Kuidas mõjutab maamaksuvabastus üürnikke ja ärisid?

Kui ma ostan ära naabri korteri ja ühendan selle enda korteriga, siis tuleb ikkagi teise korteri eest maamaksu maksta. Millistel tingimustel on võimalik teha kahest korteriomandist üks?

Kui selline plaan tekib, siis tuleb konsulteerida notariga. Põhimõtteliselt näeb protsess välja nii, et näiteks Tallinna puhul tuleb minna linnaplaneerimisametisse, teha taotlus ümberehituse kohta ja kui saad ümberehitusloa, siis esitad pärast joonised ja nimetad näiteks korterid 6 ja 7 kokku korteriks 7.

Kas on näha märke, et ärimaa maksustamise kõrgem määr hakkab ettevõtlusele pärssivalt mõjuma?

Seda on ettevõtetele Tallinnas tunda küll. Maamaksu suurus sõltub kahest komponendist: maa hinnast ja maamaksu määrast. Tallinn on viinud maksumäära maksimaalsele, 2,5 protsendile ning samal ajal pole Eestis mitte kuskil mujal nii kallist maad kui Tallinnas.
Kas siis, kui järgmisest aastast üle riigi kodualuse maa maksustamine kaob, muudab see midagi ka nende tallinlaste jaoks, kes elavad ärimaal?
Automaatselt ei muutu midagi. Kui maa sihtotstarve on vale, siis on parem kohe hakata tegutsema, et muuta korterialune maa elamumaaks, sest siis saab järgmisest aastast ka maksuvabastuse.

Kuidas kujunes olukord, kus korteri väljaüürimisel omanikule maamaksu ei hüvitata?

Üürnik ei ole omanik. Maamaksu hüvitamine on ette nähtud omanikule.

Sven Sester
IRL

Millist mõju hakkab maamaksuvabastus avaldama üüriturule? Kas see annab hoogu juurde niigi lokkavale „mustalt” üürimisele, sest korteriomanik ei ole huvitatud ametliku lepingu sõlmimisele järgnevast maamaksu maksmisest?

Koduomaniku maamaksuvabastus ja tulumaksusoodustus eluasemelaenu intressile on erinevad asjad, kuid mõlemad on seotud elukohaks olekuga. Maksuvabastus võib olla ajendiks esitada ebatõeseid andmeid ja lõigata maksusoodustusest maksupettuse kaudu kasu.
Üürikorteri omanik ei saa maksuvabastust, samuti mitte üürnik – teatud juhul ja muudel võrreldavatel asjaoludel võib maksuvabastus avaldada mõju eluaseme soetamise kasuks otsustamisele.

Kuidas käsitleda olukorda, kus näiteks füüsilisest isikust ettevõtja teeb kodust tööd? Tegemist on ühest küljest ju äritegevusega, teisest küljest aga inimene elab seal.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja elukohaks ja ettevõtte tegevuskohaks on talle füüsilise isikuna kuuluv elamumaa või maatulundus-
maa sihtotstarbega maatükk ning selle peal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoht, siis on tal õigus saada 2013. aastast alates maamaksuseaduses nimetatud maamaksu-
soodustust.

Juhul kui hoone kuulub füüsilisest isikust ettevõtja ehk ettevõtte vara hulka, siis isik selle pealt maksusoodustust ei saa.