MARKO MIHKELSON: Hiina meie välispoliitilises mõtlemises

Olen juba pikemat aega oodanud selleteemalist avangut. Hiina vajab kindlasti sügavamat süüvimist ning kontaktide-suhtlemise tihendamist, enne kui me rongist maha jääme (kui me juba jäänud pole). Sellist majanduspoliitilist jõudu ei tohi kahe silma vahele jätta (mida praeguses majanduspoliitilises ruumis, mulle vähemalt on mulje jäänud, täheldada võib)..

 Süüvimist ju oleks vaja - mitte aga lihtlabast "tõestust" oma välisvisiidi õigustamiseks. �ärmine pinnapealsus.
Ja küsiks siis autorilt millise prioriteedi Eesti välispoliitikas omab Hiina? Millist konkreetset kasu tänu Teie välisvisiidile võib oodata? Turismireisidest võib jahuda reisiportaalides.

Olen nous, et Eesti poliitika Hiinaga on naeruvaarne. Tegu tohutu turuga, poliitiliselt vaga tahtsa riigiga ja Eesti aktiivsus sel suunal olematu. Riigi too on edendada ja aidata Eesti firmade tegevust valisriigis, meil aga see taiesti puudub. Kui ma isiklikult helistasin meie Pekingi saatkonda, et teada saada, et mis Eesti firmad Hiinas tegutsevad, ei saanud ma mitte mingisugust vastust. Teised riigid annavad valja igaaastaseid nn raporteid, kus koikide nende firmade kohta informatsioon. Moistan, et Eesti firmasi vast on nii vahe, et raamatut valja selleks ei anta aga peaks ju mingi file arvutis saatkonnas ikka olema, et kusijatele anda ?! Kuidas peaksid huvitatud inimesed leidma neile vajalikud Eesti firmad Hiinas?
Ootan huviga samuti, et kas see poliitikute mammutamine ukskord ka konkreetseid tulemusi toob?

Aga minule meenub Hiinaga seoses sündmused Taevase Rahu väljakul, Dalai laama sunnitud pagulus ja Tiibeti okupatsioon ning kommunistliku türannia teised "saavutused". Muidugi ka E(NS)V silmakirjalik "välispoliitika".
Mihkelsoni huvitab vaid majanduskasv nagu huvitas Stalinit vaid viisaastaku plaan. Mis sest, et see oli rajatud laipadele. 

 LINNAR VIIK: Hiina ime Eestis ei õnnestu
Eestil puudub võimalus juhtida inimmasse ainult insenerihariduse poole.

Hiinlaste individuaalne saavutusvajadus ujutab uue tööjõuga üle iga turumajandusele avaneva ni�i.....

Augustis möödub viis aastat seltsimees Zemini juhitud Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse teaduse, tehnoloogia ja hariduse foorumist.

Nüüdseks pöördeliseks nimetatud foorumi järel suurendati vastuvõttu ülikoolidesse üle 40 protsendi, muudeti õppekavu, kujundati ümber ülikoolide rahastamine ja sunniti riigile kuuluvaid panku õppelaene andma.

Tulemus? Tänavu diplomeeris Hiina rohkem insenere kui USA ja Euroopa Liit kokku.

Hiina ekspordib praegu kolm korda rohkem insener- ja elektroonikatööstuse toodangut kui neli aastat tagasi, mahult rohkem kui USA ja Saksamaa kokku.

Tegu on tehnoloogiamaailma uue superriigiga, kes on liikunud sammhaaval odava allhanke pakkujast kohalikel oskustel ja teadmistel baseeruva maailmamajanduse juhtriigi poole.

Hiinas kehtestatud doktriinid mõjuvad meile kummastavalt, hullemgi veel � need on tulemuslikud.

Kogu see Hiina ime ei puudutaks meid, kui hulk Eesti visioone poleks samuti seotud kõrgtehnoloogia kohaldaja ning tehnoloogia tarbijast eksportija kategooriasse siirdumisega.

Meie teadus- ja arendustegevust samasuguste ambitsioonidega muutma on plaanitud ka riigikogus heaks kiidetud �Teadmistepõhine Eesti�.

Struktuursed reformid õnnestuvad aga vaid siis, kui struktuure tõesti muuta soovitakse ja struktuurid ka adekvaatse sisuga täidetakse.

Meie viimasest kümnendist meenuvad haridusmaastikul vaid kaks pikaajalise mõjuga muutust � kõikidesse koolidesse internet ning ülikoolide ja teadusasutuste integratsioon.

Oma arengus oleme jõudnud punkti, kus kõik haridustasemed on osa turumajandusest, lastesõimest ülikoolini.

Kinnistumas on �Turuhariduse ja eliitkoolide Eesti� stsenaarium. Selle tugevaks küljeks on paindlikkus ja kiire reageerimisvõime, puudusteks aga see, et haridus ei kujune kihistumist pehmendavaks, vaid võimendavaks teguriks.

Esitatud avalduste arv näitab sotsiaal-humanitaarkallakuga erialade populaarsuse kasvu, insener-tehniliste erialade nõudlus kahaneb.

Viimasel kolmel aastal on suuremate ülikoolide infotehnoloogia erialadele esitatud avalduste arv kahanenud keskmisel 20 protsenti aastas, samas on sotsiaalvaldkonna avalduste arv kasvanud 25 protsenti aastas.

Avatud ja demokraatlikus ühiskonnas puudub Hiina võimalus juhtida inimmasse keskkomitee korraldusel insenerihariduse ja sealtkaudu tehnoloogia arendamise, tehnoloogia ekspordi, kõrgema produktiivsuse ja majandusliku heaolu kasvu poole.

Pole hullu, kui me ei saa rikkaks rahalt Â? siis kindlasti vaimult.

Linnar Viik, IT kolled�i nõukogu liige ja õppejõu

 Ei noh! *Mõistagi on Hiina kiire moderniseerumine olnud võimalik suuresti kommunistliku partei võimumonopoli tõttu.*
Kui võrrelda NLKP ja HKP majanduspoliitikat, siis võiks võrrelda just Gorbat�ovi perestroikat Deng Xiao Ping`i programmiga.
�hed läksid seda teed, et väljavalitutele ärastada kogu kapital, mis aastakümnetega kogu elanikkonna tööga loodud. Teine on võtnud omale vastutuse Mao Ze Dong`i ajal tehtud vigade sujuvaks parandamiseks. Suund kapitalismi (õigemini vaba turumajanduse) taaselustamiseks oli mõlemal.
Hiinas kasvab kiiresti eraettevõtlus ilma ärastamisteta. Korruptsiooni peetakse suureks mürgiks ühiskonnale.
Hiina veel näitab kogu kristlik-moslemlisele maailmale oma rusikat. Ja siis olen ma meelelt nende poolt!

Eesti mees.

Nii Marko. �tle ausalt, millise välisministeeriumi memo pealt sa oma "artikli" maha kirjutasid?

Olen nous sinuga aga arvan, et Eesti sugune vaike "pakapikk" ei saa muuta maailma. Kui Hiina reziimi vastu ei astu suured voimud, siis see, et Eesti midagi muudab, on lootusetu. Kurb aga tosi. Aga eks sellele Hiina valispoliitika rajanebki: suu kinni kui tahate Hiinas raha teha ja tundub, et see toimib. Kahju...aga ei jaa muud ule kui "suurte" (G7 jms) teed jargida.

Järelikult oled sa Taevase Rahu väljaku veresauna poolt ka. Palju õnne.

krikule:
Ei pea ma õigeks Tiananmeni veresauna ega ka tiibeti, uiguuri jt vähemusrahvuste assimilatsioonipoliitikat. Küll aga on märgata tendentsi järjest arukama poliitika teostamist sealse uuenenud juhtkonna poolt.
Muidugi, ka Formoza sõjaline ohustamine pole kena, kuid ilmselt taivanlased kunagi hakkavad tahtma ise taasühineda Hiinaga, kui emamaa majanduslik olukord muutub väga heaks.
Oletada võib, et HKP annab lähitulevikus ohjad tõelisele (mitte sellisele, mis meie dermokraatia)demokraatiale üle. Majanduslik liberalism annab selleks lootust.

Eesti mees.

 Kõigepealt vabastagu Hiina Rahvavabariik oma okupatsioonist ja vägivallast TIIBET ja MAND�UURIA ning loobugu TAIWANI pookimisest, siis saab üleüldse millestki rääkida!

 Nõus nn Limburgeriga! Ei - TommyT - me ei tohi Hiina ees lipitseda, vaid peame seisma koos nendega, kes kaitsevad TIIBETI ja tiibetlaste õigusi! Ei ole midagi, et teenime raha ja lakume talda! Raha ei ole veel kõik siin ilmas!

 Hiina paremaks tajumiseks annaksin mõningad hinnad tüüpilises miljonilinnas - provintsikeskuses.

1 toaline väike korter - ca 75 000 EEK
1 kwh elektrit - 0.90 EEK
1 l bensiini - 7.0 EEK
1 km taksol - 2.5 EEK
1 kg riisi või kartuleid - 7.5 EEK
1 kg liha - ca 30 EEK

1 kuu palk müüja-laohoidjal - ca 750 EEK
1 tööaasta puhkus müüja-laohoidjal - 10 päeva

Võib-olla esitatu aitab pisut paremini mõista elu Hiina tänapäevas. Et sinna minna ka ise uudistama. Või isegi (sisse) elama.

Tore. Ma saan siit aru, et kui Eesti tahaks püsida Hiinaga kiirteede ehitamiselt (per capita) samal tasemel, siis me peaks ehitama umbes 30 km kiirteed aastas. (Ajalugu on tore osata, aga matemaatika ei tee ka paha.)
Me ei pea ka olema kohal igal pool lihtsalt sellepärast et seal on teised - Hiina pole ainus jõudsalt arenev riik või mis eeliseid on Eestil just Hiina suhtes või vastupidi??, Eestile piisab palju vähemast kui Hiina. Võib-olla Hiina, aga siit see kahjuks küll ei selgu, nagu ei selgu päriselt ka saatkonnahoone vajalikkus - ega hoone ei tee inimeste eest tööd ära. Mida meie US saatkonnahoone meie heaks teeb, näiteks??
Me peame tegema omad, mõttekad valikud.

 Väga huvitav artikel. Olen ise sinoloog ja kandideerisin juba eelmise aasta juunis praktikandi kohale Eesti Saatkonnas Pekingis, kus elan ja õpin kohalikus ülikoolis terve aasta. Kuna saatkond ei ole mulle siiani vaatamata mitmetele järelepärimistele mingisugust vastust andnud, arvasin, et neil Hiina-ekspertidest puudust ei ole.