NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Kulla autor, tulge Taani, olge siin näiteks Kobenhavni päeval, kus öö läbi on avatud kõik avalikud asutused ja möll käib, kõik on rõõmsad ja rahulikud. Usun, et peale seda kogemust haihtub momentaalselt mõte rakendada meil miskit samasugust nagu siin. Ei küsimus pole rikkuses ega vaesuses, vaid mölakluse koguhulgas, mlle kontsentratsioon tapab Eestis varsti kõik elava.
"Taani mudelit saab rakendada ka teistes Euroopa riikides. Miks mitte ka Eestis?"
Loomulik saab, kuid kas see eeldaks sellisel juhul ka samasuguste sotsiaalsete tagatiste olemasolu töötuse korral? Kas niipalju raha tahab Eesti riik välja käia? Kui jah, siis oleks see tõesti parem süsteem kui praegune meil kehtiv, mille kohaselt sotsiaaltagatis koondamishüvitise näol on pandud tööandja kaela (mis iseenesest on absurd, kuna pärsisb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ja kasvu - selge see).
Ei see ole nii lihtne ja must-valge, et hakkame kohe mingit malli rakendama.
Teemat on käsitletud äärmiselt kitsapiiriliselt ja vaid ühest vaatevinklist.
Eesti on nagu suurlinna linnaosa .Ehitati tehas jajuba too naabri juurest töötajaid .
Loodi korralik ülikool ja juba riik kui ülikool .
Suure ja väikese võrdlemisel ei saa olla aluseks vaid rahvaarv, kaal või pindala.
Ülekandefunktsioonid on enamasti tunduvalt keerukamad kui matemaatikavaegsetele näib
Ehk tuleb Eestisse juba J. Rifkini sõnastatud "Töö lõpp" ja tuntud Taani futuroloogi manatud unistus-stooride ajastu ? Pole see Taani mingi hea XXI saj. eeskuju.
Kas te olete kunagi töötanud kasvõi taanlaste poolt juhitud ettevõttes Eesti Vabariigis??? Mina olen. Ja ebastabiilsemat ning ettearvamatumat töökeskkonda annab ikka tikutulega otsida. Palun lõpetage see taanlaste näiteks toomine. Päris kindlasti pole meie riik veel sellel tasandil, et tööandja poolt tekitatud ebakindluse kompenseeriks pädev sotsiaalkindlustussüsteem. Ükski inimene ei taha tunda hirmu selle ees, mida toob homne päev. Ei tööandja ega töövõtja. Mulle tundub, et ainuvõimalik on Eesti Vabariigis töötada vaid avalikus teenistuses ning veel parem kui on soe koht Riigikogus. Aga kust siis raha tuleb??? Kes tööstusesse jääb??? Minu teada on see üks väheseid sektoreid, mis rikkust juurde toodab. Ahjaa...ja lotovõitjad vist kah selle idiootide karavani (loe: uue seaduseelnõu praegusel kujul pooldaja) pärast oma pead ei vaeva.
Äkki ikka ühe näite varal ei tasuks teha kõikehõlmavaid järeldusi. Üks taanlastest omanikega ettevõte Eestis ja tulemuseks: ärge jumala pärast mingit Taanit kuskil eeskujuks tooge! Nagu sinu kogemus peaks ära nullima ära kogu Taanis toimuva.
Äkki pani keegi tähele , et Taani süsteemi puhul oli juttu kuldsest KOLMnurgast. Kus meil see KOLMAS NURK uue seaduse puhul on? Vaat sellest tuleka alustada!See oleks Sotsiaalministeeriumi töö olnud, mitte Langiana paljundamine.
Ilus ja pikk artikke sellest kuidas tööturg peaks paindlik olema ja siis räägitakse midagi Taanist, et seal nagu olevat paindlik. Äkki nagu võttaks ja kirjeldaks seda Taani kolmnurka, mis õigused on tööandjal, millised sotsiaalsed tagatised on töövõtjal jne. Praegune artikel on täielik demagootsemine.
MAI LUUK: Töötuslaine algus?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Loomulik saab, kuid kas see eeldaks sellisel juhul ka samasuguste sotsiaalsete tagatiste olemasolu töötuse korral? Kas niipalju raha tahab Eesti riik välja käia? Kui jah, siis oleks see tõesti parem süsteem kui praegune meil kehtiv, mille kohaselt sotsiaaltagatis koondamishüvitise näol on pandud tööandja kaela (mis iseenesest on absurd, kuna pärsisb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ja kasvu - selge see).
Tuvastamata Kasutaja
Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal 1929 oli Eestis 60 000 töötut.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Teemat on käsitletud äärmiselt kitsapiiriliselt ja vaid ühest vaatevinklist.
Tuvastamata Kasutaja
Loodi korralik ülikool ja juba riik kui ülikool .
Suure ja väikese võrdlemisel ei saa olla aluseks vaid rahvaarv, kaal või pindala.
Ülekandefunktsioonid on enamasti tunduvalt keerukamad kui matemaatikavaegsetele näib
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Jedem das Seine. Ugrimugride hulgas midagi sihukest lihtsalt ei tööta.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja