PRIIT SIMSON: Tee seda, mida jutlustad!

Karjäärisoovitused täidavad suvesoojuses hulgaliselt õhku, kuid ettevaatust – nõuanne kannatab veenvuse defitsiidi all. “Noored, minge kutsekooli!” soovitavad ühed. “Õppige reaal- ja täppisteadusi!” teavad teised. Kõik paistavad teadvat, et Eestis on ülearu palju uduseid humanitaare ja sotsiaalainete spetsialiste. Sedasorti tegelased jäävad väidetavalt tööta ning hästi läheb hoopis vähestel oskustöölistel ja täppisteadlastel.

Kutse- ja rakendusliku hariduse kiitjad on aga ise sellised, kelle lapsed õpivad hoopis mõnes eliitkoolis ja kes ise on sageli saanud hoopiski põlatud akadeemilise kõrghariduse mõ-nel paduhumanitaarsel alal. Ise-äranis kiidab kutsekooli ja rakenduskõrgkooli õppima minekut kaubandus-tööstuskoda. Mis ala insener või oskustööline on nende haridusnõunik Tiia Randma? Muusikaõpetaja-koorijuht. Tööandjate keskliit teeks hea meelega kõik akadeemilised homo sapiens’id osavkäpp homo habilis’teks. Nende juhataja Tarmo Kriis eelistas oma eluteel küll gümnaasiumi ja juuraharidust. “Kindlasti on suure potentsiaaliga kõik loodusteaduste ning muude reaalainete ja tehnoloogiaga seotud erialad,” rääkis Postimehele Hansapanga grupi juhatuse liige Helo Meigas. “Minu arvates koolitame praegu Eestis liiga palju humanitaarvaldkonna spetsialiste.” Tema enda eriala on inglise filoloogia, ehkki väidetavalt oli ta keskkoolis keemias kibe käsi.

Kool kellelegi teisele

Suurte soovitajate soovitused pole isegi nende laste seas kõlapinda leidnud. Tööandjate teine pealik Enn Veskimägi räägib pidevalt kutseharidusest, aga tema tütar õppis kuuldavasti hoopis Rocca al Mare koolis, mitte näiteks Tallinna polütehnikumis. Kaubandus-tööstuskoja juhi Toomas Lumani soovitused on samalaadsed, aga tema poeg eelistas kutsekoolile Gustav Adolfi gümnaasiumi.

Milleks selline enda ja oma laste elutee eitus? Kas valisite valesti, lasite lastel valesti teha, aga olete vigadest õppinud ja nüüd valiksite teisiti? Pigem mitte. Kahjuks on kutsekool ikkagi koht, mida soovitatakse teistele tagamõttega, et ehk on keskpärastel ja kehvadel seal lihtsam. Kutseharidus on viimastel aastatel läinud väga palju etemaks, seda eriti materiaalse poole pealt, aga statistika, millest palju ei räägita, on see, et kutsekoolide õpilased teevad riigieksamid täiesti vabatahtlikult ja ometi küünivad vähesed reaalainetes üle 20 punkti. Palun mitte valesti aru saada – nii kutsehariduse kui ka reaalteaduste populariseerimine on mõlemad asjalikud eesmärgid. Aga need valdkonnad saavad menukaks muutuda vaid siis, kui sinna on nõus minema ka parimad ajud ja soovitused muutuvad siiraks.

Ja veel. Pole vist viimase aja debattides suurema põlastusega mainitud eriala, kui seda on haldusjuhtimine ja avalik haldus. Selle haridusega inimesi on liiga palju, ilmselt jäävad nad tööta, kõlab jutt. Nonoh. Halvustajate tutvusringkonnas vist selliseid inimesi pole. Mul on. Tippklassi ajud, energilised inimesed. Unustage ennustused, nemad küll tööta ei jää.