NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
„Teiseks muudetakse maksude kaudu sissetulekute ja rikkuse jaotust.“
See teema on ju pidevalt päevakorras olnud, eriti astmelise tulumaksu kontekstis, kuigi selle eelistest (või siis ka puudustest) autor rääkida ei soovi. Isegi mitte vihjet ei tee. Samuti ka käibemaksu diferentseeritud rakendamisest, mille vastu valitsuserakonnad, nagu ka autor, häälestatud on: „Ebaefektiivseks võib pidada maksu, mille kogumise kulud moodustavad liiga suure osa oodatavatest tuludest. Näiteks kohaliku m ü ü g i m a k s u või käibemaksuerandite efektiivsus on kahtlane.“
Võimalik, et valitsevad võimuerakondlased ei soovita/ei luba, Päevaleht ei trüki ära?
ASTMELISE TULUMAKSU on autor jätnud IMF-i ja OECD siinsest loetelust välja, kuigi ses soovituste loetelus, kui seda esitleti, oli ASTMELINE TULUMAKS esikohal.
„IMF-i ja OECD poolt Eestile soovitatud auto-, kinnisvara- ja klassikalist ettevõtete tulumaksu ei maksa kohe kõrvale heita.“
Võrdle, Viktor Trasberg, Äripäev, 28.05.2010: „Ka IMF-i jaanuarikuine raport Eesti kohta teeb selge ettepaneku tulumaksumäära progressiivsuse suurendamiseks tulumaksuvaba miinimumi kasvu kaudu ja maksusüsteemi muutmise astmeliseks."
Mahavaikimine on üks enamkasutatav klassikalistest demagoogiavõtetest. Milleks me kuuleme astmelise tulumaksu teemal vaid valitsuserakonna poliitikute ja Andres Arraku suu läbi?
Risto Kaarna, Praxise analüütiku tänane kirjatöö kuulub just MAHAVAIKIMISE alajaotusesse demagoogiavõtete loetelus. Siit ka küsimus – kas Praxis on rakendatud vaikimisi ja illegaalselt tänaste Toompea võimuerakondade valimisvankri ette? Nagu IRL koolitab alaealisi koolilapsi oma valimiskampaania ettevalmistamiseks millest nädalavahetuse Postimees kirjutas!
Mõni autor on vahest reageerinud ka kommentaaridele :)!
Mitmetuhendt korda peab eriti miilitsaile seletama, et murumütsimaa õhukese rahavakihi ja veelgi kõhnema rahakoti puhselt peab:
1) astmelisus pihta hakkama 7-8 000 brutopalgast (kus vallandub vingumine:)))
2) rakendussüsteemi tellima mittetavapäraseid kanalaid pidi (aögselt panges digiretsept, toetused jms)
3) raamtupidamistarkvarad ümber komponeerima, üsna kallis lõbu, raamtupidajad koolitama, kah pole tasuta jne jne
4) avaliku sektori priiskamisele pidurit samaaegselt vajutama
Ja ikkagi on kogu kupatusest laekuv tulu ("võrduse" tagamine:))) üsna minimaalne. Aga kui rääkida nüüd "rikastest", nt üle 50 000 kus teenivaist, siis nende astmestamisel puudub igasugune mõte. Süsteemi rakendamine tuleb suurusjärk kallim saadavast tulust riigikaukassse:)))
Maksusüsteem on ikkagi ühiskondliku kokkuleppe küsimus, mitte kellegi eralõbu. Eestis paigutub see koalitsioonierakondade eralõbu alla.
Maksudele tulen läheneda tervikuna. Maksutulu ei ole veniv kummipall, mida annab igast küljest paisutada. Teatud piirist tekkib negatiivne efekti.
Muudatuste eelduseks on olukorra kaardistamine. Viimastel aastatel toimunud muudatused maksurindel on olukorra segaseks teinud. Isegi selle (maksukoormuse) suurus pole määratav. Tendentsid kinnitavad, et maksudega trikitamistega on üle piiri mindud.
Maksukoormuse hindamisel tuleks arvestada kõiki makse (ka neid, mis riigi- ja omavalitsuste eelarvetes maksudena ei kajastu), muidu jäämegi madala maksukoormuse müüdi varjus kahjulikke otsuseid langetama.
Riigi tulu ei sõltu niivõrd maksusüsteemist, kuivõrd maksumaksja jõukusest. Maksuteemalistel aruteludel ei tasuks unustada, et Eesti riik ei ole "õhuke". Ministeeriumide, ametkondade, ametite, sihtasutuste ja omavalitsuste arvu poolest võime end pidada võrdväärseks suuremategi riikidega.
Aga kokkuleppeid on igasuguseid. Ka mittemõistupärseid. Ja, kahtlemata läheks astmeline tulumaksusüsteem kokkuleppena käiku, seejuures ÄÄRMISELT ebamõistlikuna!
Ma olens selle miteid kordi läbiarvutanud ja kui astmed ei hakka 7-8000 brutopalga juurest pääle, siis korjuv raha ei kompenseeri selle totruse käimatõmbamist ega jooskutamist:))) Sellest aga ei rääägi tavakodanikule keegi.
"Võrdsust" tahavad kõik, aga omaenda karmani arvelt, kes?:))))
Riik on medel ike äärmiselt paks....per nase on suhtarvuna ammetnikka ike tükimalt rohkem kui isegi tüüpilistes sotsiiikides, Skandinaavias. Nt. ainuüksi Kilulinnas oli enne käkikaamera käivitamist ligi 60 PR-junni:)))
Seega, astmelisus, mõistlikul määral, st. et ka midagi sisse tooks, realiseerub ülaltoodud kolme punkti arvestamisel vaid. Nüansse on muidugi ohjeldamatult.
Kas ei oleks maksuökonoomika seisukohalt üldse parem lõpetada tulumaksustamine kui selline. Arvestama peab siinkohal, et mitte ainult tulumaksu kokkukogumine ei maksa riigile raha. Pigem tuleb tulumaksu arvestamise kulu erasektorist. Raamatupidajate tööst moodustab tulumaksu ja sellega seotud erisoodustuste arvutamine (näiteks sõidupäeviku pidamine) väga suure osa. Samas laekub riigile väga väike summa ja sellegi kulutab maksuamet kontrollile. Eesmärk oleks vähendada raamatupidajate arvu ehk adm. kulu ning ühtlasi oluliselt lihtsustada ettevõtlusega tegelemist.
Tulumaks aga tuleks asendada kinnisvara või varamaksuga. Selle arvestamine on lihtne ja odav kuid eelkõige on sellest möödahiilimine kallis. Lisaboonusena saab varamaksu kaudu taasmaksustada juriidilised isikud ehk maksubaas suureneb. Möönan, et optimaalse maksukatastri loomine on keeruline trikk.
Tulumaksu täielik kaotamine ja sellest tulenevad hüved nagu: ühiskonna liikmete vabadusastme suurenemine, ettevõttete majandusarvestuse lihtsustumine (ühiskonna ees), maksumaksja ressursi vabanemine osaliselt igasuguste kontrollorganite ülalpidamisest ja vabanevate inimeste suunamine lisaväärtuse loomisele on väikeriikide tulevik. Ja ei ole siin vaja hakata kedagi hirmutama miskite asendusmaksudega, kuna selleks puudub vajadus! Kaovad ära ümbrikupalgad, erisoodustused ja kogu see inimest/ettevõtet šantaseerida võimaldav atribuutika. Sots ja haigekassa laekumised vajavad ümbermõtestamist, kuid koos sisseviidava reaalaja käibemaksuarestusega (kaob võimalus käibemaksu pettusteks) omandab maksusüsteem ühiskkonas hoopis uue kvaliteedi. Tegelikuses on see kõik vägagi lihtne ja loogiline aga millegipärast ei taheta seda isegi arutada. Väikeses riigis tuleb trastiliselt vähendada lisaväärtust mitteloovaid tegevusi ja tegijaid. Aga neid on meie riigis OI KUI PALJU!
Artikli autor on küllaltki tasakaalustatult käsitlenud maksuproblemaatikat. Paraku ununeb tihti see, et enamikus riikides käibiv keeruline maksusüsteem pole sugugi vaid ajalooline pärand ega soovimatus seda poliitilistel põhjustel reformida, vaid ikka eelkõige lähtub kodanikest kui mõtlevaist ja otsuseid tegevaist indiviididest. Eesti maksusüsteem on mõeldud, vabandage mind, ahvidele või muudele pudulojustele, kellel puudub elementaarne oskus hinnata oma võimeid, tegevuste otstarbekust, kalkuleerida erinevate variantide vahel ja vastavalt sellele optimeerida oma makse. Meil on muidugi kategooria kõrgemaid inimahve ehk ettevõtjaid, kellele on antud õigus tegelda maksukeemiaga, seevasti avaliku sektori palgasaajatelt pügatakse igalt palgalt ligi 50% tagasi, ilma et saaks piiksatadagi.
Kui siisn üks eelkõneleja kaunilt põhjendab tulumaksust loobumist, siis esindab ta ilmselt seda Ahvide planeedist tuntud gorillade kategooriat, kelle arvates inimkond on alla käinud ja šimpansidki on reeturid. Millel põhineb arusaam, et kui loobuda tulumaksust, hakkab tööandja maksma põhjkendatud palka. Kes täna Eestis üldse maksaks põhjendatud palku? Ei saa arutleda ega analüüsida asju, loobudes nende seadmisest globaalsesse konteksti. Eestil on endiselt maailmalt maksupoliitikas veel väga palju õppida, enen kui hakta kedagi oma rumalustega õpetama.
Hea Mart! Te ilmselt ei taha tõusta kõrgemale oma sisseharjunud haritlase positsioonist. Soovite jäädagi tegelema maksude arvestamise ja maksmisega! Minu mõte oli ju vähendada võimalust osavamatel maksudega sehkendada (ehk neid üldse mitte maksta) ja suunata neid laiendatud lisaväärtuse tootmisele. See on seda lihtsam kui pole tarvis pidada selleks kõrgharitud raamatupidajat, juristi, finantsisti. Kõigil on selleks olemas õigus ja vabadus!
Tees õiglasest palgast aga on muinasjutt (kaldub sinna rantjee K.Marx ideede juurde). Õiglane tasu teenitakse!; seda ei maksta mitte kunagi!
Toetused on ennekõike kodanikele, mitte ettevõtjatele, seega on ka väga põhjendatud maksude kogumine kodanikelt. Tähtis on, et see toimiks võimalikult õiglaselt.
Asendusmaksust: Pakkusin välja kinnisvara(vara)maksu, sest sellel maksul on palju maksunduse regulatiivseid omadusi. a) Tulu kogumine (see võib olla just nii suur kui palju otsustatakse tulu koguda) b) regionaalpoliitiline (tagatud on KOV-idel huvi pingutada) c) Õiglus (need kellel on, rohkem maksavad rohkem; keegi ei saa kõrvale põigelda, sest vara on silmaga näha igal ühel) d) Odavus (maksude kogumine on odav) e) Sidusus (maksavad nii rikkad kui vaesed, era- kui juriidilised, lapsed kui pensionärid; tegelikult maksavad nüüd ja alati ikka ja see sama kontingent: töövõimelised isikud, seega sisulist muutust ei ole, küll aga õiglusele suunatud vormiline muudatus).
P.S. Eestil on Euroopale palju maksunduses õpetada.
Euroopa mädaneb! Need sellid on ammu juba eemaldunud praktilisest majandusest.
Mina küll ei vastandaks ennast "haritlasena" Teile. Kes Te siis olete - mitteharitlane? See on tüüpiline hoiak, et kui keegi mõtleb ühiskonnakeskselt, mitte minakeskselt, siis on ta kohe haritlane, sotsiaaldemokraat või lihstalt luuser. Majandus- ehk ökonoomikakeskne mõtlemine on tegelikult kõige kahjulikum majanduse enda toimimisele. Majandust pole olemas, on teatavad suhted ühiskonans, mis on formaliseeritavad ja teised, mis seda pole. Ühiskonnas määravad just need mitteformaliseeritavad suhted ehk majandus on vaid teatav abikeskkond, mida demokraatlikus ühiskonnas kasutatakse sotsiaalsete suhete korrastamiseks. Selles mõttes on põhjendatud või õiglane palk iga normaalse ühiskonna toimimise aluseks. Kui eestis on keskmine palk kordades väiksem kui naaberrigiis Soomes, siis see ei tähenda, et meil on kehvem majandus, vaid seda, et meil on kehvem ühiskond, kus tähtsustatakse formaalseid suhteid mitetformaalsete (ehk humaansete) suhete asemel. Ehk nagu öeldakse - röövkapitalism.
Kuidas suudate üldse mõelda sellele, et niisuguses olukorars saaks ühiskonan ees seisvate kohustuste täitmine jätta iga indiviidi enda otsustada!? esimesena põgenevad sellest ühiskonanst siis need, kes tegelikult maksma hakkaksid.
Mis on kinnisvara? Milleks seda on vaja? Iga normaalne eurooplane ütleb Teile, et kinnisvara pidamine on vaid inimese loomingulist, mobiilsust, inimlikkust takistav tegut. Kinnisvaral on ehk mõtet vaid pensioniea säästude hankimiseks. Noored inimesed ei tohiks ennast mingil juhul siduda kinnisvaraga. Eesti inimeste tänane eraviisiline gigantne laenukoormus on sellele parimaks tõestuseks.
Eestil pole kahjuks Euroopale midagi muud õpetada kui et ÄRGE NÕNDA TEHKE! Niimoodi suretate välja rahvusriigi, muduate selle siinse elanikkonan enamikule vastumeelseks ja lõppkokkuvõttes kergesti koloniseeritavaks.
Kogu siinse maksupoliitika AINUS MÕTE on selles, et pärssida ettevõtlike inimeste loovust, vägistada väikeettevõtjaid ja NUUMATA monopole, kellel oleks võimalikult lihtne kogu turg üle võtta.
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Maksupoliitika: kolm mõttekohta
Arvo Adelbert
„Teiseks muudetakse maksude kaudu sissetulekute ja rikkuse jaotust.“
See teema on ju pidevalt päevakorras olnud, eriti astmelise tulumaksu kontekstis, kuigi selle eelistest (või siis ka puudustest) autor rääkida ei soovi. Isegi mitte vihjet ei tee. Samuti ka käibemaksu diferentseeritud rakendamisest, mille vastu valitsuserakonnad, nagu ka autor, häälestatud on: „Ebaefektiivseks võib pidada maksu, mille kogumise kulud moodustavad liiga suure osa oodatavatest tuludest. Näiteks kohaliku m ü ü g i m a k s u või käibemaksuerandite efektiivsus on kahtlane.“
Võimalik, et valitsevad võimuerakondlased ei soovita/ei luba, Päevaleht ei trüki ära?
ASTMELISE TULUMAKSU on autor jätnud IMF-i ja OECD siinsest loetelust välja, kuigi ses soovituste loetelus, kui seda esitleti, oli ASTMELINE TULUMAKS esikohal.
„IMF-i ja OECD poolt Eestile soovitatud auto-, kinnisvara- ja klassikalist ettevõtete tulumaksu ei maksa kohe kõrvale heita.“
Võrdle, Viktor Trasberg, Äripäev, 28.05.2010: „Ka IMF-i jaanuarikuine raport Eesti kohta teeb selge ettepaneku tulumaksumäära progressiivsuse suurendamiseks tulumaksuvaba miinimumi kasvu kaudu ja maksusüsteemi muutmise astmeliseks."
Mahavaikimine on üks enamkasutatav klassikalistest demagoogiavõtetest. Milleks me kuuleme astmelise tulumaksu teemal vaid valitsuserakonna poliitikute ja Andres Arraku suu läbi?
Risto Kaarna, Praxise analüütiku tänane kirjatöö kuulub just MAHAVAIKIMISE alajaotusesse demagoogiavõtete loetelus. Siit ka küsimus – kas Praxis on rakendatud vaikimisi ja illegaalselt tänaste Toompea võimuerakondade valimisvankri ette? Nagu IRL koolitab alaealisi koolilapsi oma valimiskampaania ettevalmistamiseks millest nädalavahetuse Postimees kirjutas!
Mõni autor on vahest reageerinud ka kommentaaridele :)!
Raul Raudsepp
1) astmelisus pihta hakkama 7-8 000 brutopalgast (kus vallandub vingumine:)))
2) rakendussüsteemi tellima mittetavapäraseid kanalaid pidi (aögselt panges digiretsept, toetused jms)
3) raamtupidamistarkvarad ümber komponeerima, üsna kallis lõbu, raamtupidajad koolitama, kah pole tasuta jne jne
4) avaliku sektori priiskamisele pidurit samaaegselt vajutama
Ja ikkagi on kogu kupatusest laekuv tulu ("võrduse" tagamine:))) üsna minimaalne. Aga kui rääkida nüüd "rikastest", nt üle 50 000 kus teenivaist, siis nende astmestamisel puudub igasugune mõte. Süsteemi rakendamine tuleb suurusjärk kallim saadavast tulust riigikaukassse:)))
Arvutada oskad, Adelbert?:)))
Eugen Veges
Maksudele tulen läheneda tervikuna. Maksutulu ei ole veniv kummipall, mida annab igast küljest paisutada. Teatud piirist tekkib negatiivne efekti.
Muudatuste eelduseks on olukorra kaardistamine. Viimastel aastatel toimunud muudatused maksurindel on olukorra segaseks teinud. Isegi selle (maksukoormuse) suurus pole määratav. Tendentsid kinnitavad, et maksudega trikitamistega on üle piiri mindud.
Maksukoormuse hindamisel tuleks arvestada kõiki makse (ka neid, mis riigi- ja omavalitsuste eelarvetes maksudena ei kajastu), muidu jäämegi madala maksukoormuse müüdi varjus kahjulikke otsuseid langetama.
Riigi tulu ei sõltu niivõrd maksusüsteemist, kuivõrd maksumaksja jõukusest. Maksuteemalistel aruteludel ei tasuks unustada, et Eesti riik ei ole "õhuke". Ministeeriumide, ametkondade, ametite, sihtasutuste ja omavalitsuste arvu poolest võime end pidada võrdväärseks suuremategi riikidega.
Raul Raudsepp
Aga kokkuleppeid on igasuguseid. Ka mittemõistupärseid. Ja, kahtlemata läheks astmeline tulumaksusüsteem kokkuleppena käiku, seejuures ÄÄRMISELT ebamõistlikuna!
Ma olens selle miteid kordi läbiarvutanud ja kui astmed ei hakka 7-8000 brutopalga juurest pääle, siis korjuv raha ei kompenseeri selle totruse käimatõmbamist ega jooskutamist:))) Sellest aga ei rääägi tavakodanikule keegi.
"Võrdsust" tahavad kõik, aga omaenda karmani arvelt, kes?:))))
Riik on medel ike äärmiselt paks....per nase on suhtarvuna ammetnikka ike tükimalt rohkem kui isegi tüüpilistes sotsiiikides, Skandinaavias. Nt. ainuüksi Kilulinnas oli enne käkikaamera käivitamist ligi 60 PR-junni:)))
Seega, astmelisus, mõistlikul määral, st. et ka midagi sisse tooks, realiseerub ülaltoodud kolme punkti arvestamisel vaid. Nüansse on muidugi ohjeldamatult.
Marek Mägi
Tulumaks aga tuleks asendada kinnisvara või varamaksuga. Selle arvestamine on lihtne ja odav kuid eelkõige on sellest möödahiilimine kallis. Lisaboonusena saab varamaksu kaudu taasmaksustada juriidilised isikud ehk maksubaas suureneb. Möönan, et optimaalse maksukatastri loomine on keeruline trikk.
Raul Raudsepp
Toivo Külaviir
Mart Ummelas
Kui siisn üks eelkõneleja kaunilt põhjendab tulumaksust loobumist, siis esindab ta ilmselt seda Ahvide planeedist tuntud gorillade kategooriat, kelle arvates inimkond on alla käinud ja šimpansidki on reeturid. Millel põhineb arusaam, et kui loobuda tulumaksust, hakkab tööandja maksma põhjkendatud palka. Kes täna Eestis üldse maksaks põhjendatud palku? Ei saa arutleda ega analüüsida asju, loobudes nende seadmisest globaalsesse konteksti. Eestil on endiselt maailmalt maksupoliitikas veel väga palju õppida, enen kui hakta kedagi oma rumalustega õpetama.
Marek Mägi
Tees õiglasest palgast aga on muinasjutt (kaldub sinna rantjee K.Marx ideede juurde). Õiglane tasu teenitakse!; seda ei maksta mitte kunagi!
Toetused on ennekõike kodanikele, mitte ettevõtjatele, seega on ka väga põhjendatud maksude kogumine kodanikelt. Tähtis on, et see toimiks võimalikult õiglaselt.
Asendusmaksust: Pakkusin välja kinnisvara(vara)maksu, sest sellel maksul on palju maksunduse regulatiivseid omadusi. a) Tulu kogumine (see võib olla just nii suur kui palju otsustatakse tulu koguda) b) regionaalpoliitiline (tagatud on KOV-idel huvi pingutada) c) Õiglus (need kellel on, rohkem maksavad rohkem; keegi ei saa kõrvale põigelda, sest vara on silmaga näha igal ühel) d) Odavus (maksude kogumine on odav) e) Sidusus (maksavad nii rikkad kui vaesed, era- kui juriidilised, lapsed kui pensionärid; tegelikult maksavad nüüd ja alati ikka ja see sama kontingent: töövõimelised isikud, seega sisulist muutust ei ole, küll aga õiglusele suunatud vormiline muudatus).
P.S. Eestil on Euroopale palju maksunduses õpetada.
Euroopa mädaneb! Need sellid on ammu juba eemaldunud praktilisest majandusest.
Mart Ummelas
Kuidas suudate üldse mõelda sellele, et niisuguses olukorars saaks ühiskonan ees seisvate kohustuste täitmine jätta iga indiviidi enda otsustada!? esimesena põgenevad sellest ühiskonanst siis need, kes tegelikult maksma hakkaksid.
Mis on kinnisvara? Milleks seda on vaja? Iga normaalne eurooplane ütleb Teile, et kinnisvara pidamine on vaid inimese loomingulist, mobiilsust, inimlikkust takistav tegut. Kinnisvaral on ehk mõtet vaid pensioniea säästude hankimiseks. Noored inimesed ei tohiks ennast mingil juhul siduda kinnisvaraga. Eesti inimeste tänane eraviisiline gigantne laenukoormus on sellele parimaks tõestuseks.
Eestil pole kahjuks Euroopale midagi muud õpetada kui et ÄRGE NÕNDA TEHKE! Niimoodi suretate välja rahvusriigi, muduate selle siinse elanikkonan enamikule vastumeelseks ja lõppkokkuvõttes kergesti koloniseeritavaks.
Aadu