NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Neil kõigil lõua all on lott
Ja taskus priske rahakott
Ja Sinul seljas tühi kott
Kuid, kui kõhna ja kondise lesbi seljas on tühi kott,siis selle koti rahaga täitmiseks tekkivad suured mõtted tekitavad palju vähem tüli,kui suure poliitpede väikesed mõtted.
Kuid võib ka nii öelda - vaese,ausa ja tähelepaneliku inimese suured mõtted teevad alati
palju vähem tüli,kui suure poliitperverdi väikesed
mõtted.
Mõmmibeebi on lõlikult maha käinud, kui ei saas enam oma erakonna smidagi otsustada, ainult gruusias ja mujal, kus teda ei tunta ja usutakse.
mida paganat ta sela parteis üldse teeb, mõmiseb ainult omaette või?
Savisaar on ikka sinu paleus. Miks sa hämad? Sinu vahelehõige on kui varga karje ,,Võtke varas kinni!" või staažika kagebiidi süüdistus koostöös KGB-ga, ehkki ise peab seda organisatsiooni kõige paremaks ja õilsamaks maakeral.
sinu keskturu grupeeringuga ei sa ju poliitikat teha. Kui nende mingi ettepanek vastu võtta, siis keelab partei juhtkond oma saadikutel saali minemise ja hääletamise ära (presidendi valimine)
aga tuletame meelde, seda aega, kui sõbrad USA-st õpetasid isamaa poistele, kuidas valimisi võita. aga nad ei õpetanud, mida edasi teha ! ja siis laskis Isamaa teerulliga võidurõõmsalt üle teiste. Eks see kogemus on kõigilö veres ja ihus . Aga tegelikult on meie erakondade häda see, et nende meelest on kokkulepe sama, mis Venemaagi meelest: lepime kokku, et teeme nii, nagu MEIE tahame. ja niikaua kui on lootust selliset "kokkuleppest" pkasu(võimu) lõigata, lepitaksegi kokku. Aga siis , kui asjad on juba nii kraavis, et isegi KAHE SILMA kinnipigistamine ei aita, hakataksegi ajama sellist juttu, et näete MEIE küll teeksime, aga NEMAD ei lase! Mis koalitsioon see on, kus käib selline jama ja häma?!
Ausalt öelda, teavad ju kõik, et alates Isamaaliidu esimesest "tagatoast" , tehakse KÕIK otsused kusagil mujal ja erakondade esindajad hääletavad vastavalt.
Vaadake tänast EP online ekraanipilti - Raud (artikkel annab hea ettekujutuse rahuldamatusest, mida isegi TV saatejuhina pole saadud, kuigi seal peaks oma ja enda seisukohti avaldada saama eriti hästi, aga...) vaatab samas kõrvale asetatud Kunnasest mööda (kelle artiklis jälle kajastub elektoraadi olematus ja sellest tingitud seisukohtade selge muutumine, aga...) ning lõpuks ekraani oluliste (oluliste!!!!) persoonide kilda mittemahtunud M.Laari pilt on tehtud niii!! hägusaks, et anda selge signaal - Laar ei tule EPäevalehe arvates otsustajate kilda.
Kuid kui kolme artiklit kokku võtta (ja eriti huvitav on nii eile kui täna poliitiku L.Vahtre aktiivsus), siis tuleb valgusesse tõsta kainestav tähelepanek, mille võtsin kokku eile - "..me ei saa küllaldaselt kokku, me ei puutu küllaldasel määral kokku, meil ei ole küllastavat kokku saamise ühiskondlikku punkti."
Seega: Laari mure on mõistetav ja suur ka - Eestis ja Eesti poliitilises elus on apsull kõik (nii tegijad kui pealtvaatajad) eraldi ringides - ja ring on veel raudselt trellide taga ehk just see, mis M.Rauda halama paneb.
Geto vabaturumajanduse poeesia: Mari Saat (2009) „Lasnamäe lunastaja”
Marx olla öelnud, et Prantsuse XIX sajandi esimese poole majandusolukorra kohta kõige parema ülevaate saab Balzac’ilt. Tõepoolest, tõesti suur anne ei peta kunagi. Nii nt ka Kivirähk on parim rehepappluse analüütik, kes majanduslikus mõttes kõige õigemini on tabanud seda oma aja innovaatori ja lokaalse sotsiaalse tasakaalustaja kuju/institutsiooni olemust (muide, meie lihtintellektuaalid ja politikaanid ajavad rehepapi ja krati lihtsalt segamini).
Mari Meel omab teist majandusteaduskraadi, ja seda tõesti täie õigusega. Seda ka siis juba pimedal okupatsiooniajal, tänu oma kirjanukumainele temal õnnestus avaldada isegi ajalehes täiesti tõsiteaduslikke võimuketserlikke arutelusid. Nt kord isegi täiesti reaktsiooniline S&V trükkis ära midagi taolist tema sulest: „prognoosija on kui pime kes liigub selg ees ja veab tee kompamiseks keppi endale järgi“.
Väga õige, sest sovetiajal prognoosija tõesti ei võinud tuhkagi üldse ette näha, et mis parteihuntale võis järsku pähe tulla, kas totaalassimilatsioon immigratsiooniga (mitte seekord väikeste kollaste mehikestega) või uus küüditamine, kas uuskülviks kõik põllud maisi alla või ristpesiti kartulikoortele. Õnneks siiski ei ole prognostika majandusteooria tuumprobleem, selleks on kvaliteetse majanduspoliitika disain, nii institutsionaalselt (nt maksusüsteemi reformid) kui ka fiskaal-reaalselt (nt kas kärpida eelarvet ja produtseerida töötuid juurde või vastupidi, muidugi, tulevikumääramatust arvestades).
Mari poeetiline peegeldus vabaturulisest lasnamäelikust getomajandusest on väga impressiivne. Nt kui üks vaene lihtintelligent/õpetlane püüab hobuste ja rebaste ning parmude või meditsiini näitel lihtrahvalikult seletada, et vabaturumajanduses on oluline optimaalne kasumimaksustamine, siis see naeruväärne jutt jätab kõiki külmaks. Iseasi kui mingi kröösus ehk raha räägib, nagu nt 28. III 09 FT veergudel mingi rahvusvaheliste jalgpalliliitude hiidrikas president tegi avalduse: turg kõiki probleeme ei suuda lahendada, tähtede hiidtulusid tuleb lihtsalt hakata vastavate seadustega oluliselt kõrgemalt maksustama. Seda sorti juttu kuulatakse, samaväärselt mõjub ka tõesti andeka kirjaniku majanduspoeesia.
Mari romaanist saab igale vähegi kirjaoskajale selgeks, et getomajandusele vabaturu teooria a la’ kapitali, tööjõu ja ideede vaba liikumine ei sobi, sest selles sootsiumis moonduvad need rämps- või mürkkapitaliks, eeskätt kriminaalide/narkomaanide vabaks liikumiseks ning viienda kolonni ideede taimelavaks.
Mari näitab selgelt, et kui ei ole tugevat sotsiaalset turumajandust, prisket riiki, siis töötus ning ebavõrdsus ja kuritegevus käivad otseselt käsikäes, et otsene välismaine rämpskapital on huvitatud getos ainult odavast ajutisest tööjõust, seda mahajäänud tehnoloogia kasutamiseks ja mitte tööviljakuse tõstmisest ega sotsiaalsest kaitsest ega koolitamisest. Et kui sellistes tingimustes toimub üldse kuidagi venekeelse diasporaa mingi individuaalne integratsioon, siis see toimub lähima rikkama riigi rahvaga eeskätt sub-kriminaalselt ja isegi ineternatiivselt ja siinsed lausintegratsiooni- investeeringud lendavad täielikult tuulde.
Et see nii läheks, selleks heietavad „vanaemad” hoolitsevalt väljamõeldisi eestlaste igipõlisest inimvaenulikkusest/fašismist. Siit on ka selge et nt ei ole õige, et riik lubab nt Narvas regulaarselt korraldada küsitlusi et kas oli okupatsiooni fakt või ei olnud. Niisugused asjad tuleb ära keelata, nagu nt Austrias on keelatud genotsiidi fakti eitamine.
Teades Mari akadeemilist tausta, ei ole miski ime, kui selle „vanaema” prototüübi sünteesis ei leidu äkki (küsimusena) ka akadeemik Bronshteini sugemeid (juudi päritolu ja nt vihje et ainult üks poeg kes raha eest hoolitseb).
Võib-olla ongi hea, et autoril vist ei leidunud vahendeid seda romaani paar aastad varem avaldada, võib olla praegu, kus meil üldine töötus katastroofiliselt kõrge ja võimekamate väljavool suur ning riigi üldine getostumine silmnähtaval ning valitsus on edasi agaralt valimis seda väga riskantse mängu nimel, eurokriteeriumite täitmine (värinal hüpleva märklaua tabamine), veelgi eelarvekärbetega tõstma, et praegu läheb nii rahvale kui ka peameestele kergemini peale, et turg töötab ikkagi ainult kvaliteetselt koos kvaliteetese sotsiaalsüsteemiga – nagu Skandinaavias.
Moraal: teaduslobimise tänamatud tööd on Mari Meel-Saat hiilgavalt jälle teinud moodsaformaadilise sub-kriminaalse romaani loori varjus. Näib et see ongi vist vaeste teadlase ainus mõjukas lobimise mehhanism.
tuleb koalitsioonil käsikäes minna täiskuul punaste botikutega jüri vilmsi sihtkapitali maja juurde ja õhata - tagane kuri - ja siis läheb paremaks! aga mingil juhul ei tohi unistada punaseid botikuid!
Kas Laalimalt on hullunud või? Jutt on ju täielikult ebaadvekaatne endise ministri ja ptänase parteijuhi kohta!
Vaid vaadake:
- Viivitamatult tuleb käivitada ettevõtluse toetuspakett (kust tuleb raha kulla mart?)
- programm energiatõhususe suurendamise toetuseks, mis aitaks ettevõtjatel tootmist jätkata ja säilitaks sellega töökohti (lasnaka majade soojustamine päästab eesti tööturu??!!! kes maksab ja miks peab eesti mingile pätilinnale peale maksma??)
- Vastu tuleb võtta Eesti rahvusvahelistumise tegevuskava, ajude Eestisse meelitamiseks kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir. (mis see sotsmaks siia puutub? kas ettevõtte tulumaksust ärakaotamisest veel vähe ei ole? kui meil omal tööpuudus, miks peab siia veel inimesi tooma?)
- Tühistada tuleb erisoodustusmaks tervishoiukuludele ja tasemeõppele, toetades nii võimalusi parema hariduse omandamiseks ja tööpuuduse vältimiseks (tuleks ja Kuu neoonkollaseks värvida, siis oleks öösel valgem!)
- Viivitamatult tuleb langetada otsused ümber- ja täiendusõppe süsteemi paremaks toimimiseks ja sellega haaratud isikute ringi laiendamiseks, kõrvaldades selleks ministeeriumide koostööd takistavad piirangud (ministeeriumid on loomulikult alati süüdi! et kui vähendame ametnikke ja nende palku, siis toimib kõik iseenesest! tõsi on aga se, et suure osa ametnike ärakaotamine on meid ilma jätnud miljarditest eurorahadest, sest pole tööjõudu, kes projekte teeks! hoidsime pool mili kokku ja jäime 5 miljardist ilma!)
- töötuks jäänud inimestele tuleb muuta kättesaadavamaks võimalus alustada oma ettevõttega.(ja nimelt?)
- Turismitööstuse toetuseks tuleb alandada tax-free piirmäära (kust siis kokku riigi kulusid hoitakse, kui venelastele peale hakatakse maksma? vene ostuturistid päästavad eesti majanduse?)
nii ta on. Ainult mulle meenub selle Mardi puhul tema solvunud nägu ja umbes selline jutt: ON mul vaja ainult kodust ära olla kui siin kohe midagi halba juhtub...
Aga tegelikult on vist häda selles, et meil ei osata ega suudeta poliitilistes ringkondades muud moodi kui ainult jõu või äärmisel juhul erakondade ühiste huvide tasandil läbi rääkida ja "kokku leppida". Niipea, kui asi natukegi "pöörab" ei hakata otsima lahendust, otsitakse süüdlast. P
Kas KEEGI usub, et SEE VALITSUS eesotsas peaministriga teeb midagi viivitamatult? Isegi eelarve kärbete tegemisega viivitati kahekümne viienda tunnini, kuigi juba eelarve koostamise ajal oli nende tegemise vajadus "siililegi selge".Ikka loodeti mingile jumalikule sekkumisele või sellele, et "ähk lähab mööda". Ja nüüd kohe mitu asja korraga ja veel konkureeriva erakonna konkureerivalt esimehelt: No ei!
Ainuke, mida on tõesti oodata , on järjekordsed kärped. Nii et pensionärid, pange ennast valmis ja olge õnnelikud kui ainult lubatud pensionitõus kärbitakse. Õpetajad, valmistuda! Jne. jne.
MART LAAR: Eesti otsib otsustajaid
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Ja taskus priske rahakott
Ja Sinul seljas tühi kott
Kuid, kui kõhna ja kondise lesbi seljas on tühi kott,siis selle koti rahaga täitmiseks tekkivad suured mõtted tekitavad palju vähem tüli,kui suure poliitpede väikesed mõtted.
Kuid võib ka nii öelda - vaese,ausa ja tähelepaneliku inimese suured mõtted teevad alati
palju vähem tüli,kui suure poliitperverdi väikesed
mõtted.
palju vähem tüli,
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Mõmmibeebi on lõlikult maha käinud, kui ei saas enam oma erakonna smidagi otsustada, ainult gruusias ja mujal, kus teda ei tunta ja usutakse.
mida paganat ta sela parteis üldse teeb, mõmiseb ainult omaette või?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kuid kui kolme artiklit kokku võtta (ja eriti huvitav on nii eile kui täna poliitiku L.Vahtre aktiivsus), siis tuleb valgusesse tõsta kainestav tähelepanek, mille võtsin kokku eile - "..me ei saa küllaldaselt kokku, me ei puutu küllaldasel määral kokku, meil ei ole küllastavat kokku saamise ühiskondlikku punkti."
Seega: Laari mure on mõistetav ja suur ka - Eestis ja Eesti poliitilises elus on apsull kõik (nii tegijad kui pealtvaatajad) eraldi ringides - ja ring on veel raudselt trellide taga ehk just see, mis M.Rauda halama paneb.
Tuvastamata Kasutaja
Marx olla öelnud, et Prantsuse XIX sajandi esimese poole majandusolukorra kohta kõige parema ülevaate saab Balzac’ilt. Tõepoolest, tõesti suur anne ei peta kunagi. Nii nt ka Kivirähk on parim rehepappluse analüütik, kes majanduslikus mõttes kõige õigemini on tabanud seda oma aja innovaatori ja lokaalse sotsiaalse tasakaalustaja kuju/institutsiooni olemust (muide, meie lihtintellektuaalid ja politikaanid ajavad rehepapi ja krati lihtsalt segamini).
Mari Meel omab teist majandusteaduskraadi, ja seda tõesti täie õigusega. Seda ka siis juba pimedal okupatsiooniajal, tänu oma kirjanukumainele temal õnnestus avaldada isegi ajalehes täiesti tõsiteaduslikke võimuketserlikke arutelusid. Nt kord isegi täiesti reaktsiooniline S&V trükkis ära midagi taolist tema sulest: „prognoosija on kui pime kes liigub selg ees ja veab tee kompamiseks keppi endale järgi“.
Väga õige, sest sovetiajal prognoosija tõesti ei võinud tuhkagi üldse ette näha, et mis parteihuntale võis järsku pähe tulla, kas totaalassimilatsioon immigratsiooniga (mitte seekord väikeste kollaste mehikestega) või uus küüditamine, kas uuskülviks kõik põllud maisi alla või ristpesiti kartulikoortele. Õnneks siiski ei ole prognostika majandusteooria tuumprobleem, selleks on kvaliteetse majanduspoliitika disain, nii institutsionaalselt (nt maksusüsteemi reformid) kui ka fiskaal-reaalselt (nt kas kärpida eelarvet ja produtseerida töötuid juurde või vastupidi, muidugi, tulevikumääramatust arvestades).
Mari poeetiline peegeldus vabaturulisest lasnamäelikust getomajandusest on väga impressiivne. Nt kui üks vaene lihtintelligent/õpetlane püüab hobuste ja rebaste ning parmude või meditsiini näitel lihtrahvalikult seletada, et vabaturumajanduses on oluline optimaalne kasumimaksustamine, siis see naeruväärne jutt jätab kõiki külmaks. Iseasi kui mingi kröösus ehk raha räägib, nagu nt 28. III 09 FT veergudel mingi rahvusvaheliste jalgpalliliitude hiidrikas president tegi avalduse: turg kõiki probleeme ei suuda lahendada, tähtede hiidtulusid tuleb lihtsalt hakata vastavate seadustega oluliselt kõrgemalt maksustama. Seda sorti juttu kuulatakse, samaväärselt mõjub ka tõesti andeka kirjaniku majanduspoeesia.
Mari romaanist saab igale vähegi kirjaoskajale selgeks, et getomajandusele vabaturu teooria a la’ kapitali, tööjõu ja ideede vaba liikumine ei sobi, sest selles sootsiumis moonduvad need rämps- või mürkkapitaliks, eeskätt kriminaalide/narkomaanide vabaks liikumiseks ning viienda kolonni ideede taimelavaks.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Mari näitab selgelt, et kui ei ole tugevat sotsiaalset turumajandust, prisket riiki, siis töötus ning ebavõrdsus ja kuritegevus käivad otseselt käsikäes, et otsene välismaine rämpskapital on huvitatud getos ainult odavast ajutisest tööjõust, seda mahajäänud tehnoloogia kasutamiseks ja mitte tööviljakuse tõstmisest ega sotsiaalsest kaitsest ega koolitamisest. Et kui sellistes tingimustes toimub üldse kuidagi venekeelse diasporaa mingi individuaalne integratsioon, siis see toimub lähima rikkama riigi rahvaga eeskätt sub-kriminaalselt ja isegi ineternatiivselt ja siinsed lausintegratsiooni- investeeringud lendavad täielikult tuulde.
Et see nii läheks, selleks heietavad „vanaemad” hoolitsevalt väljamõeldisi eestlaste igipõlisest inimvaenulikkusest/fašismist. Siit on ka selge et nt ei ole õige, et riik lubab nt Narvas regulaarselt korraldada küsitlusi et kas oli okupatsiooni fakt või ei olnud. Niisugused asjad tuleb ära keelata, nagu nt Austrias on keelatud genotsiidi fakti eitamine.
Teades Mari akadeemilist tausta, ei ole miski ime, kui selle „vanaema” prototüübi sünteesis ei leidu äkki (küsimusena) ka akadeemik Bronshteini sugemeid (juudi päritolu ja nt vihje et ainult üks poeg kes raha eest hoolitseb).
Võib-olla ongi hea, et autoril vist ei leidunud vahendeid seda romaani paar aastad varem avaldada, võib olla praegu, kus meil üldine töötus katastroofiliselt kõrge ja võimekamate väljavool suur ning riigi üldine getostumine silmnähtaval ning valitsus on edasi agaralt valimis seda väga riskantse mängu nimel, eurokriteeriumite täitmine (värinal hüpleva märklaua tabamine), veelgi eelarvekärbetega tõstma, et praegu läheb nii rahvale kui ka peameestele kergemini peale, et turg töötab ikkagi ainult kvaliteetselt koos kvaliteetese sotsiaalsüsteemiga – nagu Skandinaavias.
Moraal: teaduslobimise tänamatud tööd on Mari Meel-Saat hiilgavalt jälle teinud moodsaformaadilise sub-kriminaalse romaani loori varjus. Näib et see ongi vist vaeste teadlase ainus mõjukas lobimise mehhanism.
Ülo Ennuste
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Vaid vaadake:
- Viivitamatult tuleb käivitada ettevõtluse toetuspakett (kust tuleb raha kulla mart?)
- programm energiatõhususe suurendamise toetuseks, mis aitaks ettevõtjatel tootmist jätkata ja säilitaks sellega töökohti (lasnaka majade soojustamine päästab eesti tööturu??!!! kes maksab ja miks peab eesti mingile pätilinnale peale maksma??)
- Vastu tuleb võtta Eesti rahvusvahelistumise tegevuskava, ajude Eestisse meelitamiseks kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir. (mis see sotsmaks siia puutub? kas ettevõtte tulumaksust ärakaotamisest veel vähe ei ole? kui meil omal tööpuudus, miks peab siia veel inimesi tooma?)
- Tühistada tuleb erisoodustusmaks tervishoiukuludele ja tasemeõppele, toetades nii võimalusi parema hariduse omandamiseks ja tööpuuduse vältimiseks (tuleks ja Kuu neoonkollaseks värvida, siis oleks öösel valgem!)
- Viivitamatult tuleb langetada otsused ümber- ja täiendusõppe süsteemi paremaks toimimiseks ja sellega haaratud isikute ringi laiendamiseks, kõrvaldades selleks ministeeriumide koostööd takistavad piirangud (ministeeriumid on loomulikult alati süüdi! et kui vähendame ametnikke ja nende palku, siis toimib kõik iseenesest! tõsi on aga se, et suure osa ametnike ärakaotamine on meid ilma jätnud miljarditest eurorahadest, sest pole tööjõudu, kes projekte teeks! hoidsime pool mili kokku ja jäime 5 miljardist ilma!)
- töötuks jäänud inimestele tuleb muuta kättesaadavamaks võimalus alustada oma ettevõttega.(ja nimelt?)
- Turismitööstuse toetuseks tuleb alandada tax-free piirmäära (kust siis kokku riigi kulusid hoitakse, kui venelastele peale hakatakse maksma? vene ostuturistid päästavad eesti majanduse?)
Tuvastamata Kasutaja
Aga tegelikult on vist häda selles, et meil ei osata ega suudeta poliitilistes ringkondades muud moodi kui ainult jõu või äärmisel juhul erakondade ühiste huvide tasandil läbi rääkida ja "kokku leppida". Niipea, kui asi natukegi "pöörab" ei hakata otsima lahendust, otsitakse süüdlast. P
Tuvastamata Kasutaja
Ainuke, mida on tõesti oodata , on järjekordsed kärped. Nii et pensionärid, pange ennast valmis ja olge õnnelikud kui ainult lubatud pensionitõus kärbitakse. Õpetajad, valmistuda! Jne. jne.