Küsitlus

Peep Peterson

transpordi ametiühingu esimees

See tähendab soovi töötajad täielikult maha suruda. Kas ebademokraatlikku riiki ehitades saame loota suurt majanduskasvu ja loovat majandusmudelit?

Töö transpordi valdkonnas on seotud suure ebamugavusega. Bussijuhid ärkavad hommikuti vara, nad lähevad tööle kella 4–5 ajal. Sama kehtib ka paljude autojuhtide, check-in’i töötajate kohta. Suviti on autokabiinis kuum, talvel külm, see töö rikub tervist. Streigivõimalus annab inimestele šansi end kuuldavaks teha. Ilma selleta tunnevad inimesed, et neil puudub igasugune võim, ning nad jäävad kas vait või siis koguvad vimma, mis lahvatab ootamatult ja vales kohas.

Merle Muda

töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Jah, on olemas valdkonnad, kus streigiõigust võiks piirata, ning sellist lähenemist toetavad ka muude riikide seadused. Eestis kehtib kollektiivse töötüli lahendamise seadus aastast 1993 ja see on lihtsalt vananenud. Selle järgi peab vabariigi valitsus vastu võtma määruse, mis loetleb need valdkonnad (ettevõtted, asutused), kus streigiõigust piiratakse. Määrust aga pole siiani olemas. Peaks hakkama lihtsalt seadusi nüüdisajastama. Minu arvates on energeetika või ühistransport alad, kus streigiõigust tuleks piirata.

Hugo Osula

bussiettevõtja

Streigiõiguse vormiline lubamine või mittelubamine ei otsusta iseenesest midagi. Kui ettevõtja pole kollektiivis võimeline partnerlussuhteks, siis parem lõpetagu asi ära. Keelata või mitte keelata – eks sajad ja sajad eestlastest bussijuhid, kes Soomes töötavad, on juba niikuinii oma valiku teinud. Samal ajal on selge, et need valdkonnad, kus on pidev streigioht, ei saa olla kuigi jätkusuutlikud. Mulle tundub, et pigem on praegu Eestis streigioht nendes valdkondades, mis on kas otse või kaudselt riigi poolt finantseeritud. Mina kui ettevõtja ei investeeriks pikaajaliselt valdkonda, kus on pidev streigioht.