Leesi: koolireformi ei tohi läbi viia kirvemeetodil

aga mis see minu asi on, mis saab õpetajatest! kui palju mõtlevad õpetajad sellele, mis saab lastest või lapsevanematest?

Aga võibolla räägikski pikemalt sellest, et miks ei võiks õpetaja tunde anda mitmes koolis. Mis takistab teda rändamast koolist kooli? Õpetaja palk peaks võimaldama õpetajal vabalt auto osta ja bensiini küllaga, või siis pole palk lihtsalt õpetaja-väärne... :)))

Lauri Leesi saab ju väga hästi aru, et Prantsuse Lütseumile mängitakse hingekella.

Targale teadmiseks, hingekella lüüakse.

Jah, tösi ta on, hingekella lüüakse. Eestile.
Kui kaotada maakauplused, ei jää veel elu seisma. Kui kaotada väikesed maakoolid, kaob seegi elu, mis Eestis maale veel jäänud.
Ja ma ei saa aru, mis probleem peaks tekkima sellega, et pöhikooli juurde kuulub gümnaasiumiaste? Kas probleem on selles, et Euroopas on teisiti? Kas haridusministeeriumi ametnikud tunnevad end siis rohkem eurooplastena kui Eestiski viiakse sisse mujal ära proovitud ja halb,öpilasi mittemotiveeriv, mitmeastmeline kooliharidus? Et mingi aja pärast tuvastada: me vajame uut reformi. Mis sellest, et pöhikool ja gümnaasiumiaste on eesmärgistuselt väga erinevad. Pedagoogidel on ju vastav ettevalmistus olemas!
Ehk teisiti: ära sülita vanasse kaevu enne, kui uus valmis on. Erit, kui vanas leidub head, värsket vett!

oli üks hull haridusminister-Reps.nüüd siis järgmine?mis hakatakse peale selle lollikarjaga mis juba praegu koolist tuleb?kõige kvaliteetsem oli haridus nõuka ajal.olgu selle ideoloogiaga kuidas oli.fakt on see et koolides kus on nii algklassid kui gümaasiumi osa on mingisugunegi austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu.

Ega Lauri kooliga ju midagi juhtu. Et lapsi ei jätku, on koolide ühendamine paratamatu--ka enne 1940 olid igas maakonnas gümnaasiumid eraldi koolid, mitte põhikooli jätk samas koolimajas
Saaremaal tähendaks see vanalinna kooli sulgemist ja Saaremaa ühisgümnaasiumi uuesti avamist selles vanas õiges majas, millel oli ka tähetorn. Siis tuleksid õigele ühisgümnaasiumile annetatud rahad õigesse majja Pikal tänaval--praegu on seal direktoriks Sulev Soodla. Omal ajal tulid väliseestlased just sellesse vanasse majja tähistama kooli aastapäeva ja siis selgus, et nende annetused olid läinud hoopis Viljar Arule, endisele Kingissepa Keskkoolile, mille uus maja valmis 1958.a. ja mis nimetati 90-tel Saaremaa ühisgümnaasiumiks.

Koolipapade viga on see, et ühel hetkel nad jäävad toppama. Avastanud populaarse ja omas ajas ka õige teesi, jäävad nad seda käiama, kuni vanadusnõtrus selle kustutab. Õpetajate heaolu küsimus on möödanik, härra Leesi. Palga üle virisevad veel vaid võimetumad, kes ei suuda oma ninaotsast kaugemale näha.
Tõeline õpetaja, kellele koolielu ja haridus ja laste ja meie kõigi tulevik ka väheke korda läheb, on ammu ümber orienteerunud. Loe: koolist lahkunud. Ja mitte (ainult) palga pärast. Koolid ei ole olemas ju ometi selleks, et õpetajad ära elaksid???