Kultuuriministeeriumi sovetlik digitüng
(4)Lähiajal tabab ka paljusid raamatukogusid ebameeldiv üllatus: nad ei leia oma riiuleist raamatuid, mis peaksid arvutikirjete järgi seal olema. Kokku võib suur segadus ja närvikulu puudutada tuhandeid inimesi ja sadu raamatukogusid ja selle eest oleme „tänu võlgu” sovetlikke suhtlemismalle kasutavale kultuuriministeeriumile.
Selgitan. 20. ja 21. detsembril tõrkus raamatukogude veebipõhine infosüsteem URRAM, mida kasutab üle 400 raamatukogu. Kokku võivad praegu puudu olla kirjed kuni paarikümne tuhande raamatu liikumise kohta. Tagastatut pole veebi andmeil tagastatud, laenutatut pole laenutatud.
Aga see pole peamine, sest internetiavarustes toimub ikka tavamõistusele arusaamatuid asju. Peamine on, et kultuuriministeerium on senini püüdnud oma haldusalas juhtunut saladuses hoida, mille tõttu kannatavad kõige enam raamatukogutöötajad. Just neilt hakkavad arusaamatuses laenutajad selgitust nõudma, miks tegelikult nende käes olevate ja arvutis kirjas olevate raamatute arv ei klapi. Ja kuigi ministeeriumis toimus veel aasta lõpus kriisikoos-olek, pole tavaline raamatukoguhoidja senini ametnikelt saanud pädevaid selgitusi, mida raamatukogu külastajaile edasi anda.
Brežnevlik edukultus
Kokku meenutab toimunu läinud aasta alguse janti digiretseptiga, mille probleemidest teavitamisel käitusid nii sotsiaalministeerium kui ka haigekassa samuti ülisovetlikult, parimate Brežnevi aja tavade järgi.
Meenutame ja võrdleme. Esiteks hoitakse probleeme avalikkuse eest saladuses. Kui saladuskate mureneb, siis saavad ministeeriumi esimeste süüdistuste osaliseks probleemist avalikult rääkijad. Seejärel ajakirjanikud. Ühtlasi hakatakse ametkonnas looma hirmuõhkkonda, pannes südamega kodanikele pahaks meediaga suhtlemist.
Digiretsepti alguse agooniaga sarnaneb seegi, et selgub: internetikeskkonna igapäevastelt kasutajatelt – raamatukogutöötajatelt – pole just tihti küsitud, milline peaks olema lahendus, mis kõige paremini töötama sobiks. Raamatukogudes võidakse rääkida pikalt URRAM-i arendamiseks tehtud kasutajasõbralikest ettepanekutest, mis on vaid ettepanekuteks jäänudki.
Kui digiretsepti logiseva käimalükkamise ajal saime haigekassa interneti kodulehelt lugeda vaimustavaid eduraporteid, siis praegu toimub sama. Külastage URRAM-i edendaja Urania Comi ja majutaja Officetechi kodulehti. Kas leiate sealt mõne kirja või vabanduse probleemide pärast? Loomulikult mitte.
Tõenäoliselt on just raamatukogud masu ajal kõige enam kannatanud kultuuriasutused, mille rahastamist näiteks omavalitsused 50 kuni 100 protsenti vähendanud. Sel taustal on hämmastav, et kultuuriministeerium, kes peaks niigi palju kannatanud raamatukogutöötajate eest seisma, pole probleemidest iitsatanudki, rääkimata nii raamatukogurahvalt kui ka lugejailt avalikult vabanduse palumisest.














