NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Pikka ja põhjalikku bürokraatiat põhjendatakse sageli võimalike pettuste vältimisega. Aga nagu kunagi Läti ärimehed eestlastele ette heitsid, siis kõik tahavad koguaeg numbreid, tabeleid ja aruandeid, aga keegi neid hiljem ei kasuta.
Tõenäoliselt piisaks vastuvõtmiseks, kui jälle tudengiks pürgija esitaks oma motivatsioonikirja, cv ja saaks linnukestega märkida, milliseid kogemused tal õppekavast juba täidetud on. Nende tegelikku väärtust saab hiljem paari lihtsa testi või intervjuu käigus hinnata, lisades sinna eelnevate õpingute tulemused ja kogu protsess kõikidele osapooltele võtaks aega vaid paar-kolm tundi.
Selgitan natuke miks VÕTA taotluse täitmist soovitatakse. Nimelt on TULE kohale kandideerimise eelduseks see, et täidetud on 50% õppekavast. VÕTA loob siinkohal võimaluse selleks, et TULE huvilised ei pea olema veetnud poolt õppeaega ülikooliseinte vahel, vaid on võimalik õppekava täitmisel arvesse võtta ka inimese erialast töökogemust ning täienduskoolitusi. Ehk siis see, mida artiklis on nimetatud bürokraatiaks, on tegelikult loodud õppimisvõimaluste kättesaadavuse parandamiseks ning potentsiaalse kasusaajate grupi laiendamiseks.
VÕTA taotluse puhul ei ole tegemist mingite suurte taotlusvormidega mida on vaja üksnes bürokraatidel, kuigi millegipärast on artiklist selline mulje jäetud. VÕTA taotlusi hindavad õppejõud ja hindamiskomisjonid, mitte nimetud bürokraadid. Mingil määral VÕTA taotlus töötabki nagu Silva Paas soovitab – tuuakse välja millised õppeained õppekavas on juba läbitud, kuid seda ei tehta linnukestega. Kui te lähete eksamile, siis ka õppejõud ju eeldab teilt oma teadmiste ja oskuste demonstreerimist, mitte lihtsalt linnukese tegemist kasti ’oskan heal tasemel’.
Lisaks sellele on õppekavad on pidevas muutumises. Õppekava aastal 2003 ja 2010 võib olla väga erinev, mistõttu üks-ühele arvestamist ei saa alati teha, samuti pole TULEs kohustust jätkata samal erialal kus välja kukuti vaid on võimalik valida uus. VÕTA taotluses eeldatakse, et õppeainete arvestamise taotluses antakse informatsioon läbitud õppeaine kohta, mida siis hinnatakse eriala spetsialist(ide) poolt kõrgkoolis (õppejõud või hindamiskomisjon). Kui tegemist on näiteks töökogemuse arvestamisega, siis eeldatakse, et taotleja annab ülevaate sellest, mida ta on oma töö käigus õppinud ning kuidas see sobitub tema õppekavaga. Inimese sisse ei näe ning keegi peale VÕTA taotleja ei saa kirja panna mida ta on õppinud, õppejõud ja hindamiskomisjonid saavad ainult hinnata õpitu vastavust õppekavaga kuhu soovitakse õppima asuda.
Kui inimene on katkestanud õpingud, tuleb samale õppekavale ning see pole suures osas muutunud, siis temalt eeldatakse läbitud õppeainete taotlusesse kirjapanemist, mis ei tohiks olla kellelegi kontimurdev töö. Kui inimesel on selja taga pikad õpingud ja/või kõvasti erialast töökogemust, siis kindlasti võib taotlus minna pikaks – taotluses sisalduva info alusel täidetakse inimese õppekava ning peale õpinguid antakse talle riiklikult tunnustatud diplom. VÕTAl ei ole mahupiirangut – sellega ei saa arvestada üksnes lõputööd - seega on võimalus, et kui inimesel on piisavalt teadmisi ja oskuseid, siis ta võibki kirjutada üksnes lõputöö. See aga eeldabki väga mahukat taotlust, kuna ühe taotlusega peab inimene sisuliselt tõestama, et ta on omandanud kogu õppekava, mida reeglina kõrgkoolis õpitakse kaks-kolm aastat. Alternatiivne variant on mitte kasutada VÕTAt ning veeta kõik need aastad uuesti kõrgkoolis loengus, uuesti läbi võttes juba kunagi õpitud ja teada olevat materjali (mis mõnikord ei tuleks kindlasti ka sugugi kahjuks). Me räägime mitte tundidest või päevadest, vaid sageli nädalatest, kuudest ja aastatest mida on inimesel võimalik VÕTA abil kokku hoida, ning mõne tunni (või mõningatel juhtudel ka päeva) kulutamine dokumentide täitmiseks ja tõendusmaterjali/tunnistuste hankimiseks, ei tohiks olla ülejõu käiv ülesanne kui inimesel on soov kõrgharidusdiplom omandada.
Taotlejat ei ole jäetud taotlusega ka üksi. Kõikides kõrgkoolides töötavad VÕTA nõustajad, kellelt on võimalik saada nõu ja abi taotluse täitmiseks. On olemas käsiraamatud VÕTA taotlemise kohta, neid saab kas kõrgkoolidest või elektrooniliselt http://vota.archimedes.ee/. Samalt veebilehelt võib leida ka linke e-kursustele, kus räägitakse nii VÕTA taotlusprotsessist kui ka õpetatakse eneseanalüüsioskusi. Info ja abi on kättesaadav kõikjal ning vajalike dokumentide täitmine on tegelikult ainult kättevõtmise asi.
Mul on südamest kahju lugeda, kui inimesed teemasse süvenemata loobuvad haridustee lõpuleviimisest. Suvi on küll olnud ilus ja soe ning raske on vahest olnud ennast motiveerida pabereid täitma, kuid endiselt ma julgustaks kõiki huvilisi kandideerima. Kui ka mitte TULE raames, siis alati on võimalus astuda niisama kõrgkooli ja kasutada VÕTAt, või kui taas kord tundub ühe taotluse täitmine liiga keerukas, siis on võimalik alati õppida ka ilma VÕTAt kasutamata.
Ja minu poolt lõpetuseks - kui on ideid või realistlikult ellu viidavaid mõtteid kuidas saaks protsessi või ka näiteks VÕTA taotlusvormi ja selle lisasid lihtsustada (panen siia näiteks juurde Tartu Ülikooli VÕTA taotlusvormid - http://www.ut.ee/73255), siis palun, andke teada meiliaadressil vota@archimedes.ee.
Mina leian, et suurim "probleem" nendel inimestel on see, et neil on parematki teha, kui mahukaid dokumente täita selleks, et omale praktilise, töökogemusega saadud, "kõrghariduse" kõrvale ka paber-kandjale vormistatud kõrgharidus hankida.
Nendel inimestel on töö, projektid, perekond, puhkus, sõbrad - ja nüüd leia veel aega ja energiat, et selliste ilusate ilmade puhul nendesse paberitesse süübida.
Täiesti asjatundmatu artikkel Mirko Ojakivi poolt ja kõige asjakohasem kommentaar Raul Ranne poolt.
Kuigi Raul Ranne võttis juba kõik olulise kokku, mida üks reporter võiks sellest teemast raporteerida, siis täpsustaks omalt poolt veel, et VÕTA vormis küsitakse varem läbitud õppeaine/mooduli
1.nimetust eesti ja inglise keeles
2.ainekoodi
3.mahtu
4.hinnet
5.hinde saamise kuu-päeva
6.õppejõu ees- ja perekonnanime
Ilmselgelt ei ole varasemaid õpinguid võimalik ilma sellise informatsioonita arvesse võtta. Oma endise õppeasutuse käest sellise informatsiooni küsimine (kui endal pole just hinnetelehte alles) ja VÕTA vormi ümber kirjutamine ei tohiks küll nüüd kellegil ülejõu käia.
Tõesti täiest asjatundmatu artikkel Mirko Ojakivi poolt. Ta kirjutab: „Otse öeldes, ei suuda pealtnäha intelligentsed ja arukad inimesed keset palavat suve kulutada kaks-kolm päeva oma ajast sellele, et täita kümnete lehekülgede kaupa pabereid.“ Kui Mirko oleks kasutanud linki http://vota.archimedes.ee/, oleks ta teada saanud, et raisates paar päeva VÕTA vormide täitmisele, võib keskhariduse baasil ühe aastaga saada kõrghariduse. Kui aga on kaks aastat kõrgkoolis käidud, siis aitab poolest aastast diplomi saamiseks. Mida see Mirko viriseb paari päeva pärast, olgugi et suvepäevad. See vaev palava ilmaga tasub ennast mitmekordselt.
Tõenäoliselt on siin ainest pigem psühholoogiliseks või sotsioloogiliseks uurimuseks, miks kaua aega akadeemilise tegevuse juurest eemal olnud inimesel on raske uuesti selle poole pöörduda. Ilma keerutamata ütlen, et sain selle kogemuse ka ise 2009/2010 õppeaasta jooksul kätte. Ei olnud lihtne ja tõkked olid minu puhul eeskätt psühholoogilised.
Ajakirjanik Ojakivi on aga tõepoolest üllatavalt mõttelageda kirjutisega lagedale tulnud. Loodame, et üks valus õppetund tuleb kasuks, ehkki paneb imestama, miks peaks olema vaja omale reha varrega otsaette lajatada?
Iseenesest on juba absurd ju see, et inimene, kes tahab tagasi ülikooli, mis tähendab talle ju mitutsada tundi vaimset pingutust õhtutundidel õpikute taga ja kümneid kodutöid, põrkab tagasi mingilt ankeeditäitmiselt, mis kestab oletatavasti kuni paar päeva. Mis lootus oleks tal kool läbi saada, kui ta ei suuda ühte ankeeti täita või taibata kasvõi ülikooli töötaja käest abi küsida, kui tõesti mingist asjast aru ei saa?
Lõpetamata kõrgemaga ülikooli asja pole
Silva Paas
Tõenäoliselt piisaks vastuvõtmiseks, kui jälle tudengiks pürgija esitaks oma motivatsioonikirja, cv ja saaks linnukestega märkida, milliseid kogemused tal õppekavast juba täidetud on. Nende tegelikku väärtust saab hiljem paari lihtsa testi või intervjuu käigus hinnata, lisades sinna eelnevate õpingute tulemused ja kogu protsess kõikidele osapooltele võtaks aega vaid paar-kolm tundi.
Raul Ranne
VÕTA taotluse puhul ei ole tegemist mingite suurte taotlusvormidega mida on vaja üksnes bürokraatidel, kuigi millegipärast on artiklist selline mulje jäetud. VÕTA taotlusi hindavad õppejõud ja hindamiskomisjonid, mitte nimetud bürokraadid. Mingil määral VÕTA taotlus töötabki nagu Silva Paas soovitab – tuuakse välja millised õppeained õppekavas on juba läbitud, kuid seda ei tehta linnukestega. Kui te lähete eksamile, siis ka õppejõud ju eeldab teilt oma teadmiste ja oskuste demonstreerimist, mitte lihtsalt linnukese tegemist kasti ’oskan heal tasemel’.
Lisaks sellele on õppekavad on pidevas muutumises. Õppekava aastal 2003 ja 2010 võib olla väga erinev, mistõttu üks-ühele arvestamist ei saa alati teha, samuti pole TULEs kohustust jätkata samal erialal kus välja kukuti vaid on võimalik valida uus. VÕTA taotluses eeldatakse, et õppeainete arvestamise taotluses antakse informatsioon läbitud õppeaine kohta, mida siis hinnatakse eriala spetsialist(ide) poolt kõrgkoolis (õppejõud või hindamiskomisjon). Kui tegemist on näiteks töökogemuse arvestamisega, siis eeldatakse, et taotleja annab ülevaate sellest, mida ta on oma töö käigus õppinud ning kuidas see sobitub tema õppekavaga. Inimese sisse ei näe ning keegi peale VÕTA taotleja ei saa kirja panna mida ta on õppinud, õppejõud ja hindamiskomisjonid saavad ainult hinnata õpitu vastavust õppekavaga kuhu soovitakse õppima asuda.
Kui inimene on katkestanud õpingud, tuleb samale õppekavale ning see pole suures osas muutunud, siis temalt eeldatakse läbitud õppeainete taotlusesse kirjapanemist, mis ei tohiks olla kellelegi kontimurdev töö. Kui inimesel on selja taga pikad õpingud ja/või kõvasti erialast töökogemust, siis kindlasti võib taotlus minna pikaks – taotluses sisalduva info alusel täidetakse inimese õppekava ning peale õpinguid antakse talle riiklikult tunnustatud diplom. VÕTAl ei ole mahupiirangut – sellega ei saa arvestada üksnes lõputööd - seega on võimalus, et kui inimesel on piisavalt teadmisi ja oskuseid, siis ta võibki kirjutada üksnes lõputöö. See aga eeldabki väga mahukat taotlust, kuna ühe taotlusega peab inimene sisuliselt tõestama, et ta on omandanud kogu õppekava, mida reeglina kõrgkoolis õpitakse kaks-kolm aastat. Alternatiivne variant on mitte kasutada VÕTAt ning veeta kõik need aastad uuesti kõrgkoolis loengus, uuesti läbi võttes juba kunagi õpitud ja teada olevat materjali (mis mõnikord ei tuleks kindlasti ka sugugi kahjuks). Me räägime mitte tundidest või päevadest, vaid sageli nädalatest, kuudest ja aastatest mida on inimesel võimalik VÕTA abil kokku hoida, ning mõne tunni (või mõningatel juhtudel ka päeva) kulutamine dokumentide täitmiseks ja tõendusmaterjali/tunnistuste hankimiseks, ei tohiks olla ülejõu käiv ülesanne kui inimesel on soov kõrgharidusdiplom omandada.
Taotlejat ei ole jäetud taotlusega ka üksi. Kõikides kõrgkoolides töötavad VÕTA nõustajad, kellelt on võimalik saada nõu ja abi taotluse täitmiseks. On olemas käsiraamatud VÕTA taotlemise kohta, neid saab kas kõrgkoolidest või elektrooniliselt http://vota.archimedes.ee/. Samalt veebilehelt võib leida ka linke e-kursustele, kus räägitakse nii VÕTA taotlusprotsessist kui ka õpetatakse eneseanalüüsioskusi. Info ja abi on kättesaadav kõikjal ning vajalike dokumentide täitmine on tegelikult ainult kättevõtmise asi.
Mul on südamest kahju lugeda, kui inimesed teemasse süvenemata loobuvad haridustee lõpuleviimisest. Suvi on küll olnud ilus ja soe ning raske on vahest olnud ennast motiveerida pabereid täitma, kuid endiselt ma julgustaks kõiki huvilisi kandideerima. Kui ka mitte TULE raames, siis alati on võimalus astuda niisama kõrgkooli ja kasutada VÕTAt, või kui taas kord tundub ühe taotluse täitmine liiga keerukas, siis on võimalik alati õppida ka ilma VÕTAt kasutamata.
Ja minu poolt lõpetuseks - kui on ideid või realistlikult ellu viidavaid mõtteid kuidas saaks protsessi või ka näiteks VÕTA taotlusvormi ja selle lisasid lihtsustada (panen siia näiteks juurde Tartu Ülikooli VÕTA taotlusvormid - http://www.ut.ee/73255), siis palun, andke teada meiliaadressil vota@archimedes.ee.
Roman Solomatin
Mina leian, et suurim "probleem" nendel inimestel on see, et neil on parematki teha, kui mahukaid dokumente täita selleks, et omale praktilise, töökogemusega saadud, "kõrghariduse" kõrvale ka paber-kandjale vormistatud kõrgharidus hankida.
Nendel inimestel on töö, projektid, perekond, puhkus, sõbrad - ja nüüd leia veel aega ja energiat, et selliste ilusate ilmade puhul nendesse paberitesse süübida.
Ardi Priks
Kuigi Raul Ranne võttis juba kõik olulise kokku, mida üks reporter võiks sellest teemast raporteerida, siis täpsustaks omalt poolt veel, et VÕTA vormis küsitakse varem läbitud õppeaine/mooduli
1.nimetust eesti ja inglise keeles
2.ainekoodi
3.mahtu
4.hinnet
5.hinde saamise kuu-päeva
6.õppejõu ees- ja perekonnanime
Ilmselgelt ei ole varasemaid õpinguid võimalik ilma sellise informatsioonita arvesse võtta. Oma endise õppeasutuse käest sellise informatsiooni küsimine (kui endal pole just hinnetelehte alles) ja VÕTA vormi ümber kirjutamine ei tohiks küll nüüd kellegil ülejõu käia.
Rein Lööne
Siim Vatalin
Ajakirjanik Ojakivi on aga tõepoolest üllatavalt mõttelageda kirjutisega lagedale tulnud. Loodame, et üks valus õppetund tuleb kasuks, ehkki paneb imestama, miks peaks olema vaja omale reha varrega otsaette lajatada?
Tarmo Õuemaa