MAI LUUK: Töötuslaine algus?

Tööpuudus vähenes viimastel aastatel hoogsalt, tööandjad kurtsid pigem töötajate nappuse üle ning töötajatel olid head võimalused nõuda endale kõrgemat palka. Mullu kolmandas kvartalis püstitas töötuse määr positiivse rekordi: seda oli kõigest 4,2 protsenti.

Paaril viimasel kuul on aga hakanud taas tulema negatiivseid uudiseid: konkurentsis püsimiseks rakendavad ettevõtjad ellujäämisstrateegiaid – alates töötajate koondamisest ja lõpetades tootmise lõpetamisega “liiga kalliks muutunud” Eestis. Kas Eesti võib taas seista töötuslaine algfaasis?

Heitkem pilk minevikku: Vene kriisist põhjustatud ja 1998. aasta hilissügisel jõudu koguma hakanud töötuslaine jõudis Eestis haripunkti 2000. aastal. Töö-ealiste töötuse määr tõusis siis 14,2 protsendini ja töötute absoluutarv oli 88 000. Seda oli märksa rohkem tollasest Euroopa Liidu liikmesmaade keskmisest, mis jäi 8,6 protsendi kanti. Euroopa Liidu kandidaatriikidest oli Eestiga võrreldes suurem tööpuudus Slovakkias (18,8%), Poolas (16,1%), Lätis ja Leedus.

Aastal 2001 kasvas heitunute ehk inimeste arv, kes olid kaotanud lootuse tööd leida, 21 000-ni. Sajandialguse Eesti tööturul oli üle 100 000 tööealise, kelle tööalased oskused jäid majanduslanguse tõttu kasutamata ning valdavaks toimetulekustsenaariumiks kujunes elu napi töötu abiraha ja toimetulekutoetuse toel.

Neid aastaid iseloomustab ka pikaajaliste töötute hulga märkimisväärne kasv: pooltel kõigist töötutest oli seljataga vähemalt aastane töötusperiood.  

Kui laenusõltuvust ei tuntud

Tol ajal tipnes töötus totaalse rahapuuduse ja ravikindlustuse puudumisega. Masendavam periood olid sügiskuud, mil pikka aega töötute perede lapsed asusid kooliteele.  

Õnneks oli sel ajal eestimaalaste seas veel suhteliselt tundmata selline nähtus nagu laenusõltuvus. See eristab tollast olukorda praegusest: kui nüüd tabaksid majandust tagasilöögid ja suureneks töötus, võiksid sel olla veel märksa dramaatilisemad tagajärjed: inimesed võivad kaotada kodu, autost rääkimata. Mis juhtub, kui inimene jääb tööta ja tal on kaelas 20-aastane laen?

Järgnevad aastad siiski leevendasid olukorda: aastail 2002–2004 Eesti tööturu olukord stabiliseerus, töötuse määraks jäi 10–11 protsenti.

Olulised muutused toimusid alles 2005. aastal, kui Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel üm-berõpetatud töötud hakkasid tööturule tagasi tulema ning mitmed Euroopa heaoluriigid avasid eestimaalastele oma tööturu. Samal ajal elavnes ka Eesti enda majandus: loodi uusi töökohti ning avardusid töövõimalused. Kuid viimased kuud on toonud näiteks Kreenholmis, õmblus-, mööbli- ja elektroonikatööstuses kaasa hulgaliselt koondamisi, mistõttu peame olema valmis tööpuuduse kasvuks.

Omal süül tööta?

Mida tähendab inimesele üleüldse töötus? Eriti pikaajaline töötus? Sageli usutakse, justkui oleks töötus ja eriti pikaajaline töötus midagi omasüülist. Uuringutest on teada, et pikaajalised töötud leiavad enamasti vaid vähetasustatud lihttööd või ajutisi töökohti. Tihtilugu on need töökohad ebakindlad ja endisel töötul on risk uuesti tööta jääda. Avalik arvamus ei näe selles majandus- ja tööturumuutustest tingitud probleeme, vaid pigem süüdistab töötuid kohapüsimatuses. Euroopas korraldatud uuringud, mille eesmärk on vaadelda pikaajaliselt töötute töökohal püsimist, viitavad pigem ebastabiilse tööturu riskidele kui indiviidist tulenevatele põhjustele. Tõrjutuse põhjused ei ole seotud pikaajaliselt töötute töö leidmise motivatsiooni puudumisega, vaid tööturul esinevate struktuuribarjääridega – segmenditud tööturuga.

Oma osa mängivad seejuures ka muutunud töösuhted. Kui varem töötasid inimesed sageli lausa tööelu lõpuni samal kohal, siis nüüd lisandub üha enam uusi paindlikke töövorme, nagu tähtajalised töölepingud, suulised töökokkulepped, osaajatöö ja kaugtöö. See tähendab sotsiaalse kaitstuse vähenemist, mis omakorda võib põhjustada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust.

Uuringud näitavad, et ebakindlal tööturul hõivatutele ei rakendata piisavalt sotsiaalseid garantiisid ja tööalast koolitust, mistõttu neil on töötuks jäädes raskem tööturule pääseda ning nende töövõimalused võivad taas piirduda ebatüüpiliste hõivetingimustega.

Taani edu saladus

Kuidas saab riigi tööpoliitika tööturu muutustele reageerida? Üks lahendus on turvaline paindlikkus (flexicurity), mis võeti esmakordselt kasutusele Hollandis, kus veel 1990. aastatel kehtisid tööjõu vallandamiseks ranged piirangud. See omakorda ei lasknud firmadel muutunud oludele paindlikult reageerida: näiteks palgata vajadusel ajutisi töötajaid ja sõlmida tähtajalisi lepinguid.

Turvalise paindlikkuse mudel töötati välja Taanis, kus seda hakati nimetama “kuldseks kolmnurgaks”. Selle eesmärk on juurutada uusi paindlikke töövorme, suurendada töötajate turvalisust ning sissetulekute kaitstust. Taani kogemus näitab, et töötajate ja töökohtade mobiilsuse suurendamine, hästi arendatud sotsiaalkaitsesüsteem ja aktiivsed tööturupoliitika meetmed tagavad suure tööhõive. Töötajate kõrge tööturualase mobiilsuse tagatiseks on Taani suhteliselt paindlik  tööseadustik. Taani mudelit saab rakendada ka teistes Euroopa riikides. Miks mitte ka Eestis?