MARTIN McKEE: Tubakasuits tuleb laiali ajada

Seaduse jõustamise teel on Eesti valitsusel veel palju probleeme, sest tugevad survegrupid, sisuliselt kõik tubakatootjad ja nende sidusorganisatsioonid üritavad seda takistada, kuigi praeguseks on selge, et tubakatööstus on meile aastakümneid ainult valetanud.

Üks silmapaistvam näide selle kohta, kui erinev on tubakatööstuse avalik ja varjatud nägu, pärineb aastast 1994, mil seitsme suurima tubakatootja juhid USA kongressi ees tunnistusi andes kinnitasid, et nikotiin ei tekita sõltuvust, kuigi nende firmasisesed dokumendid tõendasid vastupidist. Tegelikkuses oli tööstus aastaid sigarettide koostisega mänginud, et nikotiinisisalduse suurendamisega tekitada uutel suitsetajatel kiiremini sõltuvust. Asi tuli ilmsiks pärast seda, kui USA kohtud sundisid tööstust miljoneid lehekülgi sisedokumentatsiooni avalikustama.

See materjal kinnitas, millise haardega valmistati ette võitlust teadusliku tõendusmaterjaliga. Hiljemalt 1977. aastast leidsid aset tubakatööstuse juhtide sageli salajased kohtumised, kus arutati, mil viisil hoida elus müüti, et tubaka kahjulikkuse kohta valitsevad tõelised teaduslikud erimeelsused. Tööstus osales laiahaardelises programmis, et toota eksiteele viivaid ning sageli puhtal pettusel tuginevaid uurimusi. Suur osa neist jõupingutustest pühendati passiivse suitsetamise kahjulikkust kinnitava teadmise õõnestamisele. Arvestades, kui palju neil oli kaotada, ei ole ime, et tehti tohutuid jõupingutusi. Näiteks kui Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur avaldas paljude arvates lõplikult passiivse suitsetamise kahju kinnitava uuringu, korraldati selle vastu 4 miljoni dollarine kampaania.

Korduma kippuvad küsimused

Niisiis, kui ohtlik on passiivne suitsetamine? Tubakatööstus ütleb, et risk on ülehinnatud. Tegelikult teame tubaka ohtlikkusest juba üle 20 aasta. 1981. aastal avaldas üks jaapani uurija andmed, mis kinnitasid, et suitsetavate meeste mittesuitsetavatel naistel on hoopis suurem tõenäosus kopsuvähki haigestuda kui mittesuitsetavate meeste abikaasadel. 1990-ndate keskpaigaks kinnitasid neid tulemusi veel üle 30 uuringu, millest mitmes tuli ilmsiks, et risk ei piirdu ainult kopsuvähiga, vaid passiivne suitsetamine on ka südamehaiguste peamisi põhjustajaid. Värskemates uuringutes mõõdetakse nikotiini laguainete taset veres. Neist uuringutest on selgunud arvatust veel hoopis suuremad riskid.

Lisaks teame tänapäeval tubakatööstuse salaja tehtud loomkatsete järgi, et madalama põlemistemperatuuri tõttu on kaudne suits, näiteks suitsevast tuhatoosist pärinev, otse sissehingatavast kahjulikumgi.

Kas suitsetamiskeelud toimivad? Võime oodata ka Eesti meediasse lugude jõudmist, kus piirangute töökindlus kahtluse alla seatakse. Siiski võib igaüks Dublinit külastades veenduda, et töötavad küll.

Kas ventilatsiooni abil passiivse suitsetamise probleemi lahendada ei saa (nagu soovitab tubakatööstus)? Sõltumatud uuringud näitavad, et ohutu suitsutaseme tagamiseks peaks ruumides olema pidev tuuletõmbus. Peaksime meeles pidama, et kui ka suitsulõhn on kadunud, ei pruugi oht kadunud olla, sest paljud tubaka kahjulikud komponendid on lõhnatud.

Tööstust ei saa uskuda

Lõpuks, kas suitsetamiskeeld vähendab baaride ja restoranide teenistust ja suurendab seega tööpuudust? See on ju tööstuse põhiväide. Jällegi täielik vale. Inimeste enamiku moodustavad mittesuitsetajad, kellest paljud hoiduvad baaris käimisest just suitsu tõttu. New Yorgis kasvas üheksa kuuga pärast suitsetamise keelamist toitlustusasutuste käive 12% ning majandusharus tekkis juurde mitu tuhat töökohta. Miks siiski enamik inimesi vastupidist ootas, selgub San Francisco California ülikooli teadlaste uuringust, mis analüüsis teadustöid suitsetamiskeelu majanduslike mõjude kohta. Kokku oli antud teemal tehtud 97 uuringut. Kõiki 37 neist, mis kinnitasid läbimüügi langust keeldude tõttu, finantseeris tubakatööstus ise või olid need kirjutanud tubakatööstusega teadaolevalt seotud konsultandid. Kuid ükski ülejäänud 60 sõltumatust uuringust samade tulemusteni ei jõudnud. Seega, eeldades, et enamik turiste on mittesuitsetajad, võime eeldada, et suitsetamiskeeld tooks Eestisse rohkem turiste, mitte vähem.

Suitsetamine tapab Eestis igal aastal 2000 inimese ringis, lisaks need, kes kannatavad kopsu- ja südamehaiguste all. Paljud teiste, mitte ise suitsetamise tõttu. Ja arvestades, et enamik suitsetajatest sooviks oma pahest loobuda, annab suitsetamiskeeld tõuke soov teostada. Tubakatööstus teeb kõik endast oleneva, et nii ei juhtuks, aga sellele peaksime vastama küsides: “Miks küll peaksime veel ühtki teie väidet uskuma?” Eestil on võimalus olla rahvusvahelise suitsuvaba liikumise esirinnas. Inimeste heaolu nimel tuleb sellest võimalusest kinni haarata.

Martin McKee, rahvatervise professor, London

* Valitsuse esitatud tubakaseaduse eelnõu sai riigikogus esimesel lugemisel (19. mail 2004) karmi kriitika osaliseks ja pandi pärast seda “kalevi alla” (toim).