Mikko Kosonen: Soomet ähvardab viie aasta pärast Kreeka saatus

Nokia endise strateegiajuhina ja Soome edu jutlustajana on ta hinnatud mees. Nüüd hoiatab ta, et kui soomlased kiireid ja radikaalseid muudatusi ette ei võta, ähvardab riiki juba viie aasta pärast Kreeka saatus. Loomulikult on olemas ka meeldivam stsenaarium. Eestlastel on, mille üle mõelda.

•• Te olete kasutanud väljendit, et Soome inimesed on sattunud iseenda edu vangi. Mida see tähendab?

Soome on olnud tõesti edukas, ent edul on mürgised kõrvalnähud. Me usume, et oleme leidnud õige retsepti. Muutusime liiga kindlaks ja arvame nüüd, et teame, mis on meie jaoks kõige parem. Sellises olukorras muututakse kitsarinnaliseks ja jäädakse kordama kõike seda, mis algul edu tõi. Enam ei kahelda üldse, et kas see, mis oli õige käitumine varem, on seda ka edaspidi. Mulle meeldib öelda, et firmad ja organisatsioonid ei sure selle pärast, et teevad valesid asju. Nad surevad, sest jätkavad täpselt samade asjade tegemist liiga kaua aega.

Teine asi on see, et hakatakse tohutult rõhutama efektiivsust. Töö jagatakse efektiivsuse jahil aina väiksematesse osakestesse. Aja jooksul muudab see organisatsiooni väga jäigaks. Isegi kui sa tahad muutuda, ei ole seda enam võimalik teha. Lõpuks muutub organisatsioon poliitiliseks. Inimesed kaitsevad oma positsioone väga jõuliselt, värskust sisse tuua on keeruline.

Soome puhul mängib veel kaasa see, et ülejäänud maailm ülistab meid. Nad kiidavad, kui head tööd me teinud oleme: suurepärased majandusnäitajaid, eeskujulik innovatsioonisüsteem, kõikides rahvusvahelises edetabelites oleme esiotsas. Nii ongi väga lihtne uskuda, et me ei pea muutuma ja saame iseenda edu vangiks. Ometi teame, et mitte ükski süsteem, firma ega valitsus ei saa igavesti teha asju täpselt ühte ja sama moodi. Mõnikord lihtsalt peab muutuma.

•• On see vangisattumine siis mõnevõrra vältimatu?

See on tõesti väga inimlik ja peaaegu et vältimatu. Ühes Sitra uuringus otsisime firmasid, mis on jätkuvalt näidanud uuenemisvõimet. Õnneks on olemas selliseid firmasid, mis saavad hakkama ka elevandi tantsima õpetamisega. Üritame selliste edukate firmade najal institutsionaliseerida mõned juhtimispõhimõtted ja käitumisreeglid, mille saaks „riigistada”. Näiteks töökohtade rotatsioon. Teeks nüüd õige nii, et iga riigiteenistuja saab töötada ühel ametipostil maksimaalselt viis aastat. Siis on vaja minna näiteks teise ministeeriumi, erasektorisse, kuhu iganes. Singapuris see toimib. Tuleb sundida inimesi roteeruma ja siis hakkavad inimesed ka mõtlema teisiti. Need on lihtsad asjad, aga tohutu suure mõjuga.

•• Te läksite isegi nii kaugele, et ütlesite, et viie kuni kümne aastaga võib Soome muutuda uueks Kreekaks. Millised märgid sellele viitavad?

Loomulikult ei juhtu see üleöö. Vaatame fakte: Soome riigilaenu osakaal SKT-st on 44 protsenti, see on Euroopas üks madalamaid. USA-s on see üle saja protsendi, Kreekas 140. Soome on võrreldes pea kõigi teiste riikidega väga heas positsioonis. Aga me oleme mõneti ka keerulisemas olukorras, sest meie tööstusstruktuur on väga kitsas. Meil on vaid kaks-kolm põhilist tööstusharu: metsandus- ja metallitööstus ja infokommunikatsioonitehnoloogia ehk Nokia. Võrreldes Rootsi ja paljude teiste riikidega sõltume neist vähestest harudest liiga palju. Lisaks on globaliseerumine andnud neile harudele tugeva löögi – turud liiguvad Aasiasse. Me kaotame tootvaid töökohti kiiremini kui ükski teine riik. Samal ajal vananeb meie rahvastik samuti kõige kiiremini ja me vajame kiiresti tohutult uusi tervishoiutöötajaid. Kombineerituna tähendab see, et me ei suuda säilitada oma praegust elustandardit ja hea-oluühiskonda. Maksutulud vähenevad, sest firmad ja töökohad liiguvad ära. Meie avalik sektor muutub kiiresti liiga suureks. Kui me ei kasuta IT-d senisest palju targemal viisil, oleme hädas.

Meil on Soomes 348 omavalitsust, mis pakuvad iseseisvalt kõiki avalikke teenuseid: raamatupidamine, personalivaliku süsteem jne. Kõik on eraldi korraldatud, mitte mingit läbipaistvust ei ole, andmed pole võrreldavad. Pole mitte ühtegi põhjust, miks peaks olema igal omavalitsusel eraldi süsteem. See peaks toimima tsentraliseeritult ühest keskusest.

•• Meil on vähemalt maavalitsuste raamatupidamine õnneks viidud ühte keskusse.

Te olete teinud tublit tööd. Arutasime seda ka Raivoga (Vare – Arengufondi nõukogu esimees – H. R.), et ärge tehke järele kõiki meie vigasid. Meil on praegu väga keeruline tõmmata kokku näiteks sedasama omavalitsuste töökorraldust. Muide, sarnase protsessi tõttu oleks IBM peaaegu et surnud. Teie riik on tõenäoliselt teinud ära selle töö, millega meie praegu alles alustame. Sitra analüüs näitab, et kui me oleme edukad ja suudame ehitada ühise platvormi omavalitsuste teenuste pakkumiseks, säästaks meie majandus järgmise viie aastaga kolm kuni viis miljardit eurot. See on ainult omavalitsuskulude lõikes ja hõlmab ainult ühte väikest osa! Need on ju uskumatud arvud. Sellised on probleemid, millega Soome vastakuti seisab. Kui me neid ei lahenda, muutumegi järgmiseks Kreekaks.

•• Soome on olnud Eestile eeskujuks ligi 20 aastaks. Me oleme teist paljuski õppust võtnud. Võib see meile kokkuvõttes karuteene teha?

Arutasin sama asja Raivo Varega. Ma soovitan teil analüüsida seda, mida meie Soomes teeme. Ka seda, kuidas meie näeme oma tulevikku. Kus iganes võimalik, üritage meist ette hüpata. Jätke üks trepiaste vahele. Ärge ehitage üles sellist tööstuslikku pärandit, mis meil on. Seda pole enam vaja. Te peate mõtlema ise, kõike kopeerida pole mõtet. Kui kopeerite, siis loote näiteks innovatsioonisüsteemi, mis on liiga keeruline ja mõeldakse välja suhteliselt algelisi tooteid, mitte ei mõelda lõppkasutaja peale. Nii raske süsteemi haldamiseks pole teil ressursse.

•• Milline on Eesti- ja Soome-suguste riikide koht selles uues maailmas, mis praeguse majanduskriisi lõppedes tekkimas on?

Ma kaldun mõtlema, et meil on siiski helge tulevik. Oma ametikohal olen ma ka sunnitud nii mõtlema. Aga ma tõesti usun, et strateegiliselt väledad riigid leiavad kiiresti muutuvas globaalses maailmas oma koha. Maailm on võimalusi täis: kliimamuutused, energiaefektiivsus, loodusressursside säästlik kasutamine. Kui sa suudad oma kompetentsi teiste partneritega kiiresti kokku viia, siis on väga hästi. Me loodame Soomest teha mõnes valdkonnas juhtturu.

•• Näiteks milles?

Näiteks tervishoid on ala, kus minu arvates saame palju ära teha. Kõigis riikides peab toimuma hakkama üleminek reageerivalt tervishoiult preventiivsele heaolule. Inimesed peaksid juba eos hakkama hoolitsema selle eest, et elavad tervislikult. Siin on palju ruumi konsultatsiooniteenustele, mida saab anda näiteks üle sotsiaalmeedia tavainimeselt tavainimesele või professionaalilt tavainimesele. Kui inimesed saavad õigel ajal õiget nõu ja võtavad seda ka kuulda, siis saame vältida tervishoiuasutusse tulemise vajadust nii kaua kui võimalik. Kui vajadus reaalse ravi järele tekib, tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Inimeste tervise, rahuolu ja tervishoiukulude jaoks on selliste tehnoloogiate arendamine väga vajalik.

Teine teema on mobiilne tehnoloogia. Soome on tervishoiuvaldkonnas juba praegu väga kõrgelt arenenud. Kui kombineerida see mobiiltehnoloogiaga, saame luua uusi lahendusi, mida saame eksportida teistesse riikidesse. Microsoft oli mõ-nedest asjadest, mida me Soomes teeme, juba väga huvitatud. Nad näevad, et teeme siin kogu töö ära, aga sama vajadus on ka palju suurematel turgudel maailmas.

•• Kas te räägite siis uue majandusmudeli tekkimisest või on see kogu ühiskonnale uus lähenemine?

See on mõlemat. Uus lähenemine on selline, et avalik ja erasektor lõimuvad rohkem. Pole võimalik, et näiteks tervishoid on tulevikus jätkuvalt ainult avalik teenus, millega erasektor parimal juhul ainult konkureeriks. Mõlemad sektorid sõltuvad teineteisest üha rohkem. Avalik sektor kasutab erasektorit teatud teenuste jaoks, mida pakutakse tasuta. Osa teenuste eest tuleb aga raha küsida. Platvorme luuakse üha enam koos. Selles mõttes on tegemist uue ühiskondliku mudeli ja majandusmudeliga üheskoos.

Või vaatame näiteks sotsiaalset ettevõtlust, mis on kogu maailmas kasvav valdkond. Üha enam avalikke teenuseid pakutakse ärilise loogika, aga sotsiaalse teadvusega. Kasumit kas ei teenita või antakse see millegi hea tegemise tarbeks. Enam ei ole ahnet kapitalisti, kes kasutaks süsteemi ära.

•• Kui lihtne on inimestel omaks võtta, et praegust moodi enam edasi ei saa ja midagi tuleb muuta?

See on loomulikult väga keeruline. Mida edukamaks sa oma mudelit pead, seda raskem on leppida teadmisega, et sa pead sellest loobuma. Ühel poolel on inimesed, kes juhivad oma „impeeriume” ega taha sellest ühegi hinna eest loobuda. Teisalt on meil tugevad ametiühingud, kes võitlevad samuti oma töötajate õiguste eest. Kombineerituna tähendab see, et muutuseid on väga valulik ja raske läbi viia. Olen öelnud, et võib-olla on praegune majanduskriis pikas perspektiivis Soome päästja. Aga ainult sel juhul, kui see päästab muutused valla. Sel nädalal ütlesin väga teadlikult, et meid ähvardab Kreeka saatus. Ma loodan, et see toob inimesi veidikenegi olukorra tõsiduse mõistmisele lähemale. Keegi ei taha ju lõpetada nagu Kreeka, kaotada suveräänsus – keegi teine tuleb su riiki majandama.

•• Arvate, et teie sõnum jõuab pärale?

Ma olen tähele pannud, et viimase 12 kuu jooksul on otsustajad õnneks hakanud aru saama, et kiireid muutusi on vaja. Kahjuks on meil aasta pärast valimised, mis tähendab, et otsuseid ei julgeta vastu võtta. Nii lihtne on ju lükata asju valimiste taha. Sitra tegeleb praegu just poliitikute veenmisega. Olen arutanud seda teemat parlamendi sotsiaaldemokraatidega, järgmisel nädalal kohtun konservatiividega, keskparteiga. Nelja nädalaga käime läbi kõik erakonnad ja arutame majanduse paradigma muutumist ja seda, mida on vaja teha, et muuta soomlaste suhtumist. Üritame mõjutada parteisid, et kui nad valmistuvad valimisteks ja mõtlevad oma programmile, jõuaks nad ühisele arusaamisele: see teema on tähtis ja asjaga on kiire. Me anname neile vähemalt mõned mõtted, mida kasutada. Loodame, et nad võtavad osa ideid oma valimis-platvormis omaks, ja kui oleme täielikult edukad, siis ei peagi muretsema selle pärast, kes valimised võidab. Kes iganes võidab, agendas on õiged asjad.

•• Kui Eesti otsib praegu visiooni aastaks 2018, siis Sitra otsis hiljuti Soome elujõu uusi allikaid. Milline on positiivne nägemus Soomest uues majanduskeskkonnas?

Meie uuringu tulemused jagunevad kolme kategooriasse. Esiteks on väga tähtis, et meil on nüüd loogiline lugu ja raamistik, kuidas luua väärtusi ja anda neile nimi. Meie uue raamistiku nimi on inimeste- ja lahenduste-keskne teenusemajandus, vastandina praegu domineerivale industriaalmajandusele. Nüüd me suudame kirjeldada, miks vana ajastu enam ei toida ja miks on vaja uuele üle minna. Teiseks identifitseerisime kolm ala, millele on enim vaja tähelepanu pöörata: innovaatilise juhtimise arendamine, ettevõtluse soodustamine ja heaolu redefineerimine. Heaolu peab sisaldama mõtet, et inimesed ka ise panustavad sellesse aktiivselt, mitte ei ole kõigest passiivsed tarbijad nagu seni.

Kolmandaks selgitasime välja kümneid erinevaid initsiatiive ja programme, mis juba toimivad ja mis meid uuele majandusele üle viivad. Üritame neid rohkem nähtavaks muuta, et otsustajad näeksid, et õige, siin on teenusepõhine loogika, mitte tööstuslik. Järgmiseks üritame leida selliseid projekte juurde, tõugata neid tagant ja ka rahastada. Kui meie ühiskonda juhib tööstuslik loogika edasi, siis need projektid lihtsalt tapetakse ja see oleks jabur.

•• Kui kõik läheb teie plaani järgi, siis milline on lõpptulemus?

Hea elu on kõige tähtsam eesmärk. See on meie üks tagasihoidlik siht. Paraku on see raskesti mõõdetav ja subjektiivne. Me oleme rahul, kui Soome kodanike heaolu on jätkuvalt kõrge ja inimesed ise hindavad oma elu Soomes heaks. Kõik muu alates majanduskasvu tuleb selle järel. Teised eesmärgid, et me oleksime Euroopa liidrid näiteks innovaatilisuses ja hariduses, taanduvad põhieesmärgile. Need on kokkuvõttes vaid vahendid lõppeesmärgi saavutamiseks. Ilmselge, et seda pole lihtne saavutada.

•• Soome elujõu lätete otsimisel keskendusite palju ka teemale globaliseerumine 2.0. Mida see tähendab?

Globaliseerumise 1.0 ja 2.0 vahel on mõned iseärasused. Esiteks, seni on globaliseerumine olnud USA- ja Euroopa-keskne, nüüd on see Aasia-keskne. See tähendab, et Aasia ei ole lihtsalt madala kulubaasiga, sealt tekib üha rohkem innovatsiooni. Turg ja nõudlus kasvab, suur osa action’ist tuleb sealt. Meil peab olema side selliste uute innovatsioonikeskustega, et me teistest maha ei jääks. Samuti muutub firmade väärtuse loomise poliitika. Firmad teevad vaid ühte väikest asja suures väärtuste loomise ahelas. Enam ei pea sa ise tegema kõike algusest lõpuni. Et sinna ligi pääseda, peavad sul olema õiged sidemed. Eestit ja Soome-suguste väikeste riikide jaoks on oluline olla õigel ajal sellistes kettides sees. Sel ei pea olema mingit sidet su enda riigiga, kliendid ei pea olema üldse Eestist või Soomest.

•• Ent millistelt aladelt peaksime otsima uusi kasvumootoreid?

Teil võiks olla meie ees üks eelis. Ehitage üles oma ettevõtlus. Mulle tundub, et Eesti inimestes on loomulikku ettevõtlikkust päris palju. Te olete ses osas tõenäoliselt rohkem Taani kui Soome moodi. Meil on ettevõtlikkusega väga tõsiseid probleeme.

•• Tegelikult on ka meil ettevõtlikkusega muresid.

Toetage siis kasvuettevõtteid ja inimeste ettevõtlikkust. Mis aladel, pole minu asi öelda. Ma kujutan ette, et IKT-valdkond võiks olla üks ala. Üks järeldus meie protsessist on see, et maailm on muutunud. Enam ei otsustata ülevalt, et nüüd edasi käitume nii ja järgmise viie aasta jooksul täpselt seda plaani järgitaksegi. Maailm on nii kiiresti muutuv ja nii segane, et viieks aastaks ei saa tegevust planeerida. Ettevõtted peavad olema valmis paljudeks erinevateks arenguteks ja selleks on vaja olla strateegiliselt väle: suutma õigel ajal õigesti reageerida. Vana industriaalloogika järgi võib tunduda, et me oleme väiksed ja keskendume ainult ühele alale. Enam see nii pole. Tuleks välja valida näiteks viis ala, mis tunduvad huvitavad, ja siis toetada ettevõtteid, kes sinna investeerivad.

•• Põhimõtteliselt on nii, et kes on kiire reageerimisega, see võidab?

Täpselt nii. Rohkem kehtib see erasektori kohta, aga teatud piirini ka valitsuste kohta. Eriti väiksemates riikides peab valitsus olema kiire otsustusvõimega. Vaatame Singapuri, see riik toimib nagu eeskujulik globaalne firma. Mõtleb strateegiliselt, treenib töötajaid, töötajad roteeruvad. Riik on organiseeritud horisontaalselt.

Eluloolist

Mikko Kosonen

••  Sündinud 22. jaanuaril 1957 Ontarios Kanadas.

••  Töötab Sitras alates 2007. aastast, 2008. aasta novembrist Sitra president.

••  Enne Sitrasse tööle asumist töötas üle kahekümne aasta eri ametikohtadel Nokias, muu hulgas strateegiajuhina.

••  Kirjutanud koos Yves Doziga raamatu „Fast Strategy: How Stategic Agility Helps You Stay Ahead of the Game”.

Mikko Kosonen esines üleeile Eesti Arengufondi foorumil „Eesti kasvuvisioon 2018 – maailmas edukas, koduselt armas”.