Küsitlus

Mari Kalkun

sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja kt

Lapse füüsiline karistamine on karistusseadustikuga üldiselt keelatud, kuid lapse kehalist karistamist ei tooda nimetatud sätetes eraldi esile kui lapse väärkohtlemise ühte alaliiki. Praegustest seadustest puudub meil otsesõnu lapse kehalise karistamise keelu mõiste, mistõttu on lastekaitseseadust vaja täpsustada. Täpsustus on sisuliselt vajalik selleks, et anda märku: kehaline karistamine ei ole kasvatusmeetod, vaid vägivald. Riik pingutab selle nimel, et toetada lapsevanemaid vanemaks olemisel koolituste ja  teavitustegevuse kaudu. Koostamisel olev laste ja perede arengukava seab vanemluse toetamisele erilise rõhu.

Alar Tamm

lastekaitse liidu juhataja

Laste kehalise karistamise mitteaktsepteerimine on väga tähtis. Tänapäeva koolides kehalist karistamist ei kohta, pigem tuleb seal ette vägivallajuhtumeid õpilaste vahel või õpilase-õpetaja emotsionaalseid konflikte. Samal ajal tuleb tõdeda, et perekondlikku sfääri regulatsioonidega sekkuda on väga keeruline, näiteks Suurbritannia ja Hispaania polegi seda eesmärgiks seadnud. Laste huvisid ühekülgselt kaitsta pole võimalik. Neid peavad toetama inimeste üldised hoiakud, kogu süsteem: koolid, vanema haridus, hea kasvatus-praktika.

Viive-Riina Ruus

Tallinna ülikooli emeriitprofessor

Pooldan igati seda ettepanekut. Paljud asjad on muidugi tava-õiguslikud ja selliseid inimesi, kes arvavad, et lapsi tõepoolest peaks kehaliselt karistama, on vähe. Aga muidugi ei tea me täpselt koduse vägivalla ulatust, kuna need juhtumid on varjatud, lapsed sellest ei räägi. Arvan, et ministeerium teeb õige otsuse, kui sellist muudatust pakub, selget keeldu on ikkagi vaja.