Lugeja kiri: Kehaline kasvatus ülikoolidesse
See oli ennatlik ja lühinägelik otsus. Mis kasu on heast haridusest, kui inimene on eluks füüsiliselt ettevalmistamata?! Tallinna tehnikaülikooli juhtkond aga mõistis, et ilma füüsilise valmisolekuta ei sünni mitte midagi.
Tehnikaülikool on Eestis üks ülikoolidest, kus ei pea maksma kehalise kasvatuse ainepunktide eest. Üliõpilased saavad valida näiteks lauatennise, sulg-, korv- või võrkpalli. Kõige popimad on jõusaal ja aeroobika. Viimastel aastatel oleme igal aastal andnud keskmiselt 3300 tudengile ainepunkte kehalises kasvatuses.
Soome riik toetab üliõpilassporti, sest mittetoetamine läheb riigile hiljem kallimaks (haiguspäevad, ravirahad). Näiteks Helsingi ülikoolil on kehalise kasvatuse läbiviimiseks 3 miljonit eurot aastas. Venemaal on kehaline kasvatus kohustuslik. Näiteks USA üliõpilassportlastest kasvavad välja tippsportlased NBA-sse, NHL-i jne.
Kehaline kasvatus on meile kõigile vajalik. Sellega peaks iga tudeng tegelema kolm korda nädalas. Teiseks, harrastussport, eriti sportmängud, õpetavad tudengitele meeskonnatööd igas situatsioonis. Kolmandaks, võistlussport ja tippsport reklaamivad ülikooli. TTÜ-st on läbi käinud väga palju tippsportlasi – Mikk Pahapill, Märt Israel, Priit Tomson.
Lõpetades ülikooli on lõpetajal eluks garantii – kas minna tööle või tippsporti. Ja tippspordist lahkudes on tal olemas erialane haridus. Minu unistus on, et Eesti igas ülikoolis antaks vähemalt neli semestrit kehalist kasvatust kõikidele tudengitele. Ja see oleks kaks korda nädalas tunniplaanis. Oluline, et sportimisele antaks finantse ning riigi ja ülikoolide tippjuhid saaksid aru, et kehalist kasvatust ja sporti on vaja Eesti noorte hüvanguks.
Heino Lill,
TTÜ spordikeskuse juhataja
