Rahvaliidu ühinemine sotsidega võib täna arutlusele tulla

Mida te Aivar Sõerdi ja Tarmo Männi Rahvaliidust lahkumise kohta arvate?

Aivar Sõerdi puhul tema lahkumine mind üldse ei üllata, ta on ka eravestlustes öelnud, et on üheselt parempoolse maailmavaatega inimene. Niipalju kui tean, oli ta palutud ja kutsutud Rahvaliitu rahandusministriks ja ilmselt nõustus ka selle tõttu, et põhikirja lahti lüües on tegu tsentrist paremale hoidva konservatiivse erakonnaga. Aga viimasel ajal on hakanud erakonnas selgelt lööma vasaklained. Tema oli oma otsustuses kindlasti vaba.
Mis puutub Tarmo Mändi, siis kahtlemata oleks ausam olnud see riigikogu koosseis lõpuni olla. Kui vaatame tausta, mismoodi ta riigikokku sattus, siis erakonna vahetamise otsuse tegemise õigus võiks olla isikumandaadiga riigikokku saanud saadikul, aga Mänd pääses sinna vaid tänu kõrgele kohale üldnimekirjas, oma häälekestega poleks ta kuhugi saanud.
Siin on küll, mida pahaks panna. Iseenesest kui inimene tunneb, et tema maailmavaated väga äkitselt enam ei sobi selle seltskonnaga, siis mis seal ikka, aga eetilisi kategooriaid silmas pidades Mänd minu arvates väga vaba oma otsuses ei olnud.

Mis võis olla põhjus, miks Männi maailmavaade enam erakonnaga kokku ei sobinud?

Põhjust teab nüüd küll Mänd ise. Midagi ratsionaalset on kõrval vaadates raske öelda. Aga see jääb minu arvates täiesti teisejärguliseks, sest ta oleks pidanud ikka peeglisse vaatama ja mõtlema kõigepealt, kuidas ta riigikogusse sattus.

Mis mulje võiks tuntud rahvaliitlaste lahkumisotsus jätta erakonna lliikmetele ja kõrvaltvaatajatele?

Loomulikult jätavad erakonnast lahkumised kehva mulje ja eks tänane erakonna volikogu, kuhu olen ka valitud, arutab neid asju. Mure on mul just nimelt nende maaomavalitsuste pärast, kus inimesed võivad olla keeruliste valikute ees, aga laialijooksmist seal küll ei ole. Kindlasti ei tähenda toimunu surmahoopi Rahvaliidule, aga erakond peab end minu arvates tõsiselt muutma.
Kahtlemata, mis seal salata, Rahvaliidu väljaütlemised, ka riigikogus, on olnud peamiselt vasakpoolsed ja siin on vastuolu põhikirja preambuli ning sõnade ja tegude vahel. Kui selline olukord on, tuleb ka radikaalsemaid otsuseid teha.

Kas need radikaalsed otsused võivad tähendada erakonna ühinemist sotsidega?

Ma ei välista jah, et sotsidaga ühinemine võib täna arutlusele tulla, aga lõppude lõpuks saab sellised ühinemised otsustada kongress. Ega siin midagi imeliku ei oleks, kogu poliitikamaastik peabki dünaamiline olema, see on eneseidentifitseerimise küsimus. Tuleb vaadata, kas Rahvaliit on ajaga muutunud vasakpoolseks erakonnaks, tänane põhikiri seda ju kuidagi ei näita. Ja kui selline muutus on toimunud, tuleb selle baasil otsus teha, kas kellegagi ühineda ja kui tõesti nii otsustatakse, siis kellega veel kui mitte sotsidega.
Kindlasti ei ole see kõigi eelistus, ka minu oma mitte, olen jätkuvalt parempoolse vaatega inimene ja selgelt ettevõtja poole peal. Liitumine või mitteliitumine otsustatakse kongressil häälteenamusega ja kui liitumine tuleb, siis parempoolse maailmavaatega inimestel tuleb teha muid otsused. Ega need väga keerulised ei olekski – kes on poliitikast väsinud, jääb kõrvale, kes tahab edasi minna, on olemas Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond.

Nii et on võimalus, et Rahvaliit enam ühtse erakonnana praegusel kujul ei jätka?

Keeruline öelda. Rahvaliidus on endiselt pea 10 000 liiget, kui ümberidentifitseerimine peaks nüüd toimuma, siis teatavasti on erakonna loomiseks vaja vaid tuhandet liiget. Aga ma ei arva, et pisierakondi oleks poliitikamaastikule juurde vaja. Ühelt poolt poleks ratsionaalne, kui ka parem tiib oleks ühtsem. Võib-olla on paremale hoidvaid inimesi Rahvaliidus kriitiline mass, siis on kõik võimalik.

2011. aastal toimuvatel parlamendivalimistel võib osaleda erakond nimega Rahvaliit?

Täiesti võimalik, siis aga tuleb ka selgelt välja öelda, et sellest põhikirjast peetakse kinni ja ei saa ajada sellist poolpehmet poliitikat, et oleme tsentris, aga vaatame tiba paremale. Kui läheb hääletamiseks, kongress tuleb kokku ja otsustatakse ühineda, siis kahtlemata jääb seda parempoolset osa üle küll ja edasi on otsustuskoht, kas seal leidub niivõrd tugev liider, kes tahab Rahvaliitu edasi vedada.”

Autor: Urmas Jaagant