MARI TOOMSE: Haridusliku ebavõrdsuse nõiaringis

Viga! Kõik lapsed õpivad FORMAALSELT samade õppekavade järgi . Tegelikkus on teisiti . Tundide arv (kursuste arv) on vägagi erinev . Füüsikat on ühes koolis kaks , teises viis tundi nädalas . Valik-ja vabaainetest rääkimata . Tublisti erinevad ka võimalused õppida keeli ja matemaatikat .

Või et laste hariduslikud võimalused ei tohi sõltuda sellest, kes on nende vanemad??? Sel juhul oleks ehk mõttekas kõik lapsed kokku koguda, lastekodudesse paigutada ja ühetaolistes tingimustes kasvatada. Polekaski vahetegamist ei sotsiaalsete olude ega vanemate järgi...

kelle valitsused ?, 09:31 14.10.2004 Vasta
Valitsusparteide suurannetajate eelistuseks on olnud erakonnad kelle poliitika on ülisobiv suurele naabrile Narva jõe taga, vastab tema ajaloolistele püüdlustele ning väljendub Eesti valitsuste poolt viljeldatud majandus- ja sotsiaalpoliitikas.

Majandus suunata vähe lisaväärtust loovatele tegevusaladele, muuta selle kaudu suur osa rahvast konkurentsivõimetuks vaeste massiks, vähendada selle kaudu Eesti põliselanikkonda,

Jätkatakse tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavuse piiramist.

Liberaalse alkoholi-narkopoliitika kaitsmine, tegevusetus rahva tervise, sh. vaimse tervise olulistes aspektides mis on viinud Eesti enesetappudelt elaniku kohta maailma juhtriikide hulka, HIV viiruse ja tuberkuloosi epideemiateni.

Pea pooled lapsed kasvavad sügavas vaesuses, mis toob tööturule kehva tervisega, püüdlusteta ja asjakohase kutsealase ettevalmistuseta konkurentsivõimetu töötajate põlvkonna

Poliitika on kontsentreeritud grupihuvi. Sundida majanduslikel põhjustel, kuritegevuse ning korporatiivse huvi eest toime tulevam ning haritum osa eestlasi kodumaalt lahkuma ja anda sellega majanduse mahu säilitamise vajaduse ettekäändel põhjendatud võimalus ilmselgelt venelaste migratsiooniks Eestisse.

Ees seisab riigikogu valimisõiguse andmine mittekodanikele ja lähemal kümnendil viisavabadus Venemaaga, mis koos välistööjõu migratsiooniga välistab Eesti jätkamise rahvusriigina.

Märksõnad nagu tööjõu ning kapitali vaba ja piiranguteta liikumine, SKP kui näitaja kujundamine demagoogiliselt edunäitajaks ja sellel baseeruv ideoloogiline dogmaatika on see mille kattel Eesti valitsused on toimetanud oma rahva ja rahvusriigi vastast poliitikat .

Vaikitakse pahatahtlikult, et SKP juurdekasv Eesti oludes on saavutatud rahvamajanduse varade omaaegse sügava allahindlusega ja SKP kasvu kiirendab mõõdutundetu välisraha laenamine ning sellega kaasnev pretsendenditu väliskaubanduse defitsiit .

Olemasolevad valitsused on saavutanud, et 2030 aasta paiku elab Eestis 500000 - 600000 eestlast ja koos eeldatavate majandusmigrantidega ilmselt üle miljoni venelase ja muu võõramaaalase.

Tuleb küsida, mis on olnud sihiks valitsusparteide liidritel ja rahastajatel, eelkõige reformierakonnast ja respublikast, La..ari aegsel Isamaal, kelle tellimust täidab valitsus, kes on need kes on püstitanud eesmärgid ja mis sunnib välja suretama oma rahvast ja miks on toodud rahvusriik ohvriks kujundades seda venekeelseks piiriäärseks majanduspiirkonnaks

Marile
Täiesti õige seisukoht, nii see just on. Kui õpimotivatsioon peres on , siis siin enam ei loe füüsikatundide arv ühes või teises koolis. Tarkust EI SAA PÄHE TOPPIDA, seda omandab õpilane ISE. Või kus peres ei ole kooliskäimine huvi pakkunud, koolikohustusega on olnud probleeme, siis kahjuks kipub see korduma ka järglastel.
Teemaga kursis olev...

Mida autor soovib? Kas võrdseid õppimise võimalusi või võrdseid õppimise tulemusi kõigile? Kui soovitakse võrdseid tulemusi, siis peab parema peaga lastel õppimist takistama, et teistest rohkem ei õpiks!
Kellel annet ei ole, ega seda ei ole võimalik targaks teha!

Kõik ei peagi ülikooli jõudma. Korraliku kutseharidusega töömees teenib ka korralikult.

Tuletaks autorile meelde, et kõikides inimestes on olemas geenid (s.t., et geenid pole GMO-dele, geenitoidule ainuomased monstrumid). Geenide kaudu antakse edasi ka suur osa andekuse ja võimekuse eeldusi, tulevase edu eeldusi. S.t., töökus, taiplikkus, mälu, kuulekus, vastuhakutahe jms parajas vahekorras. Erinevad võimekuse elementide kombinatsioonid tagavad edu erinevatel elualadel.

Teiseks tuletaksin autorile meelde, et teise osa inimese võimekusest kujundavad meemid. eriti edukaks osutub inimene siis, kui tema kasvatuses on geenide vundament eriti hästi tunnetatud ja meemide poolt kasutusele võetud. Seda viimast nimetatakse tarkade vanemate targaks kasvatuseks. Tark vanem pole mitte see, kes drillib oma last eliitkooli saamiseks, vaid kes püüab anda võimalusi oma lapse võimetel kõige jõukohasemalt areneda. Sealjuures püüab paigutada andekat last õppimiskallakuga kooli (et see oma võimete mitterakendamise tõttu koolis igavledes ennast pättusega ei hakkaks lõbustama vms). Andeka kurjategija sünnitamine tema võimetele mittevastava kooli tõttu on ühiskonnale äärmiselt ohtlik nähtus.

Kui vaadata artiklis toodud arve, siis paremat suhet on raske ette kujutada. Kui midagi erinevuste vähendamise suunas teha tahaks, siis tuleb tavaharidusse suunatava raha hulka suurendada kaks KORDA, rakendama nõrgematele abiõpetajate süsteemi, toetama nõrgemate individuaalõpet (see on palju keerukam, kui andekate individuaalõppe korraldamine!), lisaks targa sotsiaalse kaasaaitamise süsteemi rakendamine (midagi sarnast on Rootsis...). Ainult et mille arvelt see raha võtta? Pensionid? Politsei?.... Pole vaja mulli ajada rakendamata ressurssidest. Äärmisel juhul on neid võimalik saada parteide ringkaitse tagant (omade rahastamise skeemid), aga sel juhul hariduse probleemidest rääkima hakkamine on äärmiselt kohatu.

Koolide võrdlus on ka piisavalt kohatu - võrreldud on õppimiskallakuga koole väljaspoole Tallinnat jäävatega. Aga kui võrrelda teiste Tallinna (Tartu) koolidega, võiks üsna sarnase tulemuse saada, ehk hullemagi. Teisalt - ei maksa unustada, kuidas õndsal nõukaajal (siiski, nii oli enne viimaseid stagnaaastaid) elu toimis - kes vähegi suutis, lasi maalt jalga. Ka selle mõju toimib veel ääremaa koolide puhul.


Eriti Goebbelslik on aga tasuliste ülikooli õppkohtade ümber halamine. Need on pigem võimaluse pakkumine neile, kel vanematel on raha, aga pole seni eriti silma paistnud võimekusega. Reeglina saab enamus neist olema ka ülikoolis pigem õppetöö segajad (ka juhul, kui nad ei teeni ise!) kui meeldivad õppurid.

hea muus,
Teiegi vaimset võimekust on vist hariduslik ebavõrdsus vähendanud.
Haridusliku ebavõrdsuse vähendamisega hakkama saanud riigid (näiteks Rootsi ja Soome) on väga edukad ka majanduslikult. Ja haridusliku ebavõrdsuse vähendamise ainus võimalik tee on ühiskonna poolt suurem panustamine haridusse.

juss peab ennast kindlasti andekaks. Kuid pingutage, juss, äkki saate teksti autorist aru. Eesti edukuse (ka majandusliku edukuse) aluseks on, et me ei lõikaks ära arenguvõimalusi oma noortelt. Ning mitmetel erialadel domineeriv tasuline kõrgharidus tegelikult just seda teeb. Eks me ise (ka juss) siis tulevikus kannata selle pärast.

Geenidest sõltub tõepoolest nii mõndagi, aga selle teema juures on geenidest rääkimine asjatu. Pärismaalane muidugi arvab, et tema geenikombinatsioon on ülihea ja väärib tasulise hariduse saamise võimalust ka juhul kui ta riigieelarvelise koha peale konkursis ei pääseks. Raske on aru saada, miks pärismaalasele tundub hariduse probleemide puhul riikliku rahastamise kasvu vajadusest rääkimine "äärmiselt kohatu".
Teksti autor ju näitab, et hariduse saamise võimalused on sõltuvad väga palju rahast.

Sa oled autorist valesti aru saanud. Autor tahabki, et tugeva geneetilise vundamendiga isikud saaksid võimaluse omandada võimetekohane haridus olenematta meemilisest keskkonnast või elukohast.

Jahute mis te jahute! Mats peab ise kõva olema. Ei jahvataks pikalt. Ainult üks labane näide - KGB aktivist Toomas Savi pidas Erki Noolt andetuks, noh keskpäraseks.
Ütleme nii järjekorras
1) mats ise
2) matsi õpetajad
3) matsi koolimaja.
Loomulikult on oluline ka see, mida kodus eelistatakse, mida külas eelistatakse jne.

shutup on muidugi kõva. :)
Aga ühiskonna edukuse jaoks on solidaarsus vajalik. Rootsi ja Soome haridusmudelid on ikka paljudele kadestamisväärseks eeskujuks. Hea oleks kui ka Eestioskaks neilt õppida.

Mul ei ole midagi solidaarsuse vastu. Vastupidi. Ühesilmset kahesilmseks ei tee, pimedat nägijaks ka mitte. Kui just IMESID ei sünni.

Ja üleüldse - mis on haridus ja mis see ilma meheta ka on.

Alati ei ole tegemist majandusliku probleemiga. Uurige vähemharitud jõmmide laste haridusteed. Raha peaks olema. Kas lähevad kõrgkooli või mitte? Isegi Ühesõnaga, vanemate arusaamad ja eeskuju üldjuhul mõjutavad ikka lapsi. Isegi täiesti tasuta haridus ei vähem haritute järglasi õppima. Nemad hindavad ikka rohkem "praktilisi" asju. Näljane vaevalt professori elukutsest unistab, pigem ikka põllumehe omast. Statistik tegelegu statistikaga, järelduste tegemistega peab olema ettevaatlikum

Mõni kommenteerija arust on maal inimesed "a priori" rumalad ja ebaintelligentsed...

Maalastele peab andma samalaadsed võimalused - eriti peaksid nõrgemad koolid (see ei tähenda rumalamaid lapsi) olema riigi erilise tähelepanu all.

5-6 eliitkooli Eesti peale ei suuda luua haritud ja edasiliikuvat Eestit, selleks on vaja palju rohkemat.

Autor ei ütlegi, et a l a t i on tegemist majandusliku probleemiga. Aga Eesti ei peaks oma arenguvõimalusi sellega kärpima, et võtame osadelt noortelt ära võimaluse oma potentsiaal välja arendada. Muidugi kõigil ei jätku sihikindlust, et võimalusi kasutada, aga võimalus tuleks ikka jätta.

Kas siis fakt, et Eesti erakoolides õppinud 6. klasside õpilaste 2006 kevadise matemaatika üleriigilise tasemetöö tulemused olid statistiliselt oluliselt paremad kui munitsipaalkoolide õpilastel, on geneetilise determineerituse tulemus?

ma ei mõista mis häda on kutsekoolist ameti õppinud oskustööliselt poole millise aastapalgaga olla?

aga samas pean autoriga täielikult nõustuma koduse keskkonna kohapealt. raha leiab pea alati kuidagi, aga kui väiksest peale on oskusi rohkem hinnatud kui teadmisi või hoopiski kiiret raha siis ei saa laps sinna midagi parata, et talle selliseid väärtushinnanugid on õpetatud.