RAIMO POOM: Euroraha puudust peab tundma ka ametnik
Võtame rusikareegli, mida teab iga projektijuht.
Ükski mõistlik rahastaja ei kiida heaks projekti, kui kavandatud eelarve järgi peaks põhitegevuse haldamise jaoks kulutatama rohkem kui kümme protsenti kogumaksumusest. Aga Eesti Vabariigis tundub olevat võimalik jooksutada projekti, kus haldamise kulud on pea 60% kogukuludest. Kui see pole mõistusevastane, siis mis ta on? Jutt käib muidugi euroraha kasutamisest.
Aprillis lubas valitsus hakata tähelepanelikult jälgima Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamist eesmärgiga kiirendada summade reaalset eraldamist projektide ellurakendamiseks. Õige suhtumine, sest Brüsseli miljardid on tugevas languses olevale majandusele üliolulised. Kuid sel nädalal oleme saanud teada, et läbimurre on saavutamata. Selleks aastaks plaanitud käesoleva finantsperioodi pea kolme miljardi toetuskrooni kasutamise plaanist on täidetud 9,7%. Põhjuseid leiab alati.
Tegemist on esimese täisaastaga, mil uut tõukeraha saab kasutada, sealhulgas näitab teiste riikide kogemus, et alguses on alati plaanide teostamisega probleeme. Aga Eesti ei pea ometi olema niisugune nagu iga teine riik.
Vildakas tulemus
Koos projektideks ette nähtud tõukerahaga saavad ministeeriumid ja ametnikud oma osa – tehniliste kulude raha selleks, et teha summad reaalsetele projektidele kättesaadavaks.
Rahandusministeeriumi peetavast eurovahendite kasutamise tabelist selgub, et selle raha kulutamisega pole ametnikel suurt probleemi olnud. Koguni 46% riigieelarves selleks aastaks ministeeriumidele kavandatud abist on juba välja makstud. Kuid samal ajal on tulemus päris projektidele mõeldud raha suhtes peaaegu olematu. Tänase seisuga on 28% uue perioodi euroraha väljamaksetest läinud ametnikele ja ministeeriumidele – elukeskkonna rakenduskava puhul on see koguni 56%.
Ehk siis ühe Eesti olulisema ettevõtmise – euroraha kasutamise – halduskulud ulatuvad kolmandikuni kogukuludest! Iga mõistlik rahastaja ütleks nüüd stopp ja seda peaks ütlema ka Eesti valitsus. Mida siis teha? Ametnikud ja ministeeriumid saavad ometi lubatud hulga raha, et päris projektid käivituksid. Ehk peaks kaaluma ametnikele eraldatava euroraha sidumist sellega, kui edukad on nad päris projektidele toetuste üleandmisega? Ehk siis ministeeriumid teenivad oma osa eurotoetustest välja vastavalt kogu raha kasutusse suunamise tulemlikkusega. Kui praegu täidetaks selle aasta riigieelarves olevaid euroraha kasutamise plaane, peaksid ministeeriumidele tehnilisteks kuludeks tehtud eraldised olema 6% kõikidest väljamaksetest.
Kohaldades seda suhet praegustele reaalsetele summadele peaks ametnikud olema 75 miljoni asemel olema kätte saanud 16 miljonit krooni. Kui selline reegel mingil moel kehtiks, poleks kahtlust, et raha kasutamise tulemused oleksid tunduvalt paremad. Järgmisel aastal soovib riik koos omafinantseeringuga kulutada 14 miljardit tõukeraha – on selge, et praeguste motivatsioonisüsteemidega seda ei saavutata.

























