MEELIS KITSING: Mida on maailmal õppida Eesti edust infotehnoloogia vallas

Järeldus õige - mitte midagi. Ja edu kah õieti nagu põlegi teist.

Ainukesed, kes Eesti IT-alast eelist usuvad, on selliste targutamisjuttude meisterdajad. Kui auväärt magistrihärra oleks tähtsa jutu keerutamise õppimise vahelt IT-sektoris natuke päris tööd ka teinud (võibolla on, ega ma täpselt ei tea, aga tundub et pole), siis ta teaks, et olukord on tegelt üsna hapu. Targutajad väidavad et vinge, tegijad panevad ajama, sest imeb, tellijad pole rahul, sest legend ja tegelikkus ei klapi. Ja kaheldava kvaliteediga IT hariduse omandajad ja selle värsked omandanud muudkui hävivad vaikselt omaette. Sest päris häid töökohti turul pole, on aint legend ja haip. Ütlete, et töökohad tuleks ise teha? Aga palun, tehke töökohti, kui tegijaid sinna võtta pole. Ajaks äri aga kellega? Ja siis teemegi potjomkinit, et meil läheb hästi, paremini kui teistel, võibolla see uhkustamine ja eputamine ongi kauaotsitud Eesti Asi?

yaaaaawn, end magistrina esitlevaid tegelasi ei tohiks arvamuskyljele lasta.

Pange tähele, digitaalne lõhe - lõhe nende riikide, kus laialt kasutatakse infotehnoloogiat ja teiste riikide vahel, kus enamik pole kasutanud Internetti (õigem oleks I-ga ).
Liigituse aluseid on toodud 2 ja seejuures segamini aetud: infotehnoloogia ja Internet. Internet kuulub ühe osana mõistesse "infotehnoloogia". Kuid see pole kõige olulisem.

Tähtis on see, et infotehnoloogia levimisega jõukus veelgi ebaühtlasemalt jaotub. Kuna me kõik mõistame, et vaesed riigid ja elanikud mitte ise ei piira ennast kunstlikult infotehnoloogiast, siis saab teha vaid sellise järelduse, et infotehnoloogiat valdavad maad ekspluateerivad vaesemaid maid veelgi intensiivsemalt. Tavaline konkurents parema elu pärast, mahajääjad vaadaku ise kuidas hakkama saavad.

Selle kohapeal teeksingi vahejärelduse: kui lasta riigis asjadel lihtsalt isevoolu teed minna, siis need just hästi ei kulge, pigem peab riik arendama nii ennast, kui ka looma eeldused elanikkonna arenguks. Rootsi, Taani on selle tegevusmalli poolest esirinnas. Tänu varakusele ja ka koordineerimisele! Kuid ei tea ühtegi vaest maad, kes nö plaanipäraselt asju riigis arendaks. Ja tulemuseks on lõhe suurenemine.

Seepärast, "kahe mõttesuunaga" seoses väidaks, et kumbki pole vale ja mõlemad on head, kui vaid asju vastavalt koordineeritakse, kui nendega tegeldakse. Lõhe suurenemine viitab aga sellele, et ega asjaga tegeleta.

Eesti "erilised omadused ja eeldused" - sellega seoses on autor õigesti ära toonud põhjuse - lähedus infotehnoloogiliselt arenenud Soomele ja Rootsile. Aga ennekõike ikkagi Soome lähedus, soomlaste massiline turism Tallinna ja Eesti väiksus. Ka Venemaa lähialadel Soome suhtes on asjad paremini kui süvamaal. Rootsi mõju oli kahtlemata väiksem ja see peegeldubki hästi Läti olukorras, kus sellist Helsingi-Tallinn moodi turismi pole olnud.
Kuid sellega need omadused ja eeldused kahjuks ka piirnevad.

Kõik muud autori poolt nimetatud "majanduspoliitilised otsused" on olnud pigem siiski tulemus ja õige reageering (ise nimetan seda avatuseks) soome ja rootsi operaatorite survele laieneda Eestisse ja Venemaale.

See, mis Eesti puhul kindlasti väärib rõhutamist, on Tiigrihüpe, mille realiseerimiseks ka vastavad rahad eraldati. See oli põhimine. Seepärast ongi kahetsusväärne, et peale Tiigrihüpet midagi märkimisväärset enam nimetada polegi, ilmselt ressursside (raha) kasinuse tõttu.

Kahjuks jääb autori poolt siiski vastamata, mida on maailmal, nt Soomest kaugel asuval Kõrgõzstanil, õppida Eesti edust? Autori lõppjäreldusele viidates küsiksin, kuidas võiks Gruusia oma üldise majanduspoliitika nii kaugele välja arendada, et ka seal infotehnoloogia leviks? Või peaks seal teisiti talitama?

Olen autoriga päri vaid osaliselt, kuid arvan, et
lõhe ei eksisteeri mitte ainult arenenud ja vähem-
arenenud riikide seas, , mis tahab
ennast maailmale näidata kui efektiivset infotehnoloogia juurutajat. Kahjuks on arvuti kasutusvõimalustega( kättesaadavusega) riigi erinevates piirkondades lood erinevad( arvutite nappus, arvutite kättesaadavus jne). Kui haldusterritoriaalne reform
lõpuks siiski käivitub võiks mõelda ka Eesti maakondi liitva portaali loomisest. Väga paljud interneti-
lahendused pole kahjuks andnud loodetud tulemust.

asjatundmatu inimese kirjutatud asjatundmatu artikkel

Jah, tehnoloogiat on arendatud küllaga, analüüsitud süsteeme aga vähe, seetõttu on asjade kokkusobivus tegeliku eluga pahatihti olematu ja reaalne infotehnoloogia süsteemide väljund ühiskonnale võiks olla korraliku süsteemianalüüsi rakendamise puhul palju suurem kui praegu.

Hea näide tegelikust elust, iga ametkond, kuhu sisse astun, hakkab minu käest algusest peale andmeid pärima. Analüütilisi totrusi lipsab läbi ka igal sammul pankade töös. Apteegist võite osta soodusravimi, see on keerulisem kui pangas arve maksmine.


Muidugi arengumaadega võrreldes oleme kaugele arenenud ja see
polegi paha.

Edu juhtidele siiski peab soovima, sest IT arendamine tasub end igati ära ja selline algus nii väikese rahaga on väga raske. Eesti eelave ju Euroopa 500.000 elanikuga linna eelarve. Meil kasutatavad summad haridusele ja IT projektidele erinevad suurusjärke, seega isegi on hästi leitud uusi tehnoloogilisi (odavaid) praegusi, mida meil kiirelt rakendada saab.


Toomas Kadarpik
3K Group

IT ja IT kasutamine on 2 eri assja. esimesega pole Eestil küll minngit pisstmist.