Küsitlus

Tairi Rõõm, Eesti Panga uuringute osakonna uurimistööde juhendaja

Töötuskindlustuse süsteem tõepoolest pärsib osaajaga ja/või tähtajalise töölepinguga tööle asumist. Süsteemi võiks muuta nii, et lühiajalise töö vastuvõtmisel hüvitis mingis vormis säilib. Üks variant oleks väljamakseid edasi lükata sellises mahus ja selleks perioodiks, mille jooksul inimene alternatiivset sissetulekut teenib. Kui keegi saab hüvitist 5000 krooni kuus ning tal on veel neli kuud kindlustust saada, aga ta leiab lühiajalise töö, mida tehes teenib 3000 krooni, siis sellel kuul, kui ta saab 3000 krooni  alternatiivset sissetulekut, makstakse talle hüvitist 2000 krooni ning väljamaksed pikenevad ühe kuu võrra. Viimasel kuul makstaks talle välja 3000 krooni, nii et kokku saaks ta 20 000 krooni riigilt, sõltumata sellest, et ta vahepeal võttis vastu lühiajalise töö.

Eiki Nestor, riigikogu liige (SDE)

Sellesse, et töötud saaksid töötu staatuse ajal ka natuke tööd teha, suhtun positiivselt. Loomulikult võib siin olla oht pettuseks. Ma mäletan, et kui kümmekond aastat tagasi kehtestati palgatoetuste süsteem, siis hiljem selgus, et paljud töökohad, mis riikliku palgatoetuse abil loodi, kestsid sama kaua kui toetus. Praegu on suureks puuduseks töötukassa infosüsteem. Kui saaks infosüsteemi korralikult tööle, siis vähemalt sellest saaks lahti, et töötu peab väikese lisa-töö pärast läbima mõttetu bürokraatia – töötuna arvele, töötuna arvelt maha, uuesti arvele. 

Merle Malvet, sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja

Kui töötu läheb lühikeseks ajaks, näiteks paariks päevaks, kusagile tööle, siis tuleb tal töötuna arvelolek ajutise töötamise hetkeks lõpetada ja hiljem ennast uuesti töötuks registreerida. Praegu kehtib uuesti hüvitise saamiseks seitsmepäevane ooteperiood. Hüvitise maksmise perioodi nende päevade võrra ei vähendata. On liikunud kavasid see ooteperiood tühistada, et töötu saaks kiiremini jälle hüvitist. Eelnõu selle kohta praegu veel pole, kuid korjame erinevaid ideid, mida tuleks muuta.