Mida oodata VÕTA taotlust esitades?

Ühelt poolt on diskussiooni põhiliseks aineks bürokraatia, mis VÕTA rakendamisega kaasneb, skeptikud omakorda seavad kahtluse alla protsessi usaldusväärsuse ja kvaliteedi.

N-ö liigseks ja ületamatuks bürokraatiaks nimetatakse VÕTA puhul enamasti nõuet täita VÕTA taotlusvorm. Tegemist on dokumendiga, kuhu taotleja peab kirja panema oma varem läbitud õpingud ning (kui tal neid on) ka läbitud erialased täienduskoolitused või spetsiifilise töökogemuse.

Taotlusvormid võivad kooliti erineda, kuid nende alusidee on kõikjal sama – eeldatakse, et taotleja näitab oma teadmiste ja oskuste ulatust. Kui inimene soovib arvestada varasemaid kõrghariduses sooritatud õpinguid, siis eeldatakse temalt läbitud õppeainete kirjapanekut, et võrrelda minevikus õpitu vastavust uue õppekavaga.

Õppekavad muutuvad aastate jooksul: nt õppekava aastal 2004 võib olla väga erinev sama nimega õppekavast aastal 2010, samuti võib sama nimetusega õppekaval olla erinevates koolides ka pisut erinev sisu. Töökogemuse arvestamise puhul eeldatakse taotlejalt eneseanalüüsi teostamist – et oleks näha ja aru saada, mida taotleja on töökogemusest õppinud ja kuidas see läheb kokku tema õppekava õpiväljunditega.

Iseenesest ei ole see väga erinev eksamitest, kus õppejõud samuti ootab, et kursuse läbinu näitaks oma teadmiste taset.

Tegemist on taotleja tööga, kuna mitte keegi teine peale taotleja ei suuda kokku koguda vajalikku tõendusmaterjali, või analüüsida töökogemusest õpitut. Taotluse täitmiseks kuluv aeg varieerub sõltuvalt inimesest ning tema kogemusest - mida rohkem on inimesel läbitud õpinguid või töökogemust, mis langeb kokku õppekava õpiväljunditega, seda põhjalikum ja pikem tuleb täidetud taotlus ning seda lühem võib olla aeg, mis on inimesel vaja enne lõpetamist kõrgkooliseinte vahel veeta.

Tegemist pole mitte bürokraatliku nõudega, vaid selle käigus saab taotleja reflekteerida oma teadmisi, tuletada meelde vana ning muuta olemasolevad teadmised paberil ka teistele nähtavaks Paberite täitmisele kulub seega kindlasti tunde või kohati kas või mitmeid päevi. Samas aga mõõdame me VÕTA abil võidetud aega mitte tundides või päevades, vaid kuudes ning koguni aastates.

Kui taotlus on esitatud, siis kõrgkool peab tagama, et inimese teadmiste ja oskuste tase vastab ka tegelikult kõrghariduses nõutavale. Iga täidetud VÕTA taotlus ei pruugi alati viia tulemuste arvestamiseni.

Seda otsustatakse taotluse ja taotlusele lisatud tõendusmaterjali (õpimapp, tehtud tööde näidised, tunnistused, tõendid, ametikirjeldused jne) alusel VÕTA hindaja (üldjuhul teemaga tegelev õppejõud) või hindamiskomisjoni poolt. Kui on vajadus, siis on hindajatel õigus enne otsuse langetamist kutsuda taotleja intervjuule, nõuda täiendavat tõendusmaterjali või lisaülesannete sooritamist.

Kuigi esmapilgul võib kogu protsess tunduda pisut hirmutav ja keerukas, siis kindlust peaks pakkuma asjaolu, et taotlejat ei ole jäetud taotlusega üksi. Enamikus kõrgkoolides töötavad VÕTA nõustajad, kellelt on võimalik saada esmast infot ja abi taotluse täitmiseks. On olemas käsiraamatud VÕTA taotlemise kohta, neid saab kas kõrgkoolidest või elektrooniliselt http://vota.archimedes.ee. Samalt veebilehelt võib leida ka linke e-kursustele, kus räägitakse nii VÕTA taotlusprotsessist kui ka õpetatakse eneseanalüüsioskusi.

Ei tasu karta, et VÕTA on midagi, mis vähendaks kõrgharidusõpingute väärtust ja usaldusväärsust. Kuigi ei piisa vaid posti pandud vanast matrikli koopiast, on info ja abi kättesaadav ning vajalike dokumentide täitmine kättevõtmise asi. VÕTA nõuab tööd ja mõtlemist – kuid sellest saadav kasu võib olla hindamatu.

VÕTAga tegelevatel inimestel lasub suur vastutus ja kogu protsessile peavad olema seatud kõrged nõudmised esimesest kontaktist taotlejaga kuni otsuse teatavaks tegemiseni. Headest ja halbadest kogemustest VÕTAga võib anda teada meiliaadressil vota@archimedes.ee.