Orkaan Sandy ja kliimamuutus
Nädalail, mil Põhja-Ameerikas on tormihooaeg vaibumas, polnud supertormi moodustumine ja idaranniku nii ulatuslik looduse poolt räsimine etteaimatav või loomulik sündmus. Orkaan Sandy on sünge meeldetuletus sellest kui ekstreemseks võivad ilmastikunähtused muutuda. Sandy poolt tekitatud kahju USAle hinnati juba alguses 20 miljardile dollarile, see on ajaloo kulukaim supertorm.
Sandy tekitas ilmaennustajaile parasjagu peavaly, kuna lähenes ida poolt ning käitus hiljem tormi alla jäänud regiooni jaoks ennenägematult. Sarnane torm leidis Uus-Inglismaal aset 20 aastat tagasi, kuid Sandy oli hullem, tuues endaga kaasa orkaanile vääriliselt kihutavad tuuled, uputavad vihmad ja ulatuslikud rannikuäärsed üleujutused, mis tabasid tiheda rahvastikuga kesk-Atlandi ja kirderanniku piirkonda.
Kindlasti püüavad osad inimesed Sandyt seostada kliimamuutustega. Sarnane kiirustav hinnang on antud paljudele suurematele tornaadodele USAs viimastel aastatel, hoolimata sellest, et teadusalased artiklid ei toeta niisugust seostamist. Nii et kliimamuutuse seisukohalt - esmalt peaks Sandyt korralikult hindama, mitte kiirustama hinnangutega, mis võivad teadlaste tööga vastuollu sattuda.
Siiski pole põhjust ka mugavalt öelda, et niisugune torm on tavaline nähtus. Münchenis asuva kindlustushiiu Müncheni Re andmetel oli enam kui kolmandik 2011. aastal tekkinud kahjudest põhjustatud ilmastikutingimustest. Muutub aina selgemaks, et kliimamuutuse tulemusel on merevee tase tõusma hakanud, sagenenud on kuumalained, põuad ja muutunud on sademete intensiivsus. Isegi kui teaduslik uurimus tornaadode ja tormide puhul kliimamuutuse seost veel ei kinnita, pole põhjust arvata, et see tulevikus ei muutuks.
Ja tõepoolest, viimased andmed ÜRO Riikidevahelise Kliimamuutuse Paneeli (IPCC) ja ka teiste teaduslike uurimuste põhjal viitavad sellele, et troopiliste tsüklonite intensiivsus, (st. orkaanide tugevus) kasvab selle tulemusena, et vesi maailmameres on soojenenud. Meie atmosfäär ja ookeanid on soojenemas, ookeani valgub üleliigset soojust ning see ootab võimalust, et tulevikus vallanduda. Mõnede uuringute kohaselt võivad tormid tulevikus “märjemaks” muutuda. Kindel on see, et merevee tase on viimase sajandi jooksul tõusnud ja tõuseb veelgi ning see on muutuva kliima tulemus. Ning tormituuled kannavad tänapäeval suuri veehulki kaugemale kui varem, üleujutused tormi ajal on laialdasemad.
Merevee pinnatemperatuur USA kirderannikul on umbes paari kraadi võrra kõrgem kui keskmine merevee temperatuur tavaliselt, see andis Sandyle vahetult enne maale jõudmist jõudu juurde. Praegu on siiski veel vara arvata, et tormi tugevus on seotud vaid soojemate pinnatemperatuuridega, sest arvesse tuleb võtta ka regionaalseid erinevusi. Siiski on see versioon tõenäoline.
Merevee tase USA kirderannikul on tõusmas neli korda kiiremini kui on globaalne keskmine, see muudab piirkonna avatumaks tormituultele ja üleujutustele. Igasugune rannikulähedane torm toob seal kaasa suurema üleujutuse kui varasematel aegadel.
Püsiv kõrgrõhuala, mis tõenäoliselt põhjustas rekordilise sula Gröönimaal, oli suurima tõenäolisusega põhjuseks, miks Sandy liikus maismaa peale, mitte ei vaibunud merel. On vara öelda, kas selline ilmastikunähtus on lihtsalt lühiajaline muutuv ilmamuster või on see pikaajalise kliimamuutuse tagajärg.
Viimaste aastakümnete jooksul on ilmaennustamine muutunud täpsemaks ning me saame meteoroloogia abil “näha” kaugemale tulevikku. 1938. aasta septembris, ajal, mil inimeste käsutuses polnud veel kaasaegseid võimalusi, laastas orkaan Uus-Inglismaad. Sellele tormile ei eelnenud mingeid hoiatusi. Tänapäeval oli meil tänu satelliitidele, ilmastikku jälgivaile õhupallidele, superarvutitele ja kõrgetasemelistele meteoroloogidele võimalik ohtlikke ilmaolusid prognoosida nädala jagu ette. Meil on kasutada rohkem andmeid ja seda ka kliimamudelite koostamisel.
Me peaksime vähemalt selle tagama, et maailmatasemel meteoroloogiakeskustel oleks vajalik rahastus ning tööjõud ning kasutataks meteoroloogia viimasel tasemel tehnikat. Kuigi ilmaennustamisel tänapäeval kasutatav meetod on välja töötatud USA-s, on ennustamise tehnikat täiendatud mujalgi ning näiteks Sandy puhul koostasid supertormi tekkimise esmase hoiatuse Suurbritannia meteoroloogid päevi enne oma USA kolleege.
Maailm vajab lähiaastatel rohkem koostööd, kuna kliimamuutus puudutab meid kõiki ning ekstreemsed ilmastikunähtused ei tunne riigipiire. Meil on vaja halvima vältimiseks teha koostööd, et ilmastikust tingitud kahjusid vähendada. Meil on vaja koostööd valitsuste, erasektori ja teadlaste vahel, see aitab parandada ilmaennustuse taset.
Teadusalased kohtumised, foorumid, uurimustööde tulemuste jagamine, uute meetodite testimine ja täiustamine loovad uusi kontakte. Kui meil poleks rahvusvahelist koostööd, kui hästi oleksime me suutnud ennustada Sandysarnast tormi? Me ei tea seda, kas supertorm nagu Sandy saab olema “uus normaalsus”, kuna pole veel täpselt teada, kas tegemist on jäädava kliimamuutuse või lihtsalt erakorraliste asjaolude kokkulangemisega. See ei tähenda siiski seda, et me võiksime koostööd õgvendada. Nüüd me peame tõestama või ümber lükkama Sandy ja kliimamuutuse seose või mitteseose. Nii toimib hea teadus.
**
Marshall Shepherd on USA atmosfääriteadlane ja John Knox geograafiaprofessor
Copyright: Project Syndicate, 2012.
