Mari-Liis Leis: Hüljatud maja hõivamise õigustuseks
Paljudes riikides on sellele seadusteski tähelepanu pööratud. Näiteks Kreekas sätestab hüljatud majade puhul seadus, et kui omanik pole 20 aastat maja vastu huvi tundnud, siis selle hõivanud ja selle eest hoolitsenud inimesed saavad oma seal elamise seadustada ja õiguse maja müüa või rentida. Hollandis oli veel paari aasta eest seaduslik hüljatud majas või korteris viibida, kui tegu oli hõivaja de facto koduga. Kodu defineeris tooli, laua ja voodi olemasolu.
Eestis, kus skvottimine on küllaltki uus nähtus, seadustes eraldi kinnisvara hõivamist ei käsitleta, puuduvad pretsedendid. Meie ja eespool mainitud riikide seadustiku erinevused ei tähenda aga erinevust tegelikus olukorras. Ka Eestis on vaja alternatiivseid kultuurikeskuseid ning tasuta elamispindu näiteks üliõpilastele. Palju on siin ka hüljatud maju. Miks mitte vajadus ja võimalus kokku viia?
Ent Tartu linnavalitsus näeb hõivajates probleemi, mitte praegustele murekohtadele lahenduste otsijaid – kaks aastat tegutsenud skvotile esitati väljatõstmisteade. Linna esindajad põhjendasid seda muinsuskaitse all oleva hoonekompleksi turvalisuse ja tuleohutusega.
Tartus põles
Lõin netiotsingusse sõnapaari „Tartus põles”. Tulemuste seas domineerisid tühjad ja mahajäetud hooned: elumajad, raudteejaam, mis asub Haava tänavaga samas piirkonnas, ja endine kasarmu Annelinnas. Kaldun arvama, et maja tuleohutusega, kui see on hõivatud eesmärgiga muuta see elamiskõlblikuks ja avalike ürituste toimumiskohaks, on palju vähem probleeme kui tühjalt seisva majaga, mille vandaalid või sooja otsivad kodutud põlema võivad panna.
Teiseks väljaviskamise põhjuseks toodi eraomandi puutumatus ja viibimine majas ilma omaniku nõusolekuta. Eraomandil ja eraomandil on suur vahe. Skvotterid ei soovi tungida kellegi koju, hõivatakse ainult hüljatud maju. On äärmiselt vastutustundetu lauale lüüa „minu maja, ise tean” argument. Samamoodi nagu prügi maha viskamine halvakspanu pälvib, peaks seda pälvima ka majade hülgamine ja hooletusse jätmine. Hooned, ka eramajad, moodustavad avaliku ruumi. Linna kontekstis mõjutavad majad kogu ümbrus- ja keskkonda, nii esteetiliselt kui ka praktiliselt.
Hõivajatena toetame jätkusuutlikku ja keskkonnasõbralikku mõtlemist, sotsiaalset hoolivust ja rohujuuretasandi aktiivsust. Kui linn ja omanikud meid lahkuma sunnivad, jääb maja tühjalt seisma ning võib taas muutuda rüüstajate ja vandaalide sihtmärgiks. Hüpoteetiline stsenaarium: järgmise talve hakul koliksid majja need, kes süütaksid praegu filmi- ja luuleõhtuteks mõeldud ruumi põrandal lõkke.
