RAIMO POOM: Euroraha puudust peab tundma ka ametnik

Üks­ki mõist­lik ra­has­ta­ja ei kii­da heaks pro­jek­ti, kui ka­van­da­tud ee­lar­ve jär­gi peaks põhi­te­ge­vu­se hal­da­mi­se jaoks ku­lu­ta­ta­ma roh­kem kui kümme prot­sen­ti ko­gu­mak­su­mu­sest. Aga Ees­ti Va­ba­rii­gis tun­dub ole­vat võima­lik jook­su­ta­da pro­jek­ti, kus hal­da­mi­se ku­lud on pea 60% ko­gu­ku­lu­dest. Kui see po­le mõis­tu­se­vas­ta­ne, siis mis ta on? Jutt käib mui­du­gi eu­ro­ra­ha ka­su­ta­mi­sest.

Ap­ril­lis lu­bas va­lit­sus ha­ka­ta tä­he­le­pa­ne­li­kult jäl­gi­ma Eu­roo­pa Lii­du tõuke­fon­di­de ra­ha ka­su­ta­mist eesmär­gi­ga kii­ren­da­da sum­ma­de reaal­set eral­da­mist pro­jek­ti­de el­lu­ra­ken­da­mi­seks. Õi­ge suh­tu­mi­ne, sest Brüsse­li mil­jar­did on tu­ge­vas lan­gu­ses ole­va­le ma­jan­du­se­le ülio­lu­li­sed. Kuid sel nä­da­lal ole­me saa­nud tea­da, et lä­bi­mur­re on saa­vu­ta­ma­ta. Sel­leks aas­taks plaa­ni­tud käe­so­le­va fi­nants­pe­rioo­di pea kol­me mil­jar­di toe­tusk­roo­ni ka­su­ta­mi­se plaa­nist on täi­de­tud 9,7%. Põhju­seid leiab ala­ti.

Te­ge­mist on esi­me­se täi­saas­ta­ga, mil uut tõuke­ra­ha saab ka­su­ta­da, seal­hul­gas näi­tab teis­te rii­ki­de ko­ge­mus, et al­gu­ses on ala­ti plaa­ni­de teos­ta­mi­se­ga prob­lee­me. Aga Ees­ti ei pea ome­ti ole­ma nii­su­gu­ne na­gu iga tei­ne riik.

Vildakas tulemus

Koos pro­jek­ti­deks et­te näh­tud tõuke­ra­ha­ga saa­vad mi­nis­tee­riu­mid ja amet­ni­kud oma osa – teh­ni­lis­te ku­lu­de ra­ha sel­leks, et te­ha sum­mad reaal­se­te­le pro­jek­ti­de­le kät­te­saa­da­vaks.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi pee­ta­vast eu­ro­va­hen­di­te ka­su­ta­mi­se ta­be­list sel­gub, et sel­le ra­ha ku­lu­ta­mi­se­ga po­le amet­ni­kel suurt prob­lee­mi ol­nud. Ko­gu­ni 46% rii­giee­lar­ves sel­leks aas­taks mi­nis­tee­riu­mi­de­le ka­van­da­tud abist on ju­ba väl­ja maks­tud. Kuid sa­mal ajal on tu­le­mus pä­ris pro­jek­ti­de­le mõel­dud ra­ha suh­tes peaae­gu ole­ma­tu. Tä­na­se sei­su­ga on 28% uue pe­rioo­di eu­ro­ra­ha väl­ja­mak­se­test läi­nud amet­ni­ke­le ja mi­nis­tee­riu­mi­de­le – elu­kesk­kon­na ra­ken­dus­ka­va pu­hul on see ko­gu­ni 56%.

Ehk siis ühe Ees­ti olu­li­se­ma et­tevõtmi­se – eu­ro­ra­ha ka­su­ta­mi­se – hal­dus­ku­lud ula­tu­vad kol­man­di­ku­ni ko­gu­ku­lu­dest! Iga mõist­lik ra­has­ta­ja ütleks nüüd stopp ja se­da peaks ütle­ma ka Ees­ti va­lit­sus. Mi­da siis te­ha? Amet­ni­kud ja mi­nis­tee­riu­mid saa­vad ome­ti lu­ba­tud hul­ga ra­ha, et pä­ris pro­jek­tid käi­vi­tuk­sid. Ehk peaks kaa­lu­ma amet­ni­ke­le eral­da­ta­va eu­ro­ra­ha si­du­mist sel­le­ga, kui edu­kad on nad pä­ris pro­jek­ti­de­le toe­tus­te üleand­mi­se­ga? Ehk siis mi­nis­tee­riu­mid tee­ni­vad oma osa eu­ro­toe­tus­test väl­ja vas­ta­valt ko­gu ra­ha ka­su­tus­se suu­na­mi­se tu­lem­lik­ku­se­ga. Kui prae­gu täi­de­taks sel­le aas­ta rii­giee­lar­ves ole­vaid eu­ro­ra­ha ka­su­ta­mi­se plaa­ne, peak­sid mi­nis­tee­riu­mi­de­le teh­ni­lis­teks ku­lu­deks teh­tud eral­di­sed ole­ma 6% kõiki­dest väl­ja­mak­se­test.

Ko­hal­da­des se­da su­het prae­gus­te­le reaal­se­te­le sum­ma­de­le peaks amet­ni­kud ole­ma 75 mil­jo­ni ase­mel ole­ma kät­te saa­nud 16 mil­jo­nit kroo­ni. Kui sel­li­ne ree­gel min­gil moel keh­tiks, po­leks kaht­lust, et ra­ha ka­su­ta­mi­se tu­le­mu­sed olek­sid tun­du­valt pa­re­mad. Järg­mi­sel aas­tal soo­vib riik koos oma­fi­nant­see­rin­gu­ga ku­lu­ta­da 14 mil­jar­dit tõuke­ra­ha – on sel­ge, et prae­gus­te mo­ti­vat­sioo­nisüstee­mi­de­ga se­da ei saa­vu­ta­ta.