Laari näoga põhiseadus

Huvitav, milline on siis see põhiseaduse uus "Laari nägu"? See, et ei saa rohkem kulutada, kui raha on? See on pigem loodusseadus. Ses mõttes on tema põhiseadusesse lülitamise mõttekus kahtlane. Kuid kuna enamik majandusseadusi on statistilise iseloomuga, mis tähendab, et lokaalselt ja ajutiselt saab neist mööda hiilida, lükates tagajärjed tulevikku (näit laenude või materiaalsete ressursside ammendamise abil), siis võib vastav säte hädavajalik olla. Õpetlikuks näiteks on väärtusseaduse saatus NL-s. Ignoreerides seda asjaolu, et NL põhiseaduse sõna tegelikkuses midagi ei maksnud, oleks selle elementaarse majandusseaduse sunnitud tunnustamine lõpetanud selle sotsialismi mängimise aastakümneid varem, nüüd aga - kuna väideti, et see seadus sotsialimis ei kehtivat - venitati täieliku pankrotini välja.

Ammendamatu on poliitiliselt silmaklapistatud ajakirjanike võime esitada kõiki probleeme mingite isiklike või parteiliste pürgimustena.

Idee õige, aga koht vale!

Ilmselgelt on tegemist järjekordse populismiga, mis on seda haledam, et teoreetiliselt on ta suunatud mõtlevama valijaskonna poole, kes aga sellesama mõtlemisvõime tõttu ka populismi läbi näevad.

Mul ei ole absoluutselt mitte midagi, et meie riigiisad eelarve tasakaalu nõude seadusesse panevad (kui see mõnes meie seaduses juba kirjas pole?), aga põhiseadus on selle tarbeks ikka veidi vale koht. Kui me räägime põhiseadusest, mis peaks paremal juhul püsima muutumatuna sajandeid, siis selle aasta jooksul jõuab mõiste "eelarve", "tasakaal" ja isegi "raha" kordi muutuda.

Nagu iroonia eelkõneleja seisukohale sõnastatud ("... enamik majandusseadusi on statistilise iseloomuga, mis tähendab, et lokaalselt ja ajutiselt saab neist mööda hiilida, ...") kõlab üks Lenini postulaate tööviljakusest meie tänase MASU kontekstis, õigemini MASU PEAPÕHJUSENA, et seda ei söandata tõsiselt võtta, kuna selle on välja öelnud ning seda tüdimuseni korratud sotsialistliku majanduse oludes, lootuses, et "ajutiselt saab sest mööda hiilida".

"Ja lõppude lõpuks võidab see ühiskonnakord, kus on kõrgem tööviljakus". Vaatamata polöki mõiste "tööviljakus" asendamisele tänapäevasema sõnaga "tootlikkus", toimib see Lenini tsitaat meie turumajanduses sama edukalt nagu sotsialistliku majanduse põjakõrbemisel.

Laari näoga pöhiseadus.
- Kas eelarve tasakaalustamise nöue,on tingimata tarvilik pöhiseadusse programmeerida?Tingimata pole
tarvis midagi panustada.Vöib kirjutada,vöib ka mitte.
Laari nimega siduda antud parandus ettepanekut pole
samuti otstarbekas.Kui kirjameestel muud nime pole,
siis jätke nimede kleepimine nende hooleks,kes sea-
dusi seadustavad.
K.Virulas.

No naljanumber süfiliitku turusõimust miskine tera välja koukida on ike paras kangelastegu:)))

Kes veel pollõkitamisi mäletama juhtub, siis muud vahet polnud ju kui mõnedest asjadest möödavaade "viljastavis tingimusis":))) ja see, et valemitesse olid teised tähed pandud (Krõlovi valm meenub:))).

Volodka põhiline postulaat oli eksproprieerimine, mis algas pangaröövidega ja lõppes tapatalgute ja varanduste ümberkantimisega:((((( Kah majandustegevus kui nii võtta:((((

Mis aga laarindusse puutub, siis on neid isikutena mitu, üks nt NSVL kangelane. Rääkimata terminitest: laar=kogus, hulk, koorem, saak jms; vanas roomas kodukoldehaldjad:)))) Kelle/mille nägu tahetasse näha:)))

Paneme põhiseadusesse veel kaks vanasõna.

Tänaseida toimetusi ära viska homse varna

Ja

Hommik on õhtust targem.

Siis veel kaks

Võlg on võõra oma

Ja

Laar on võlakontorites palgal.

Vanas Roomas hoidsid kodukoldes tuld Vesta-neitsid ja ma loodan sügavalt, et nad polnud Laari nägu.:-)))