriigi dplomaadiga...
Jääb mulje vastuvõtule juhuslikult sattunud asjamehest. Selle läbi aga kannatab loo tüsiseltvõetavus.- PÕHILISELT ENESEREKLAAM.

Omas kodus ei pea ma iga kutsumata külalisega integereeruma, see on rohkem tulnukate asi kui siin tahavad olla.

Ma ikka vahel lootnud, et sellist indiviidi nagu Limburger ei olegi olemas, et on mingi silt või tulnukas.
Aga ta vist vähemalt ise peab ennast inimeseks.
Limburger, loe veelkord see põhitekst läbi. Mõtle nüüd, miks ometi need välisdiplomaadid just neile küsimustele jutu viisid? Asi selles, et meie Euroopa ja AMeeriak sõbrad ei taha enam teist korda tegeleda selle kildude lappimisega, millega nad eelmises aprillis olid meie ebamõistlikkuse tõttu sunnitud tegelema. Püüa mõista, et praegu nad tahavad anda meile signaali, et järgmisel korral meil enam nii kergesti ei pruugi asi laheneda.
Ning sina võiks mõtelda, et kas sulle meeldib Eesti jaoks Põhja-Iiri, Palestiina, Kosovo, Abhaasia või mõni rahumeelsem mudel?

Tuleb välja, et kui me oma rahva eneseväärikust ei lase mutta tallata, siis käitume ebamõistlikult. Kas oleksime pidanud Ivan Ikestaja kujule lilli viima?

Kui niisuguseid asju käsitleda, siis peaks olema aluseks võetud tegelikud tulemused venekeelsete integreerimisel Eesti riiki.
Sisuliselt viimase 20 aasta jooksul on vähemalt Maardus märgatav ilmne tendents umbvenekeelsest keskkonnast eestikeelsusele muutumisel.
Üldsegi, niisuguste teemade juures oleks vaja rohkem toetuda statistikale kui kohvipaksu pealt oletamistele.
Ristijunni puhul kohe räägitakse, et EELK peapapi valikut kiitvat heaks 70% eestlastest, mis vägagi kaheldav arvväärtus kuid millegipärast tähtsamad asjad on jäetud väärilise tähelepanuta.
Eesti mees.

Infot võib alati rohkem jagada, aga objektiivset, kuigi on silma jäänud, et teave lääne ajakirjanduses ei olegi olnud napp, vähemalt siin toimunust on aru saadud ja ilmselt ei ole peetud seda stabiilsusele ohtlikuks, muidu oleks sellele jatkuvalt samaväärset tähelepanu osutatud, nagu nt Albaaniale, Gruusiale, Ulsteri piirkonnale. Või Tiibetile. Võib-olla need diplomaatilised töötajad olid ise vähe huvitatud olnud.
Venekeelse kanali kohta on meil olnud küsitluste andmeid, et venelased eelistavad ikkagi kuulata-vaadata Venemaa kanaleid, mis praeguse satelliidisüsteemi juures nende paljuses ju täiesti võimalik.
Võrdlus teiste riikidega: Ulsteris on probleem juba sajanditetagune, meil nii ei ole. Pigem on siinne kohaliku aktiivi poolt ülal hoitud. Lõunapoolseid riike selles seoses ei tahaks üldse vaadelda. Nt Gruusia probleemi istutakse ju arutama ÜRO raames - just Venemaa poolse sisesekkumise pärast.
Alles võis lugeda, kuidas pr Palo kiitis vene ajakirjandust, kus näidatakse venelaste soovi integreeruda (suurepärane!), vastandades sellele eestikeelse. Mis on ka selles mõttes tõsi, et eestikeelne ajakirjandus avaldab eelistatult halisevaid artikleid ja üldse mitte integreerumisvastaseid, pigem just venelaste diskrimineerimise pärast muret tundvaid, andes nii alust mõtlemiseks, et nii ongi, ja hoides selliselt probleemi teisipidi suunas üleval.
Mu meelest sundida vägisi kedagi integreeruma ei saa, siis oleksime vägivallatsejad. Võimalused sulanduda ja koduneda on alati olemas olnud. Keele seisukohast tarvitseks vaid meenutada vene koolide õpilaste seisukohta, et on loomulik õppida eesti keeles Eestit puudutavaid aineid, ka muud, välja arvatud ehk füüsika ja keemia, millest arusaamisega on raskusi ka nende emakeeles.
Kunstlikult ülal hoitavad probleemid ei püsi kaua.

Miks mul paha hakkab, kui loen kusagilt "pronksiöö"?

Asju võiks ikka õigete nimedega nimetada.

on autor aru saanud, et puna-palo tegeleb eestlaste integreerimisega okupantide kultuuri. Seda on ka üheselt välja öeldud, et me peame sisuliselt välja kolima oma riigist.

Meedia ja avalikustamine ei ole üldiselt viimasel ajal moes. Vaadake, kuidas USA lõpetas Iraagist rääkimise ja kohe hakkas rahvas positiivsemalt sõjasse suhtuma. Sõdige kui tahate aga ärge näidake mingeid jubedaid laste laipasid, kui ma hakkan õhtul uudiseid vaatama.

Ei usu, et kuskil maailma tähtsamates uudisteagentuurides tahetakse pidevalt kursis olla eesti kohalike sündmustega. Kui siin midagi juhtub, siis murrab see ikkagi ennast läbi. Nagu karuintsident jõudis Austraalia lehtedesse.

Iseküsimus, kas eesti meedial on üldse võimalust enda arvamust teistele peale suruda. Maailm arvab ikka seda, mida ta on harjunud arvama. Tehniline operatiivinfo - seda peaks jah, suutma aga mitte enamat, mitte mingeid võõrkeelseid filosoofilisi arutelusid või järeldusi. Seda oskavad maailma juhtijad ise teha. Seda on mõtet avaldada siis, kui tõesti palutakse ja tuntakse huvi. Muidu on sel kahtlane propaganda mekk man.

Ja eks ta olnud tüütu küll, kui meedia peale aprilli survestas põlisrahvast integratsioonivajadusega. Räägiks venelasega rahulikult, aga ei, peab INTEGREERUMA. See on tüütu. See on võlts nagu rahvaste sõpruse pidu Kesktelevisoonis. Jumal tänatud, et pr.Palo energia pole raugematu.

Täiskasvanud inimeste meelsust ümber ei kujunda - seega on ka nn integratsioon juba eos nurjumisele määratud. Aga lapsed? - ütlete nüüd. Lapsed saavad kaasa koduse suhtumise ja nii ongi see lõputa ring. Kes seni Eestist ega eestlastest lugu ei pea ega Eestit oma kodumaaks, see ei hakka seda kunagi tegema ja sellisteks kasvavad ka tema lapsed ja lapselapsed jne...

Ei tea, kas Palo luges "venekeelse ajakirjanduse" hulka ka keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse poolt maksumaksja raha eest väljaantava Stolitsa? See leht, eriti Yana Toomi (venelane, kellel ei kõlba oma nime eestipäraselt ladina tähestikku transkribeerida) juhtkirjad ajavad vaikselt, aga kindlalt dimitriklenskilikku joont.

Mulle meeldib see arvamus.
http://www.ekspress.ee/2008/04/17/areen...

Kodu on siin tähtis, aga ka teine kodu - kool! Ja see ongi, mis kõige rohkem tuska teeb: varsti on meil juba 20 aastat taastatud riiki ja ikka veel lõpetab venekeelse gümnaasiumi suur hulk, varsti juba iseseisvusajal sündinud noori, kes vaevaliselt pursivad riigikeelt. Haridusministeeriumi haldussuutmatus selles osas on andestamatu.

Elu on näidanud, et venekeelne meedia, ka see, mis tegutseb riigi rahade eest, kipub minema kremlimeelseks. Sellest ka see tagasihoidlikkus uute kanalite suhtes. Milleks meile kohalikku Kremli filiaali? Parim näide on sotside rahvastikuminister, kes on poolel teel Kremli suunas.

Kes ütles, et INTEGRATSIOON on kahepoolne protsess?
Ekskommunistidest sotsiaalteadlased!
Te isiklikult siis integreeruge nõukogude kolonistidega, nii nagu te nõukogude okupatsiooni ajal kollaboreerusite nendega! Ärge oma müüdava maailmavaatega Eesti rahva ajusi "peske"!

Minu jaoks on nõukogude kolonisatsioon ajutine nähtus Eesti pinnal!

Mis professor see on, kes isegi haritud inimstele tiblakolonistide laekumist ja nende sisseistutamise eesmärki ära seletada ei suuda?

Mu enda välismaa sõbrad, enamuses kõrghariduseta tehnikamehed, said sellest "kultuurakihist" õige pildi kiiremini, kui õllekann poole peale tühjeneb.

libressiöö

„Küsimused on ju õhus ja millal siis veel neid arutada?“ küsib artikli autor.
Millised küsimused? Artikli läbi lugenud, ei suutnudki meenutada – mida õigupoolest küsiti, mille kohta niisama viriseti. Tuli veelkord tekst üle vaadata – seekord juba näpuga rida ajades. Ja panna küsivasse vormi needki laused, kus vaid vihjatud probleemi olemasolule, küsimust siiski esitamata. Otsingu tulemused:
1. miks pole valitsus venekeelse elanikkonna informeerituse parandamiseks midagi nähtavat teinud?
2. kuhu on jäänud erapooletu ja vabalt kättesaadava ingliskeelse uudiskanali loomise plaan?
3. mis on saanud laiemast integratsiooniteemast?
4. miks pole käivitunud rahvusringhäälingu teine kanal?
5. mida on aastatagusest õpitud?
6. milline positiivne programm on juba jõutud ellu viia?
7. kas vaba meedia ei peaks meelde tuletama aasta eest avaldunud valupunkte ning nende lahendamise vajalikkust?