Külli-Riin Tigasson: Eestisse naasmist takistavad esmajärjekorras pisiasjad
Suurt rolli mängivad hoopis teised asjad – pisikesed, argielulised. Kas sa leiad lapsele kiiresti lasteaiakoha? Kas töötempo lubab sul haigena paariks päevaks aja maha võtta?
Paljud Eestisse kolinud ei taha esiotsa osta endale oma korterit, vaid eelistavad kodu üürida. Vähemalt esimeste siin elatud aastate jooksul, mil pole veel selgegi, kui pikaks ajaks siia jäädakse. Nagu kurdab kõnealune õpetaja, on aga suureks probleemiks Eesti üürituru illegaalsus: lõviosa omanikke ei luba üürnikel end nn sisse kirjutada. Kuidas sa tunned end kodus korteris, kuhu ei tohi end sissegi kirjutada? Rääkimata sellest, et sissekirjutust on teiste EL-i liikmesmaade kodanikel vaja siin elamisõiguse saamiseks ning perearsti, lasteaia- või koolikoha leidmiseks.
Jah, Tallinna rahvastikuregistrist öeldi selle mure peale, et üürilepingu punkt, mis ütleb, et üürnik ei tohi end sisse kirjutada, on seadusvastane. Ja et sissekirjutuseks piisab vaid üürilepingu kaasavõtmisest, omaniku luba pole vaja. Aga mida teha, kui üürileandja on ähvardanud: kui end sisse kirjutate, lõpetan lepingu ennetähtaegselt, ettekäände leian alati?
Eesti poliitikutel oleks aeg see teema ette võtta: selgitada välja põhjused, miks suur osa Eesti üüriturgu on illegaalne ja mida teha selleks, et omanikud suhtuksid üürikorterisse sissekirjutamisse positiivsemalt.
Võin tegelikult juba ette rutates aimata, mis on peapõhjus – nimelt Eesti maksupoliitika. Kujutame nüüd ette korteriomanikku, kellel on pangalaenuga ostetud korter ja kes tahab näiteks üheks aastaks, mil ta on ise Eestist ära välismaal, korteri välja üürida. Juhul kui ta teeks seda legaalselt – laseks üürnikul end sisse kirjutada ja deklareeriks üüritulu maksuametile –, tähendaks see, et ta kaotab kodulaenu intresside tulumaksuvabastuse võimaluse ja peab saadud üürilt liiatigi veel tulumaksu tasuma. Peale selle tuleb üürikorterilt – erinevalt korterist, kus omanik ise sees elab – maksta maamaksu, mis on pärast maamaksu „kaotamist” 64 protsenti tõusnud. Sest IRL-i kodualuse maa maamaksuvabastus ei laiene millegipärast üürikorteritele, vaid mõistab kodu all üksnes päriseks ostetud kortereid.
Kolm korda kassa juurde
See tähendab, et üürileandja, kes soovib kõike legaalselt teha, kutsutakse lausa kolm korda kassa juurde. Ja kui ta soovib neid lisakulusid, mida korteri legaalne väljaüürimine endaga kaasa toob, katta üürniku arvel, võib tema korteri üür muutuda mustalt üüritavate korteritega võrreldes konkurentsivõimetuks.
Ei ole suurt abi, kui poliitikud lihtsalt ütlevad, et korteriomanikud, kes eluruume mustalt välja üürivad, rikuvad seadust (seda, kui tõsiselt võetavalt sellised poliitikute sõnad tänapäeval tunduvad, ma parem ei kommenteeri). Aitaks see, kui maksuseadusi muudetaks. Alustada võiks üürikorteri ja omanikukorteri maamaksu võrdsustamisest. Ja kaaluda tulumaksu vähendamist üüritulult. Sellest, kui poliitikud lihtsalt kõmistavad, et seadus on püha, suurt abi ei ole.
Üürileandjad umbusaldavad asjata
Risto Vähi
kinnisvaraanalüütik
Elan ka ise Tallinna südalinnas ja minu poole on mitmedki üürikorteris elavad tuttavad pöördunud palvega, kas oleksin nõus laskma neid enda korterisse sisse kirjutada, sest nende korteri üürileandja ei luba korterit ametliku elukohana vormistada.
Ma arvan, et selle taga, miks omanikud ei luba üürnikel end üürikorterisse sisse kirjutada, on paljuski üürileandjate umbusk. Aga selline umbusk on ekslik, sest sissekirjutus ei anna üürilisele rohkem õigusi.
