Lumerisk katustel
Vahepeal pole olnud sula ja kõik järgnenud lumesajud on andnud vaid lisa hoonete katustel paiknevale lumekogusele. Külma ilma püsides suureneb risk, et talve lõpuks ületab katusele kogunenud lumekihi kaal katuse projekteerimisel arvestatud koormuse.
Hoonet projekteerides arvesse võetud lumekoormus sõltub projekteerimisel kasutatud normdokumentidest. 2006. aastast peaks projekteerimine toimuma standardi EVS-EN 1991-3 alusel, kus on täpsustatud Eesti lumekaart. Aastail 1996–2006 oli ametlikult aluseks Eesti projekteerimisnormi eelnõu, kus katuste normatiivne lumekoormus arvestati nii: Lääne-Eesti saartel 80 kg/m², Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul 160 kg/m² ja mujal Eestis 120 kg/m². Eesti NSV-s projekteeritud katuste normatiivseks lumekoormuseks on arvestatud 70 kg/m². Kõik mainitud koormused kehtivad kuni 25° kaldega katustele.
Piir – 30 sentimeetrit
Katuste lumekihi koormuse määrab ära lumikatte paksus ja selle tihedus. Tihedus sõltub lume tüübist: värskelt sadanud lumi tihedusega 100 kg/m³ võib seistes tiheneda 350 kg/m³-ni, märja lume tihedus on umbes 400 kg/m³. Praeguse lumekihi tiheduse hindamiseks on eri projekteerimisbürood teinud iseseisvaid katuste ülevaatusi. Eelmisel nädalal saadud tulemuste põhjal oli lume tihedus ligikaudu 250 kg/m³. Praegustes erakorralistes lumeoludes peaks majaomanik tagama, et katusel ei oleks rohkem lund kui normatiivsele lumekoormusele vastav lumikatte paksus. Praegu võiks selleks Tallinna katustel arvestada 30 sentimeetrit (25°-st suurema kaldega katustel vähem). Seega tuleks katustelt, kus lumekihi paksus ületab seda suurust, lumi eemaldada. Lund katuselt eemaldades peaks järgima ohutusnõudeid nii lumekoristajate kui ka jalakäijate seisukohast.
Täiendavaid soovitusi lume eemaldamiseks loe:
www.epBl.ee
 |
  |
 |
