NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Taavi Veskimägi: "Tänane majandusstruktuur on komplitseeritum ja toetusstreik selliselt on pigem jäänuk, sel ei ole täna enam loogilist kohta eesti ühiskonnas."
... ja seetõttu keelamegi ära jäänuki? Kummaline loogika.
Kas vajatakse alla keskmist palka keevitajat või kallist kõrgharidusega spetsialisti ?
Viimaste tarbeks pole eriti suurt vaja muuta, seega eeldame, et importida soovitakse ikkagi alla keskmist palka keevitajat. Säärast, kes kasutaks kohalikku firmat väravana hüppamaks sarnaselt kohalikega edasi lääne-euroopasse.
Järelduvalt tuleks esmalt koolitada kodus pealt keskmist palka keevitajaid ja hoolitseda, et nad valge laevaga rootsi ei põgeneks.
Kohalike feodaalide ametiühing tundub siinkohal midagi udutavat. Riigi huvides on oluliselt suurendada oskustööliste väljaõpet. Hiinlaste ja ukrainlaste importimine lääne-euroopasse on jällegi pigem kohalike feodaalide erahuvi.
Mitte et mul miskit eesti rahvusvahelistumise vastu oleks, aga kui kohapeal on täna 75000 inimest ootamas ümberõpet ja seda pole neile suudetud aasta jooksul kuskilt organiseerida, siis võib kohalike feodaalide sääraseid väljaütlemisi kergelt ebakohaseks lugeda.
Lugesin siis seda pdf-i.
Kui mul vanem poiss käis gümnaasiumis, siis pidi ta vahel kirjutama taoliseid tekste üle kahe nädala.
Huvitav on see, et näiteks üliõpilastele tuleb maksmine kasuks aga tööandjatele tuleb maksmine igal juhul kahjuks.
Kui teil on sellised erialad, mille tarvidust te näete, siis oleks ju kõige kindlam garantii, et te seda ka TÕSISELT mõtlete ja natukese aja pärast ikka veel mõtlete, see, et moodustate sellele ise mingi stipendiumi fondi, mida siis edukad õppurid saaksid vajalikkuse signaalina.
Kandke praktika kulutused oma ettevõtetes ja korraldage, nii, et see poleks olematu.
67-aastane võib töötada küll aga mitte kõik ja mitte igasuguses ametis.
Praegune võimalus töötada ka sellises eas lahendab asja palju paremini kui üldine kohustus, mis üldisena nõuaks päris palju korraldulikku tööd, mis jälle läheks päris palju maksma.
Niisiis on pigem vaja välja panna selliseid töökohti , mis oleksid vanemate inimeste poolt täidetavad.
Üldse tundub, et te pole tõsiselt mõelnud selle üle, mis määrab kapitali liikumise suunad. Ega ilma siseturuta kohta ikka midagi suurt ei paigutata ka.
Teie aga ei näe selles kliimas tööjõu kulude alandamisele mingit äärt ja lausa nõuate tööd taastootmist mitte tagava palga eest. Pealegi oleme veel era-isikuti ka konkurentsis läbi vaba liikumise 4x rikkamate naabritega.
Võrdlus vaguniga ja kutse arutelule on ikka kaunis nigel suure-palgaliste jutt taolise paberi aukude kipsimiseks.
Res Publica poliitikast tulenevad järeldused mind ei üllatanud. Kui ma oleks ka Riigikogu 4 kordse keskemise palga vahetanud 100 000 kroonise kuupalga vastu, siis ilmselt leiaksin samuti, et kriis ei ole toonud majanduses/ühiskonnas muutusi või tooksin võrdlusi rongiga (kahtlustan, et Taavi pole ühegi rongiga sõitnud vähemalt 10 aastat). Õnneks ma ei kummarda raha ja süda on ka alles. Ma ei näe inimesi kui kapitali käigus hoidmiseks vajalikke mutreid, mis tundub olevat ennast tööandjateks nimetavate hingetute krattide eilse manifesti arvamine.
30. juuni 2010 seisuga oli Haigekassalt töötajana sotsiaalkindlustuse saanud 572 444 töötavat inimest; seda on samapalju kui 2004. aasta detsembri lõpul. Võrreldes tippajaga 2008. aasta juunis on seda aga 103 983 võrra vähem. Mullusega võrreldes -49 436. Pensionile saamiseks tuleb ka töötada 2 aastat kauem ehk riik hoiab tulevikus sellega kokku juba 3 miljardit krooni. See 3 miljardit oli teenitud töötajate vaevaga, mida tööandjad ei taha neile anda ja õhutavad selleks ka poliitikuid. Me võime vaid oletada, millised ettevõtjate annetused IRL-ile ja Reformierakonnale on seotud selle manifesti ettepanekute jõustamisega.
Kas on põhjust mööda vaadata nn tööandjate rabelevate tegevuste tulemustest?
Ega te ei arva, et ehitusbuumi korraldasid ehitajad?
Mis tähendab suur tõus ja suur auk?
See tähendab raisatud raha seadmetele, organisatsioonile, kvalifikatsioonile.
Kas te arvate, et hakataksegi ehitama nii palju kui praegu?
Siis pole nagu ümberstruktureerimisest ka midagi rääkida.
Ehk ei ehitata nii palju kipsmaju aga ümberstruktureeritu ikka vanadesse karpidesse ka iseenesest ei sobi.
Mõned aastad tagasi asus ehitust õppima ilmse roosa lootusega palju inimesi.
Mis te nendele ütlete täna? Kas teist mõni oleks öelnud sel ajal, et pole ehk nii palju vaja?
Võtke siis praegu vähemalt oma jutule ja toetusele ja VÄLJAPLEKILE mingigi sisu.
90% EU keskmisest SKP-st lineaarse tulpade rivina?
Kas te kujutate ette ka seda kui tõrksalt loovutavad kalliste tööde tegijad oma osa?
Panganduse me lasime üle võtta lihtsalt.
Majavalitsus-põhisele umbejooksajatele ei anna keegi niisama mingit kalli töö sektorit.
Hakkate autosid ja rakettisid tootma?
Gümnasisti analüüs ei kinnita seda kuidagi. Äkki olen gümnasisti vastu isegi liiga umbusklik.
Õppeaasta alles algab.
Las teravahambulised teevad näiteks essee sellel teemal.
Paneme siis asja uuesti kokku ja vaatame kui palju sellest näiteks gümnaasiumi-konkurentsis ka järele jääb.
Äsjased influentsa-põdejad ei peaks nii loopivas vormis esinema ja siis nii tekitõmbajas vormis veel peale selle, nagu oleks kohe plaanis jälle haigeks jääda.
Või ütleks sedasi, et nad ei tea, mida nad teevad.
Või sedasi , et teavad päris hästi kuidas nikkuda kurge.
No sedasi, et kõik on nagu –justkui-jahmunud.
Alatuse alastus on alati lööv artikkel.
Lurjuste ruum on jälle see küsimus, mis neile ka jääb.
Lurjuste ruumga on jälle päris kitsas.
Kusemisest tekib ruumi ikka väga vähe.
Eks Veskimäel on omajagu õigus. Viimase paari päeva jooksul on üsna selgeks saanud, et kriis pole jah muudatuste esilekutsumiseks piisavalt valulik olnud, seda põhiliselt Tööandjate Keskliidu liikmete jaoks. Ikka sama vana skeem mis põhineb odaval tööjõul.
Vahepeal on aga nii mõnigi töötaja teinud lausa nii struktuurse muudatuse, et on siit minema kolinud. Ja kes pole on peale kuulsusrikast manifesti taolisteks muudatusteks tõenäoliselt rohkem valmis kui kunagi varem.
Härradel Tööandjate Keskliidust on aga ka probleem, nimelt euro. See suurendab uuest aastast tõenäoliselt veelgi olemasolevate töötajate vastuseisu madalatele palkadele. Sellepärast härrad nüüd tõmblevadki, et saaks odavat võõrtööjõudu sisse tuua. Võõrtööjõud aga pole ka loll ja ei oma enam mitte mingisugust pidurit siit edasi liikumiseks. Seega on nende lääne poole jalgalaskmine veel tükk maad tõenäolisem kui meie omade töötajate puhul ja võib üsna kindlalt väita, et see mudel ei hakka tööle. Seda olenemata sellest, kas tegemist on odavalt sisseostetud hindust 'aju' või somaallasest koristajaga.
Tööandjate Keskliit lihtsalt lahmib. Lootus on jäänud, et ehk saab kuidagi vanaviisi jätkata.
Pole mõtet olla aeglaselt liikuva rongi keskmine vagun
Ülo Mälgand
... ja seetõttu keelamegi ära jäänuki? Kummaline loogika.
Elmer Joandi
Viimaste tarbeks pole eriti suurt vaja muuta, seega eeldame, et importida soovitakse ikkagi alla keskmist palka keevitajat. Säärast, kes kasutaks kohalikku firmat väravana hüppamaks sarnaselt kohalikega edasi lääne-euroopasse.
Järelduvalt tuleks esmalt koolitada kodus pealt keskmist palka keevitajaid ja hoolitseda, et nad valge laevaga rootsi ei põgeneks.
Kohalike feodaalide ametiühing tundub siinkohal midagi udutavat. Riigi huvides on oluliselt suurendada oskustööliste väljaõpet. Hiinlaste ja ukrainlaste importimine lääne-euroopasse on jällegi pigem kohalike feodaalide erahuvi.
Mitte et mul miskit eesti rahvusvahelistumise vastu oleks, aga kui kohapeal on täna 75000 inimest ootamas ümberõpet ja seda pole neile suudetud aasta jooksul kuskilt organiseerida, siis võib kohalike feodaalide sääraseid väljaütlemisi kergelt ebakohaseks lugeda.
Peeter Illaste
Kui mul vanem poiss käis gümnaasiumis, siis pidi ta vahel kirjutama taoliseid tekste üle kahe nädala.
Huvitav on see, et näiteks üliõpilastele tuleb maksmine kasuks aga tööandjatele tuleb maksmine igal juhul kahjuks.
Kui teil on sellised erialad, mille tarvidust te näete, siis oleks ju kõige kindlam garantii, et te seda ka TÕSISELT mõtlete ja natukese aja pärast ikka veel mõtlete, see, et moodustate sellele ise mingi stipendiumi fondi, mida siis edukad õppurid saaksid vajalikkuse signaalina.
Kandke praktika kulutused oma ettevõtetes ja korraldage, nii, et see poleks olematu.
67-aastane võib töötada küll aga mitte kõik ja mitte igasuguses ametis.
Praegune võimalus töötada ka sellises eas lahendab asja palju paremini kui üldine kohustus, mis üldisena nõuaks päris palju korraldulikku tööd, mis jälle läheks päris palju maksma.
Niisiis on pigem vaja välja panna selliseid töökohti , mis oleksid vanemate inimeste poolt täidetavad.
Üldse tundub, et te pole tõsiselt mõelnud selle üle, mis määrab kapitali liikumise suunad. Ega ilma siseturuta kohta ikka midagi suurt ei paigutata ka.
Teie aga ei näe selles kliimas tööjõu kulude alandamisele mingit äärt ja lausa nõuate tööd taastootmist mitte tagava palga eest. Pealegi oleme veel era-isikuti ka konkurentsis läbi vaba liikumise 4x rikkamate naabritega.
Võrdlus vaguniga ja kutse arutelule on ikka kaunis nigel suure-palgaliste jutt taolise paberi aukude kipsimiseks.
Virgo Kruve
30. juuni 2010 seisuga oli Haigekassalt töötajana sotsiaalkindlustuse saanud 572 444 töötavat inimest; seda on samapalju kui 2004. aasta detsembri lõpul. Võrreldes tippajaga 2008. aasta juunis on seda aga 103 983 võrra vähem. Mullusega võrreldes -49 436. Pensionile saamiseks tuleb ka töötada 2 aastat kauem ehk riik hoiab tulevikus sellega kokku juba 3 miljardit krooni. See 3 miljardit oli teenitud töötajate vaevaga, mida tööandjad ei taha neile anda ja õhutavad selleks ka poliitikuid. Me võime vaid oletada, millised ettevõtjate annetused IRL-ile ja Reformierakonnale on seotud selle manifesti ettepanekute jõustamisega.
Peeter Illaste
Ega te ei arva, et ehitusbuumi korraldasid ehitajad?
Mis tähendab suur tõus ja suur auk?
See tähendab raisatud raha seadmetele, organisatsioonile, kvalifikatsioonile.
Kas te arvate, et hakataksegi ehitama nii palju kui praegu?
Siis pole nagu ümberstruktureerimisest ka midagi rääkida.
Ehk ei ehitata nii palju kipsmaju aga ümberstruktureeritu ikka vanadesse karpidesse ka iseenesest ei sobi.
Mõned aastad tagasi asus ehitust õppima ilmse roosa lootusega palju inimesi.
Mis te nendele ütlete täna? Kas teist mõni oleks öelnud sel ajal, et pole ehk nii palju vaja?
Võtke siis praegu vähemalt oma jutule ja toetusele ja VÄLJAPLEKILE mingigi sisu.
90% EU keskmisest SKP-st lineaarse tulpade rivina?
Kas te kujutate ette ka seda kui tõrksalt loovutavad kalliste tööde tegijad oma osa?
Panganduse me lasime üle võtta lihtsalt.
Majavalitsus-põhisele umbejooksajatele ei anna keegi niisama mingit kalli töö sektorit.
Hakkate autosid ja rakettisid tootma?
Gümnasisti analüüs ei kinnita seda kuidagi. Äkki olen gümnasisti vastu isegi liiga umbusklik.
Õppeaasta alles algab.
Las teravahambulised teevad näiteks essee sellel teemal.
Paneme siis asja uuesti kokku ja vaatame kui palju sellest näiteks gümnaasiumi-konkurentsis ka järele jääb.
Äsjased influentsa-põdejad ei peaks nii loopivas vormis esinema ja siis nii tekitõmbajas vormis veel peale selle, nagu oleks kohe plaanis jälle haigeks jääda.
Peeter Illaste
Või arvate olevat pühad lehmad kellel on paha värgi tõttu lihtsalt praegu vähe raha?
Üks tont käib mööda Eestit.
Kas sa oled juba loobunud kõigest lurjuse kasuks?
Nüüd hakka maksma ISE seda, mida lurjus küll ei taha maksta.
Peeter Illaste
Miks ta ütles, et ta on vagun?
Mis taolise vaguniga peale hakata?
Iga loll ei peaks raudteele hakkama pugemagi.
Lollpea ja tema möte on niikuinii kaks eri asja.
Umbes sedasi nii kui pole mötet katuselt kusejat kust pidi püüda alla tõmmata.:)
Peeter Illaste
Või sedasi , et teavad päris hästi kuidas nikkuda kurge.
No sedasi, et kõik on nagu –justkui-jahmunud.
Alatuse alastus on alati lööv artikkel.
Lurjuste ruum on jälle see küsimus, mis neile ka jääb.
Lurjuste ruumga on jälle päris kitsas.
Kusemisest tekib ruumi ikka väga vähe.
Peeter Illaste
No tikkujatel ja neil, kes ei pea pärisust küsima.
Süldimihklid ?
Tanel Lauringson
Vahepeal on aga nii mõnigi töötaja teinud lausa nii struktuurse muudatuse, et on siit minema kolinud. Ja kes pole on peale kuulsusrikast manifesti taolisteks muudatusteks tõenäoliselt rohkem valmis kui kunagi varem.
Härradel Tööandjate Keskliidust on aga ka probleem, nimelt euro. See suurendab uuest aastast tõenäoliselt veelgi olemasolevate töötajate vastuseisu madalatele palkadele. Sellepärast härrad nüüd tõmblevadki, et saaks odavat võõrtööjõudu sisse tuua. Võõrtööjõud aga pole ka loll ja ei oma enam mitte mingisugust pidurit siit edasi liikumiseks. Seega on nende lääne poole jalgalaskmine veel tükk maad tõenäolisem kui meie omade töötajate puhul ja võib üsna kindlalt väita, et see mudel ei hakka tööle. Seda olenemata sellest, kas tegemist on odavalt sisseostetud hindust 'aju' või somaallasest koristajaga.
Tööandjate Keskliit lihtsalt lahmib. Lootus on jäänud, et ehk saab kuidagi vanaviisi jätkata.