Liisa Pakosta ja Reet Roos: Heteromeeste paradiis?
Oleksid abielust sündinud lapsed, kooselust sündinud lapsed ja väljaspool abielu või kooselu sündinud lapsed. Kui vanemad lahku lähevad, siis kehtiksid lastele erinevad õigused mitte ainult sõltuvalt neist kolmest vormist, vaid veel ka sellest, kas abielus oli lapse vanematel varalahususe või mõnda muud sorti vararežiim. Lastele seadustega antud õigused ei tohi sõltuda nii suurel määral vaid vanemate omavahelistest suhetest!
Eestis sünnib 58% lapsi väljaspool abielu ja nende osakaal suureneb üha. Laste seisund sõltub väga otseselt sellest, kas neid kasvatab üks või kaks vanemat. Üksikemad on muutunud meie ühiskonna kõige vaesemaks rühmaks.
Kooseluseaduse kontseptsiooni saadab sama taak mis juba kehtivat perekonnaseadust. Kogu aur läheb kahe täiskasvanud inimese omavahelisele lusikajagamisele. Kas liiga sageli ei kordu olukord, kus mees otsustab „eluga edasi minna” ja naine peab koos oma kolme lapse ja tolmulapiga majast välja kolima?
Varalahusus toidab ebaõiglust
Lahkuminek eesti moodi (maja mulle, lapsed sulle) peab asenduma laste õiguste oluliselt suurema kaitsega, kus laps saab osa mõlema vanema majanduslikust heaolust. Seda sõltumata sellest, kas vanemad olid abielus või mitte.
Kooseluseaduse kontseptsioonil on õige arusaam: „Täiendavate tagatiste loomine nõrgemale osapoolele lastega faktilises kooselus aitaks kaasa turvatunde suurendamisele (…), mis omakorda looks lastele turvalisema ja stabiilsema kasvukeskkonna.” Tuleb aga meelde tuletada, et laste ja vanemate õigused ja kohustused tekivad ikkagi põlvnemisest, mitte abielust ega registreeritud kooseluvormist.
Lisatagatisi peabki lastele looma, ent seda laste huvidest lähtuvalt – kooselu pikkuse või laadi seadustega reguleerimisel ei ole lapse õiguste seisukohast vaadates mingit sisu.
Kahjuks on isegi kehtivas perekonnaseaduses ette nähtud lapsi ahistav ebaõiglane võimalus, kus mehel ja naisel on abielludes valitud täieliku varalahususe režiim, mis ka pärast paljukiidetud seadusliku abielu lõppemist päädib naise ja laste väljakolimisega.
Eluase tegelikule lapsekasvatajale
Meie ettepanekut on kõige rohkem naeruvääristanud teatud liiki keskealine edukas mees, kelle üks praaliv argument on, et abiellumine, nagu ka kogu vara jagamine, olevat vabatahtlik. Veel enam, osa keskealisi rahulolevaid mehi kipub süüdistama naist vastutustundetuses ja lolluses, kui ta sünnitab väljaspool abielu või valib abielus varalahususe. Kumb on siis vastutustundlikum, kas naine, kes toob ilmale uue elu, või sedasama naist ise-sa-tahtsid-laadis vastutustundetuses süüdistav mees?
Kooseluseaduse kontseptsiooni (just.ee) punktid 49 ja 50 tagavad praeguse seadusruumiga võrreldes lastele oluliselt parema kaitse, kui laiendada neid mis tahes suhte vormist, sealhulgas osal juhtudel ka abielust sündinud lastele. Võiks edasi arendada elatise osa, tagades pärast lahkuminekut lapsi reaalselt kasvatavale vanemale eluaseme kasutamise.
Väike riik ei pea pakkuma tuge kõikvõimalikele perekonnavormidele, vaid eeskätt nendele, kus kasvab kõige nõrgem osa ühiskonnast ehk vähemalt üks laps.
