Ega siin ole vaja kaagutada, on see nüüd hea või halb või kuhu me niimoodi jõuame, või nutta taga traditsioonilist perekonda. Igal perel on oma lugu ja see on lihtsalt elu, mis juhtub. Mõni isa sureb ja ema abiellub uuesti. Hukka mõista? Mõni ema töötas olude sunnil üle ja pere ei püsinud enam koos. Häbiposti panna? Mõni abiellus lihtsalt liiga vara, enne kui näiteks vägivaldne kaasa oma tõelise palge paljastas. Statistika nimel välja kannatada?

Veelgi enam, kas sellised pered peaksid oma lapsed lastekodusse ära andma, sest pere pole enam konservatiivsemas plaanis jätkusuutlik, terve või traditsiooniline? Ei, vaevalt keegi nii arvab. Olgu nad ikka oma ema või isaga, isegi kui mõlemaga korraga enam samas kodus elada ei saa. Iga lugu on erinev ja igas loos on inimeste elud. Enne hinnangu andmist kuula need lood ära.

Aga see pole veel kõik. Mõni vanem jääb üksi. Ükskõik mis põhjusel, ja miks mitte talt seda põhjust pärida. Olgugi tal raske, ka tema laps(ed) võiks(id) jääda tema juurde. Mõni ema sureb ära ja isa leiab pärast seda end hoopis mehega koos elamas, üle pika aja õnnelik. Mõni isa vahetab peret ja ema võib pärast leida end naisega õnnelikus kooselus. Kas nemad peaksid oma lapsed andma lastekodusse? Isegi siin ei arva seda ilmselt keegi. Lapsed olgu ikka oma ema või isa juures, isegi kui teist vanemat enam selles kodus pole või kasuvanem on bioloogilise vanemaga samast soost.

See kõik ongi tavaline elu nende perede kõrval, kus vanemad on 25 aastat abielus olnud ja nende kodus kasvab viis ühist last. Isegi kolm ühist last ühest abielust on pigem erand kui reegel. Tänased reeglid on eilsed erandid: kõik need üksik- ja samasoolised vanemad ning tarupered on nüüd tavalisemad kui traditsioonilised. Tausta teadmata on lihtne hukka mõista, aga kui iga ebatraditsioonilise pere puhul teada selle lugu, on
lihtne mõista.

Kui Erki Nool ja tema jüngrid tahavad hukka mõista samasooliste pere – kui traditsioonilise perekonna huku –, siis vaadaku esmalt kõik need lood läbi. Küsimus ei ole ju traditsioonilise peremudeli hukkamises, vaid tegeliku elu legaliseerimises.

Seegi pole veel kõik. Mõni paar ei saa lapsi. Ka omamoodi looduse vingerpuss, üldse mitte normaalne pere! Kas nendelgi tuleks keelata kooselu, praktiseerimine ja bürokraatia abiga lastekodust pisipere hankimine?