Hans H. Luik: Dr Pöttering, 1979. aastal, mil teid Kristlike Demokraatide poolt Europarlamenti valiti, lõpetasin alles keskkooli. Kristlust nõukogude koolis ei õpetatud, isa juhatusest jäid mulle meelde Piibli kentsakamad peatükid (näiteks see, kus karjane Hesekiel kirjeldab "helikopteri" maandumist Hs1:2).
Rääkigem siis täna kristlusest Euroopas. Kas Euroopa Liit peaks olema ainult kristlik ühendus, nagu arvab Eesti EL saadik Tunne Kelam ja nagu Robert Schumann omal ajal soovis põhiseaduslikku leppesse kirjutada?

Hans Pöttering: Kui olin EPP fraktsiooni esimees Europarlamendis, tegime kõik, et kristik-juutlik pärand oleks põhiseaduslikus lepingus ja seejärel Lissaboni lepingus mainitud. Meid ei saatnud edu, sest iseäranis Prantsusmaa ja Belgia, aga ka paljud EP saadikud ei võtnud mõtet omaks. Samas aga on paljud kristlikud veendumused nagu näiteks inimväärikus ja inimõigused, solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtted Lissaboni lepingus sees.

Luik: India on rahvaarvult suurem demokraatia kui Euroopa Liit. On veel Iisraeli ja Türgi demokraatiamudelid. Kas demokraatia on ainult kristlik nähtus?

Loomulikult mitte, ka muud religioossed süsteemid võivad demokraatias samale järjele jõuda. Küll aga põhineb kristlik-sotsiaalsetel, liberaalsetel ja konservatiivsetel veendumustel minu partei, Kristlik-Demokraatlik Liit.

Tiit Matsulevitš: Oluline veendumus, mille kristlus meile on andnud, on inimeste võrdsus Jumala palge ees. EL-i kodanikes aga tekitab pettumust avastus, et praegu teenib 4400 EL-i ametnikku suuremat brutopalka kui Saksamaa kantsler Angela Merkel. Sellelt aadlilt suudab kulude kärpimist nõuda ainult Saksamaa. Kas europarlamendil ja Saksamaal on selleks tahtmist?

Ametnike tasustamine puudutab ühelt poolt EL-i, kuid lisaks veel riikide välisteenistusi, kaasa arvatud suursaadikute tasustamine ja palgad rahvusvahelistes organisatsioonides. Minu ettepanek on panna ametnike palkade teema lauale korraga kõikjal riigiametites, mitte ainult EL keskametites.

Matsulevitš: Mainisite solidaarsust, kuid julgeolekupoliitiliselt sõidab EL (eriti Saksamaa) seni jänest USA rongis. Suurbritannia ei sõida. Saksa valitsuse veider positsioon Liibüas (mitte toetada ÜRO-s oma liitlasi, vaid ronida samasse paati Hiina ja Venemaaga) sunnib küsima, kas liitvabariik ikka kuulub veel läände? Samuti tekitab liitlastes küsimusi, miks Saksa ei teinud Malis prantslastele tuge. Kas Euroopa hing ja väärtused vajavad kaitsmist?

Minu arust peaks eurooplased ÜRO Julgeolekunõukogus rääkima ühel häälel. Siin on veel palju teha. Saksamaa osutab prantslastele Malis abi toetavate meetmetega. Julgeolekupoliitikas on ju ka majanduslik ja psühholoogiline ning diplomaatiline aspekt. Ja vajadusel sõjaline. Prantslaste tegutsemine, mille eest ma neile tänulik olen, oleks pidanud olema eurooplaste ühistegutsemine. EL-il peaks olema oma relvajõud. EL kaitsealliansi rajamise algatus nurjus 1954. aastal just prantslaste vastuseisu tõttu. See tuleb uuesti käivitada.

Luik: Sõdimisest rääkides - George W. Bush ütles, et jumal käskis tal Iraaki rünnata. Võis see nõnda olla?

Seda peate George W. Bushi käest küsima. Ent pole kahtlust, et kristlus on avaldanud suurt mõju ajaloole ning avaldab ka edaspidi.

Luik: Iraagi ründamise ajal, 20. märtsil 2003 olid vanad Euroopa riigid tegelikult uutega solidaarsed. Kui Eesti ja näiteks Poola valitsusel oleks olnud parem ligipääs Prantsuse ja Saksa luureandmetele, poleks meie valitsused ehk Vilniuse deklaratsioonile alla kirjutanud ja tapma tõtanud. Mis te arvate, dr Pöttering – kui tekiks järgmise riigi, näiteks Süüria või Iraani ründamise küsimus, siis kas Prantsusmaa ja Saksamaa jagaksid väetimatele solidaarselt luureandmeid? Et me rumala ossa ei satuks taas?

Iraagi sõja puhul polnud peamine probleem eurooplaste omavaheline infosulg, vaid - mida väga kahetsusväärseks pean - meie Ameerika sõbrad ajasid meile puru slima. Päris kindlasti polnud Saddamil neid ohtlikke relvi. Tehti viga ja Iraagi sõda jäigi Euroopa poolt tegusa diplomaatilise ja poliitlise toeta.
Ma ei oska öelda, kas sakslased ja prantslased teadsid, et Saddamil pole bio- ega keemiarelva, või oli neil lihtsalt veendumus, et nad ei peaks selles sõjas niikuinii kaasa lööma.
Igatahes EL liikmed peavad olulist poliitilist ja sõjalist teavet omavahel jagama. Oleme väärtuspõhine ühendus, millesse peavad kaasatud olema kõik. Ka info vallas.

Matsulevitš: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika kuulutati Euroopa pärisosaks tegelikult 20 aastat tagasi Maastrichtis. Tõdegem ausalt, sellest pole asja saanud, välja arvatud tõesti üksikud koostööd kaugetes maades. Ilmselgeim näide ühise julgeolekupoliitika puudumisest on suhe Venemaaga. Miks?

Jagan teie arvamust, et ühises julgeolekupoliitikas on suuri vajakuid ja küsimus on eelkõige poliitilises tahtes. Kui oleme saanud jagu mõnede liikmesriikide võlakriisist, peab see saama meie järgmiseks ülesandeks.
Venemaal valmistab mulle muret see, et seal toimub stalinismi renesanss. Ülistatakse mineviku diktatuuri kuritegusid, samal ajal kui Saksamaa on natsismi pärandi hukka mõistnud.

Luik: Uuriksin veel kristlikke väärtusi. Kuidas tuua meie ellu halastust? Kas teile ei tundu, et Euroopas võiks tipp-poliitikute suhtes olla mingi andekspalumise ja halastuse mehhanism? Saksamaa president Christian Wulff võeti väikese sõbraliku kodulaenu tõttu ametist maha. Teie kaitseminister, keda kõik kiitsid, kaotas ameti doktoritöö võltsimise pärast kauges minevikus. Kunagine Briti energeetikaminister Chris Huhne istub vanglas, kuna valetas kunagi ammu liiklusrikkumise kohta. Rääkimata Saksamaa haridusministrist - nojah, tema küll põlastas kõiki doktoritöö võltsijaid, kuni jäi ise vahele.
Meil Eestis on sama lugu: vanad võimumehed punnitavad silmi ja valetavad ilmselgete asjade kohta, kuni vahele jäävad. Noored juba takkaotsa. Kristlased võiksid andestada patu, mis on põhjalikult pihitud ja kahetsetud?

Poliitikud on inimesed ja - nagu ka meedia esindajad - teevad nad vigu. Vigade raskus peab otsustama, kas inimene kõlbab veel poliitilist ametit pidama. Hinnangu andmiseks on eri maadel eri mõõdikud. Tihti otsustab hoopis see viis, kuidas etteheitele reageeritakse. Inimesed ei peaks siiski poliitikutele kohaldama teistsuguseid mõõdikuid kui iseendale.

Luik: Ikkagi küsiksin teilt kui prominentselt kristlikult demokraadilt: kui inimene üles tunnistab ja andeks palub, kas ta ei peaks andeks saama?

Iga juhtum on erinev. See pole niivõrd kristliku usutunnistuse kuivõrd isiku usaldusväärsuse küsimus.

Luik: Kuid mõnele antakse kõik andeks. Näiteks kuidas sai Euroopa Komisjoni rahandusvolinikul Joaquín Almunial jääda märkamata, et viis-kuus aastat tagasi Kreeka otse võltsis oma valuutapositsioone. Või et Hispaania keskpank ilustas kõvasti oma pankade andmeid.Kuidas on võimalik, et Almunia magas krahhi lähenemise maha, aga ometi valiti ta uuesti Euroopa Komisjoni volinikuks?!

Niipalju, kui volinik Almunia tööga kursis olen, pole ma kuulnud etteheiteid, nagu oleks ta kontrollikohustuse unarusse jätnud. Seetõttu pole mul põhjust esitada talle poliitilisi pretensioone. Mida me praegu senise kogemuse põhjal vajame, on parem järelvalve pankade üle, ja EL süsteemi loomine, mis väldiks ülemäärast eelarvedefitsiiti. Selleks on samme astutud, on olemas seadusandlus, mille loomisel osales ka Europarlament.

Matsulevitš: Mõni aeg tagasi tegi president Ilves ettepaneku, et Europarlament võiks tulevikus olla kahekojaline. Sõltumata liikmesmaa suurusest oleks sellise parlamendi ülemkojas riikidel võrdne arv saadikuid, samas alamkoda toimiks nagu seni. Mida arvate ideest?

See on huvitav ettepanek ja vajab põhjalikku debatti. Sest sel juhul poleks valitsused enam seadusandjad koos parlamendiga. See oleks küsimus 27 liikmesriigi valitsustele, kas nad oleksid valmis enda seadusandlikust rollist loobuma.

Luik: Mind hämmastab, kuivõrd suuri pöördeid võib Saksamaa teha sellesama aeglase Euroopa piires. Merkel otsustas äkki loobuda tuumaenergiast. Saarimaal, Prantsuse piiri ääres ja 60 kilomeetri kaugusel Prantsuse tuumajaamast kardavad sakslased tuumaenergiat nagu kolli. Prantslased ei pelga tuumakütet üldse.

See on inimpsühholoogia küsimus. Inimese psühholoogia Prantsusmaal ja Saksamaal on erinev ning me ei käsita seda kui vastuolu, vaid kui rikkust.
Euroopale on mõistlik hajutatud energiavarustus. Taastuvenergia, aga koos sellega ka süsi, ja ka tuumaenergia. Tähtis on omada kõige turvalisemaid tuumajaamu.

Matsulevitš: Anno 2013 pole Saksamaal EL-s kindlamat ja lähemat liitlast kui Eesti Vabariik. Usutavasti on seda ikka tajunud ka Saksa valitsuse juhtpartei, teie partei, ja selle liider. Samas on see liitlane nii väike. Millist kohaväärtust omavad Eesti-Saksa suhted Euroopa Liidus?

Meie, Saksamaa, austame Eestit kõrgelt. Samuti Lätit ja Leedut. Teil oli julgust vastu hakata totalitaarsele kommunismile. Kui poleks olnud eestlaste ja teiste, ka poolakate vabadustahet, poleks toimunud Saksamaa taasühinemist 3. okt. 1990. Minu isamaa ühtsus saavutati tänu eestlastele ja teistele Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastele. Maa suurus ei ole siin väga määrav, küll aga tema vaim.

Matsulevitš: Aga kes maksab arved? Me oleme liiga väiksed... (Elevus intervjuu jälgijate seas)

Solidaarsusmeetmetes peavad osalema kõik. Need, kes tuge saavad, peavad ka reformid ära tegema. Solidaarsus pole ühesuunaline tänav.
Kui me vaatame hästi tõsiselt ja rahulikult, mis toimub mujal, siis näeme, et enamikus maailma osades on probleemid sootuks tõsisemad kui EL-is. Peame küll otsustavalt toimima, kuid ärgem dramatiseerigem üle.

Luik: Kui mõelda teie võimsa erakonna nimele, Kristlik-Demokraatlik Liit, siis kas pole raske Hamburgi või Berliini äärelinnades rääkida valijatega, kes pole meie õnnistegija Jeesuse vaid hoopis prohvet Muhamedi järgijad? Külastades Londonis oma tütart, kuulsin, kuidas linnapea Boris Johnson soovis kõigile linnakodanikele õndsat Ramadani. Kas ei ole tulnud mõtet noore valija püüdmiseks erakonna nime muuta? Monoteistlikud Demokraadid?

Meie ei muuda oma nime. Meie ettekujutus inimesest tuleneb meie kristlikest veendumustest, see tähendab, asetame keskpunkti inimväärikuse ja eeldame inimese vastutust nii iseenda kui ühiskonna ees. Kutsume kõiki kodanikke, kes jagavad seda ettekujutust - peavad nad end kristlasteks või mitte - hääletama meie poolt.


Hans-Gert Pöttering

Sündinud 15.9.1945 Saksamaa Liitvabariigis Alam-Saksimaal Bersenbrückis
1979. aastal valiti Euroopa Parlamenti

1999–2007 Euroopa Rahvapartei (EPP) esimees

2007–2009 Euroopa Parlamendi president

Konrad Adenaueri Fondi esimees