Ma ei arvagi, et loosungiga „Eesmärgiks on õnnelikud inimesed!” välja tulles see kohe ka juhtuks. Aga kui me arutleme, milleks riik üldse loodud on ja mis võiks tema eesmärk olla, on teisi ideid väga raske leida. Mis muu saaks riigi kui struktuuri eesmärk üldse olla, kui tagada see, et seal elaksid õnnelikud inimesed? Majanduskasvu sihiks seadmine tundub minu jaoks veidi kesine: kõhu täis söömine on küll üks esmaseid vajadusi, aga sellest jääb inimeseks olemiseks väheks.

•• Õnn seisneb igaühe jaoks eri aspektides. Kuidas saab riikliku poliitikaga õnne kõigile tagada?

Õnn ongi individuaalne asi, seega ei räägi me õnnest isiku tasandil. Mul ei ole sellist illusiooni, et mingisse kuitahes suurde gruppi kuuluvad inimesed on kunagi kõik ühel hetkel koos õnnelikud. Aga see grupp võib võtta õnnelik olemise sihiks. Riigil peaks olema eesmärk, mis annaks poliitilisele debatile sügavama mõõtme ja kodanikule arusaama, miks ta mingitest oma õigustest loobub ja mille nimel kogu trall käib. Kokku lepitud ühise eesmärgi puhul saaksime ametnike ja poliitikute tegevust paremini hinnata.