Lõpetamata kõrgemaga ülikooli asja pole

 (7)
                 
Lõpetamata kõrgemaga ülikooli asja pole
EPL
Varakevadel tärkas kümnetel tuhandetel lõpetamata kõrgharidusega eksüliõpilastel lootus, et lõpuks ometi saavad nad riigi ja Euroopa Liidu raha eest eresinise unistusena meeles mõlkunud kõrghariduse kätte.


Haridusministeerium nimetas kadunud üliõpilaste ülikooli naasmise programmi koguni niivõrd kutsuva akronüümiga nagu TULE (tule uuesti, lõpeta edukalt). Veel kahe-kolme kuu eest oli ülikoolidesse tagasi minejaid minu tutvusringkonnas väga palju. Paljud endised kursusevennad Tartu ülikooli ajakirjandus- ja kommunikatsiooni instituudist lubasid üle kümne aasta tagasi alustatud õpingud raudkindlalt lõpule viia. Isegi üks tuttav „usuteadlane”, kes astus ülikooli 1994. aastal, lubas rektor Karise käest paberi lõpuks ometi ära tuua.

Uurisin paari päeva eest, kui paljud nendest heitunud üliõpilastest on nüüdseks suutnud Tartu ülikooli oma TULE-paberid ära viia. Selgus jahmatav tõde – mitte ükski. Paar endist üliõpilast rääkisid, et suvel pole aega paberite täitmisega tegeleda. Mitmed aga tunnistasid ausalt – peatselt keskikka jõudvate inimestena ei suuda nad ülikooli bürokraatiamasinat seljatada. Otse öeldes, ei suuda pealtnäha intelligentsed ja arukad inimesed keset palavat suve kulutada kaks-kolm päeva oma ajast sellele, et täita kümnete lehekülgede kaupa pabereid.

Mis on lahti?

Tuleb nentida, et Tartu ülikool ja ka Tallinna ülikool on teinud kõik endast oleneva, et kadunud pojad ja tütred nende juurde tarkust taga ajama ei tuleks. Paberimajandus, mis ülikooli tagasipääsemiseks ära täita tuleb, sarnaneb Euroopa Liidu toetuste taotlemise dokumentatsiooniga, kus küülikutoetuse taotleja peab Brüsseli ametnikule ära seletama, miks ta lisaks jänestele tigusid või lehmi ei kasvata.

Haridusvaldkonna bürokraatidele meeldib asju lühidalt ja kõlavalt nimetada. Kui TULE tähendus sai eespool ära seletatud, siis peale selle akronüümi peab ülikooli naasta soovija teadma veelgi tähtsamat sõna – VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine). Iseenesest on tegemist tabeliga, mis tühjast peast on vaid paar lehe-külge pikk, kuid täidetuna võib olla niivõrd mahukas, et mõne mehe lõputööl pole pooltki selle paksusest. Keeruline on lühidalt seletada, mida ja kuidas bürokraadid sooviksid sellest paberist välja lugeda. Kuid oluline on teada, et ilma selle VÕTA avalduseta ülikooli tagasi õppima ei pääse.

Täna õhtul lõpeb TULE programmi esimene vastuvõtuvoor Tartu ülikoolis. Nädala alguses olid ligi 130 õppekohast avalduste näol täidetud vaid kümmekond. Tallinna ülikoolil ei õnnestunud samuti kõiki TULE kohti endistele üliõpilastele välja jagada. Kui arvestada, et 2003/ 04. kuni 2008/09. õppeaastani jättis Eestis ülikoolitee pooleli 58 669 üliõpilast, siis ei tohiks lõpetamata kõrgharidusega eks-üliõpilaste leidmine eriti keerukas ettevõtmine olla.

On riik, kes tahab, et kõrgharidusega inimeste osakaal ühiskonnas kasvaks. On ülikool, kes teenib inimeste harimise eest raha. Ja on kümned tuhanded eksüliõpilased, kel soov kõrgharidus kätte saada. Paraku on kusagil bürokraadid, kes sellel kõigel realiseeruda ei võimalda.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 7 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Mesinikuõpilased suruti ninapidi tarru
Aimar Lauge (paremal) on taru laiali tõstnud, et õppurid asjast õige pildi saaks, ning huvi neil selleks jätkub.
Ühtegi ametit pole mõtet õppida eemalt, arvasid mesinikuks õppijad, sättisid end sumiseva musta pilve sisse ning ajasid ninad-näpud tarru.
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-57%
32,- €
Jäädvusta ilusad hetked fotosessiooniga Sulle sobivas paigas -57%
Vaata
Selle suve esimene seiklus - põnev  paintballilahing -50%


M-kindlustus
SMS laen