MART RAUDSAAR: Ajalehelood ei ole kliendiandmebaas

Kohtu loogikast lähtudes võiks Arnold Rüütel nõuda kogu oma poliitikukarjääri käigus tehtu internetist kustutamist, sest nüüd on ta juba pensionär.- Ma ei liialda, just nii see on.
--
Otsuse suurim mõju aga on see, et nüüd ei tohi enam keegi kirjutada tänaste täies elujõus poliitikute punasest minevikust.

Mina mäletan küll seda, et artikli lõpus rippus üks tabel, kus oli kirjas, kunas neiu on sündinud, kus koolis käinud jne. See on isikuandmed igast asendist.

Ega ma seetõttu väga imestagi, miks Taaralinna leheneegre-koolitusest tulema hakanud kohati peris valgeid lehti ja no tasakaaluks jälle sihukst koledat pealehakkamist täis, millega aga miskit peale põle hakata!
No miks siis üksipäinis Eesti Nokia?! Sihuke toimub ju igal pool täpselt ühtviisi! Igal pool luuakse uut mälu, sihukst digitaalset, kust võimalik iga kell kasutuks või kahjulikuks muutunu kustutada või see kenamaks kirjutada! Ma arvan, et seda pisiasja peaks juba gümnaasiumiõpilane jagama, milliseid võimalusi digi-digi pakub- edit või delete, ja...pzdets! No ja igasugused võimalused leiavad ju ka alati kasutamist kui nemad kellelegi kasulikud on! No ja kellele on sihukesed renomeede viksimised ja ajaloovõltsimised kasulikud, et sedasama jura siin ja mujal juba aastaid propageeritakse kui miskit imerohtu- e-raha, e-valimised, e-mälu,, e-raamatud, e-lex, ja pärast- e-pzdets? Rotid on juba poolte arhiividokumentide päält näljaga tähed nahka pistnud, muudest pisiasjadest kõnelematagi!
Need tankistikesed, igasugused, olgu laevnikud või parteilased, millised noid juriidika pretsedente loovad, neid põleks mõtet üleüldse jutu sisse toppidagi! Küsimus selles- KELLE jaoks seda kõike siin tehakse, ja seda enamusel juhul Taaralinna ülikooli diplomitega taskus, põhiliselt küll juristi- ja leheneegre-, mh?

Veel saab lugeja teada, et "mehe leidis Sirje interneti kau­du."


Eesti Nokiaks võibki vabalt pidada meie ajakirjanduseetika mandumist.

Võib ju kellestki avaliku elu tegelasest kirjutada, mitu majoneesipurki ta on maksumaksja rahade eest ostnud, kuid kui minnakse juba voodielu kallale, kust ja kuidas keegi mehe või naise leidis, siis see on juba ülim nõmedus. Tuhnida teise intiimelus nagu kollasele ajakirjandusele tavaks...?:P

Sama võiks lugeja küsida ka ajakirjanike kohta, kuidas nendel endil sujub mehe/naise otsimine/leidmine või on äkki millestki ilma jäänud. Kuidas meeldiks..?

Kes on lugenud raamatut 1984 siis peaks ju olema arusaadav miks kõikides vanades ajalehtedes on vaja pidevalt sisu muuta. Sellega tegeleb Tõe Ministeerium. Kes sellest aru ei saa, sellega tegeleb Headuse Ministeerium

huvitav, kuna muutub vähest või üldse mitte avalikku huvi äratavaks meie praeguste poliitikute punaminevik? Või rahamahhinatsioonid jms. Küll siis saab nii umbes 50 aasta pärast kirjutada ilusa sileda ajaloo kus klantspoisid-tüdrukud teevad ainult õigeid otsuseid ja võitlevad rahva õnne eest. Teame ju küll, kuidas meie ühe naaberrigi suurte meeste kriminaalne minevik ja mitmesugused muud delikaatsed iseärasused tervises, soolistes või ealistes eelistustes jms. kõik kuhugi kadusid ja isakesed olid ilusad siledad ja puhtad.

info levik on avalik ja mitteavalik(s.o.info levik inimeselt inimesele ehk "jalgadel info").Andmekaitse kontrollib ainult avaliku info levikut.Avaliku elu tegelaseks kandideerinud isik on sama hästi kui teatrietenduse tegelane ja me teame hästi näitlejaid,kes oma rolli etendavad.Kuigi inimene ei tegutse enam aktiivselt avalikus elus,jäävad tema tehtud otsused mõjutama seda organisatsiooni,kus ta liidriks oli.

http://www.aki.ee/

kandideerides avaliku elu tegelaseks annabki isik nõusoleku enda kohta käiva info avalikustamiseks.Karjääri planeerimisel tuleb alati arvestada enda närvisüsteemi valuläviga.Arvestades kohtulahendit võib vasakparteid pidada salaorganisatsiooniks kus organisatsiooni juht võib esineda inkognito.

kuidas saab selline väide olla solvav?See on lausa reklaam üksikutele, et elukaaslane "ei ole mägede taga nagu kommunism", vaid ainult "hiireklõpsu kaugusel".

AKI võib nõuda artikli kustutamist, ning EPL võib ka seda teha, kuid teatud kodanike minevikku sellega "valgeks" ikka ei võõpa - http://web.archive.org/web/*/

See kohtuotsus jätab tähelepanuta, et isikuandmete kaitse seaduse järgi ei saa üldjuhul ajalehe online versioonis avaldatu kõrvaldamist nõuda, saab vaid juhul, kui andmete jätkuv avalikustamine kahjustab inimese õigusi väga raskelt (nt on kirjutatud et X on pedofiil, aga siis on selgunud, et tegelikult polnud). Kingsepa juhul pole kindlasti sellega tegu. Kuna otsus ei ole veel jõustunud ja kaevatakse edasi, on väga suur tõenäosus, et EPL võidab. Mis aga erakonnakuuluvust puudutab, siis seaduse järgi see ei kuulu delikaatsete isikuandmete hulka, isegi siis mitte, kui erakonnast on välja astutud.

Seda kõike nägi ette George Orwell. Aga ikka uskumatu, et Eestiski olema juba sellises mülkas. Tänu autorile!

Kui meedia on võtnud omale esmaseks ülesandeks reklaamide hiireklõpsid, siis jah, antud lause kõlakski nagu reklaam. Samas võib ju ka avalike tegelaste majoneesipurkide kokkuostu nimetada majoneesi reklaamiks.. Hea majonees oli, kui osteti....

kui avaldatakse tõde, siis on ju ok, kui aga valet-oletusi, siis on asjaga kurjast. isegi Äripäev on muutunud juba ammu kollaseks leheks, kes ei kontrolli andmeid, vaid kirjutab kuulujutte-oletusi.
kui ajaleht levitab läbi internetisüsteemi mingi inimese tegevuse kohta valeinfot, siis on küll kurjast. hoidku oma arhiivis seda infot, kuid levitamine on kuritegu ja karistatav.
ajakirjandusel on vastutus inimes(e)te ja ühiskonna ees ja peavad vastutama väärinformatsiooni (mitte)levitamise eest!

Naljatilk. Millal on üks teatud asutus, mille nime me ei nimeta, arvestanud millegi muuga kui enda huviga.
Kõige markantsemad näited on viimati ilmunud Päevalehe artiklis, kus teatud asutused, mille nime me ei nimeta, nimetavad seadusliku abikaasa tapmist olmeõnnetuseks, midagi kruusi katkukikkumise taoliseks.

Enamus kohtuotsuseid on siiski seadusega kooskõlas, loogilised ja hästi tehtud: kella külge pannakse need vähesed halvad, sageli aga levitatakse üldse kohtuotsuse kohta valeinfot. Näiteks Delfi vs Leedo kohta kirjutati üksnes valet. See artikkel on üldjoontes õige, lihstalt ei põhine seadsuel ega märgi, et otsus ei ole jõustunud ning jätab lugejale mulje, justkui oleks erakondlik kuuluvus delikaatsete andmete hulgas. Aga ei ole. Enamuses riikides on, Eestis ei ole.

Vähemasti kehtivad seadused seda teed minna ei võimalda. Iseasi, kui mõni poliitik õigeks mõistetakse, siis võib tekkida vaidlusi, kui aga süüdi mõistetakse, siis kindlasti mitte. Pealegi nagu öeldud, ajalhest ei saa seadsue kohaselt info kõrvaldamist nõuda, saab vaid erandina juhul, kui avaldamine rikub raskelt inimese õigusi. Erakondlikkus on seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluv info, selle avalikustamine ei saa kunagi olla õigusi kahjustav.

Äkki kustutada selle seltsimehe(naise) kohta käivad igasugused andmed, ükskõik kus need ka ei asu. Ja polegi enam sellist naisterahvast kui Sirje Kingsepp. Pole inimest, pole ka probleemi. Või kuidas talle eriti sümpatiseerinud diktaatorist generalissimus ütleski. Ainult ma ei saa aru, kas ta hakkas äkki häbenema oma lausvasakpoolset minevikku? No siis oleks pidanud sellele ennem mõtlema. Inimeste mälust ei ole ju ühte poliitikukest kuidagi võimalik kaotada. Ükskõik kui (eba)meeldiv ta ka ei olnud.
Siit moraal, ära tee midagi sellist, mida sa hiljem pead häbenema.

Aga see artikkel vaid konstanteerib praktikat, mis Eesti Riigi "vabas" ajakirjanduses on aastaid lokanud. Tõsi, nüüd siis jõutud tõeministeeriumi võteteni.
Ma soovitaks teha huvilisel otsin kellegi Sten A. Hankewitzi toimetamistest sessinases portaalis.
Muidu vaba ja enamvähem objektiivne eesti ajakirjanikuskond pole varem ega hiljem näinud sellist vale ja vihkamise esitust, kui Sten A. Hankewitz omades kirjutistes on avaldanud. Siia kuulub otsene vale ja ka välismaiste uudisteagentuuride teadete "eksitav" - elik teatud tendentsiga tõlkimine - ja ka avaldamine EPLO's. tehes otsingut nimetet isanda kirjutistele EPL arhiivis, leiame vaid paberlehel ilmunu. Sedagi, kohandatuna (JAH, ma võtan vastutuse omade sõnade eest - kuid, kuna ei arhiveeri artikleid, ega ma (komblus)politseist ole ju, siis ma ei saa seda kuidagi tõendada, kuid eks kallid kaaskommenteerijad siinkohal aita) praegustele, ah - mis-vaja-oludele.
Niiet, ses pole midagi uut, mis autor märgib. See on tava-praktika, mis nüüdseks "pisut" üle ääre on läind. Et nagu paberlehe poole kah vaatama hakand.
Kingsepp aga mind pole eales huvitanud - ta ei ole avaliku elu tegelane - ta on (oli, on ja jääb) marinaal. Aga vat need Steni tembutused, need rassistlikud, valetavad ja tendentslikud - need ei ole. Ei old, kui täpsem olla. Kõnealune isand on nüüdseks (vist) kiingasaanuna oma eisisade maale tõmmanud. Kuid arvamus, mis tema minu jaoks ühest rahvusest kujundanud on - see jääb.
Ja nüüdsiis mingi kohtuväline organ on asja tagantjärgi "silunud". Kui nii, siis parem kohtus, kui tagatoas.
Olen - ja mis peamine - VÕTAN!