Kriis ja töötus – mis päästaks Eesti majanduse?

Soome stsenaarium lahenes suuresti täna 50-aastasele põhjale, mis koguti normaalseis turumajanduslikes oludes. Meil seda pole.
Ainuke, lihtne ja innovaatiliselt riskantne lahendus on see:

http://www.nelli.ee/news.php?nsID=d2ed45a52bc0ed...

Kui riigi ja erasektoris kulusid ei kärbita on täitsa pxtsis külaga Eesti!

Kõige peamine reegel on praegu ja edaspidi, et me hakkame ise oma rahvast kaitsma.
Selleks me ju riiki vajame ja maksame makse.

Seega igal sammul, igal teol eelistagem eestimaist!!!

Kuna meie põllumajandus ei toida täna ise oma rahvast enam ära, siis loogem just siia uusi töökohti.
Ei ole ju normaalne, et riigil on toidutagavara vaid üheks päevaks.
Seega taas tuleb tegeleda põllumajanduslike riigimajandite loomisega ja riikliku toetamisega, et need koheselt jalad alla saaksid.
Ja paslik on siia juurde lisada, et linakasvatusel on ülemaailmses mõttes ülisuur perspektiiv. See tööstusharu on vaja koheselt kaasaegsel tasemel taas luua.
Seega me saame lisaks haru, mis aitab meie eksporti vaieldamatult suurendada.
Tulemiks on maaelu taas ellu äratamine, sest paratamatult osa linnarahvast läheb tagasi maale kuna seal saab tööd ja leiba.
Niisiis ka koolide sulgemisega tuleks olla maal ettevaatlik.

Hädaabitööna aga tuleks tegelda teedeehitusega, ka raudteede võrgu korrastamisega, et taas sisse seada odav reisirongi liiklus.

Meie katlamajad peaksid maksimaalselt üle minema kohaliku kütuse tarbimisele. Ja jälle saab rahvas tööd ning vähem on vaja asjatult raha riigist välja viia.

Ka linnades ja asulates tuleks jätkata kanalisatsiooni- ja veetrasside ning teede ning riiklike hoonete korrastamisega.
Kuna ehitusmehi on vabalt võtta, siis tehkem ometi lõpuks oma koolid ja teised ühiskondlikud hooned korda.

Võimaluse korral tuleks võtta odavat välislaenu, et me saaksime edasi liikuda oma kriisiaja programmi realiseerimisega.

Kõige mõtetum tegevus on aga kuhjata töötuid asjatule ümberõppele, vintsutades nad nõnda lõpuks nii ära, et nad ei kõlba pärast enam mitte kui millekski.

Väga paljudel on suured laenuvõlgnevused. Mõistlik on leida ka siinkohal lahend, et inimesed ei peaks massiliselt pankrotti minema.
Kuna vaieldamatult pangad ise ahvatlesid laenu saama, siis teatud osa peavad nad ilmtingimata oma saadud kasumi arvelt nüüd ka ise laenudest ära kustutama.
Ütleksin , et näiteks 20 protsenti.
Siinkohal aga peaks samaväärselt premeerima ka neid inimesi, kes laenu ei ole võtnud, lihtsalt nendele raha kinkimisega, nagu praegu mõnes riigis tehakse.

Deflatsioon ei alanda hindu, nagu loodeti. Seega pole muud teha kui krooni devalveerida. Krooni ja euro suhe olgu pikka ega fikseeritud edaspidiselt kursil 1:20 eurosse.
Ja kui see kurss jääb püsima, siis nõnda me ilmselt lähemegi eurole üle kui samas suudame taas oma majanduse Euroopa ühisturule avada.
Kuid kui siiski see abipakett ei aita, tuleb meil krooni asemel mark, koos uue devalveerimisega, selline mark mis on ühine euroliidu endistele sotsmaadele kes pole eurole seni jõudnud üle minna, kui vaheraha järgnevaks üleminekuks eurole mis järgneb tükk aega hiljem.

Miskipärast olen ise näinud just seda kõige viimast varianti koos eelenavatega.

Mis puutub aga haldusreformi, siis kordan siinkohal juba varasemalt räägitut.
Esmane osavald olgu kihelkond. Kihelkond olgu ka maa riikliku põllumajandusüksuse territoorium. Ja sama suur olgu ka kohalik metskond.
Osavallas olgu kihelkonnakool mis annab põhihariduse ja koos kutseharidusega keskhariduse.
Igas makonnas olgu kutsehariduskeskus, kes tarvilist õpet korraldab.
Samamoodi olgu igas kihelkonnas sotsiaaltöötaja ja kohalik kulturnik kultuurielu juhtimas, konstaabel korda tagamas jne..
Maakonnad EW mõttes võivad tõesti edaspidi kanda senist valla funktsiooni. Lisaks siis 5 vabariiklikku linna.
Seega toimuksid maakondlikud vallavalimised, kusjuures osavalla ehk kihelkonna huvid on esindatud vastava valimisringkonna ja saadiku kaudu.
Kindlasti peab olema sätestatud ka külavoliniku statuut.

Nii Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva kuui ka Tallinn vajavad oma sisemist jaotust linnaosadeks analoogselt osavalla mõistele koos eraldi valimisringkonna olemasoluga.

Haldusreform tuleb teaostada üheagselt ülalt alla käsu korras.
Maakonna ehk Suur-valla moodustaks seega osavaldade/kihelkondade esindatuse oma saadikutest volinike kaudu, kuid mitte senisel kujul kuna haldusjaotus on teisenenud.

Halusreform tuleb sügiseks ära teha, enne valimisi, sest nõnda me paneme tugeva aluse kriisist väljumisele.

Parts: Ekspordigarantiid ja käendused on need, mida ettevõtted praegu vajavad, muidu kaubad ja teenused ei liigu.

Tegelikkus: Liiguvad küll. Bürokraatia, mis selle ekspordigarantii taotlemisega on sisse viidud, teeb selle abinõu ja tema müügi mõttetuks.

Parts: Jagan seda hoiakut /Eesti kaupade eelistamisest/ aga ei arva, et peaksime olema Euroopas esirinnas kokkulepitud siseturureeglite eiramisega.

Tegelikkus: EL ei sobi eriti hästi kasvavate majanduste jaoks. Tema püüab rahu säilitamiseks riike nivelleerida, üle maksustada jne. Igal sammul süüdistused ja takistused, kui sa teenid "liiga palju". Suurte monopolide tehtud reeglid takistavad meie majanduse arengut. Vaja oleks EU uusliikmed teha vabamajandusalaks. Me peaksime kogu selle Euroopa suurmonopolide ja stabiilsete riikide jaoks sobiva reeglistiku alt vabanema.Kasvava majanduse loogika erineb vanade riikide ja nullilähedase kasvuga väljakujunenud majanduste omast.

Riik mitte ei või pankrotti minna, vaid seda aetakse pankrotti paanilise raevuga.
Loe: http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index...

Ei nõustu Pajula jutuga, et kohaliku eelistamine on mingi europatt. On sadu ja tuhandeid episoode, kus kodanikud ja riik võivad võrdsetel tingimustel just kodumaise tootja kaupa osta. Pigem ei viitsi sellega keegi eraldi tegeleda, sest importööridel on müügikanalid hästi sisse söödetud. Aga sellised valikud aitaksid täna nii mõnelgi kohalikul tegijal ellu jääda.

Hardo Pajula on mulle alati meelde jäänud seetõttu, et oskab luua äärmiselt ebaõnnestunud metafoore.

Näiteks praeguses artiklis on Eesti võrdsustamine Läänemere regioonis väikese külaga ebaloogiline ja ülepaisutatud. Nõus, et Eesti just suurim tegija siin ei ole, aga samas ka mitte väike küla, kellest suurt midagi ei sõltu. Ilmselt Peab Pajula Rootsit antud kontekstis suurlinnaks - päris vahva, kui suurlinna pangad saavad oma suurimad kasumid väikesest külast.

(Eksport)-Raha-allikas versus Väärtus-allikas,Solidaarsus-allikas,
Õiglus-allikas,Õigus-allikas.

Kahtlemata tuleb siia lisada ka Pajula poolt toodud Alka-Seltzeri näide. Pohmaravimid minu teada pohmakat hullemaks ei tee. Deflatsioon-devalveerimine esialgu aga küll.

Tõsi .. kahe käega poolt ..

https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2463

/Pajula: Loomulikult: mida rohkem me kodumaist tarbime, seda rohkem on meie hõimukaaslastel tööd. Aga see on ühtlasi osa intellektuaalsest hoovusest, mille poole maailmas praegu liigutakse. Kui protektsionistlik lähenemine võidule pääseb, siis on Eesti oma väiksuses see, kes kõige rohkem kaotab. Mõtlemine, et kõik ostku oma küla või turu kaupa, viibki meid koobastesse tagasi. Peaksime olema maailmas ikkagi vabakaubanduse eestkõnelejad ja seda (kodumaise eelistamise – toim) juttu mitte väga kõva häälega rääkima./

kas pajula soovitab rääkida maailmale üht ja ise teha teist? nagu suuremad ees? et kaval? nojah.

-------------------------------------- -----------------

/•• Kas Eestist saab agraarmaa?

Kriis: Seda ehk mitte, aga maal on elu odavam./

eesti on olnud alati agraarmaa, viskoosa, räpina ja veel mõned varasemad tööstused välja arvata jõudis vene tööstus siia ca sajandi eest, mis jälle hävitati paarkend aastat tagasi.
tööstuseks, rääkimata tehnoloogiast, rääkimata disainiks, puudub eesti elementaarne järjepidevus.
agraar- ja kohalikul materjalil põhinev ehitussektor on need, millelt saab leevendada nii nende sajatuhande töötu probleeme, kui ka anda eluteele kaasa mingi väärikus 14-aastastele mürsikutest kooliteekatkestajatele, kellele pajula kaasa tunneb.

Kes peab sellega tegelema? Mine poodi ja osta kohalikku kaupa. Ma ei saa aru nendest inimestest kes ostavad Leedu juustu ja Laima kommi ja siis virisevad et meil on kõik s*tasti.

Kohaliku toote eelistamine on täpselt samasugune europatt nagu riiklike toetuste jagamine. Vahe on ainult selles, et üks protsess on juhitav ülaltpoolt teine aga mitte.

Viimased 12 aastat on inimeste säästud suunatud tarbimisse mis on tekitanud võlts tunde majanduskasvust. Tegelikult on vaid asendatud ühed tooted edevamatega ning tööviljakus on igal rindel jäänd tahaplaanile. Uue majanduskasvu laine aluseks on tööviljakuse kasv selleks vajalike tehnoloogiliste investeeringute abil, kuid sektoritesse mis ei panusta edevusele vaid üldisele efektiivsusele. No ega neid võimalusi palju ei ole ja hiinlased on suure osa tööst juba ära teinud. Võtmesõnaks on ikkagi odavamad hinnad lõpptoodangule ja äri läheb jälle käima. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid ja selleks on jälle vaja suure rahataskuga uusi omanikke. Seega kui ise enam ei jaksa, siis ei ole mõtet ka vaevelda vaid tuleb oma äri kinni panna või uus omanik kiirelt leida. Ilma konkurentsieelist omamata pole võimalik midagi eksportida mida mujal juba ei tehta. Hea kasumi teenimiseks tuleb liikuda sektoritesse kus nõudlus kasvab, kuid majanduskriisi tingimustes selliseid sektoreid ilmselt veel ei ole, seega tuleb oodata, kuni keegi selle sektori avastab või tekitab.

eesti majandusruumist tõi keegi sisse tiigi kujundi, kuhu momendil vett peale ei lasta ja elu tiigis sumbub ja roiskub.
selles mõttes on autarkia küll praegu nonsenss, kuid ei tähenda veel koobastesse minekut või pentti linkola ökofasismi.
kuid see mis viimsel aastakümnel toimus(eesti on tõesti tiik või küla siin pole midagi kahelda) oli eestile pikas perspektiivis rohkem kahjulik kui kasulik- kui see vee läbivool oli nii kiire, et viis tiigist kaasa pea kõik elava.
läbivoolu hulka tuleb reguleerida nii, et tuleks pidevalt värsket peale, kuid olemasolev orgaanika saaks samuti eksisteerida.

Härra Sennet viis mind veidi kõrvale,et elgitada oma
töömeetodit.
"Stsenaariumimi meil ei ole,me lihtsalt haarama mõnest ideest kinni ja jälgime sündmuste loomulikku käiku,kuni jõuame tagaajamiseni,mis ongi meie
komöödiates põhiline."
"Meetod tundus raha tegemiseks hea,kuid raha
tagaajamised on mulle vastukarva,"mõtles,arvas
ja ütles nii,
et mitte öelda peaaegu nii,Charles Chaplin.
*Jäik või ülijäik stsenaarium halvab hoobilt
raha tegemise paindlikkuse
*Ilge ja idiootlik bürokraatia halvab igasuguse
raha tegemise tahtmise
*Lollid poliitperverdid ja ahnusest ogaraks läinud
pangad keeravad alati kõige ratsionalistlikumad ja
üldkasulikumad rahategemise viisid rahategija
orjastamise häbiväärseks viisiks.
Hea rahategemise viis on Aafrika,Aasia ja Kesk- ning
Lõuna-Ameerika vaestes piirkonde vaeste,ausate ja tähelepanelike inimeste maksu-ja aktsiisivaba lüpsmine.
Seda tehakse sealsete inimeste jaoks lihtsate,odavate,töö-ja lollikindlate mugavusvidinate valmistamisega Eestis,mugavusvidinate ekspordi ja müügiga.
Need ei tohi olla kaalult suuremad kui üks Vene puud ehk 16,38 kg.
Tekkib küsimus - miks just sellisega kaaluga?
Mull&Moll ei vasta sellele küsimusele ja seda
sellepärast,et see on Mulli ärisaladus.
Eeskuju selliseks tegevuseks on rohkem kui piisavalt,kuid eeskujusid ei tohi pimesi kopeerida.
Kui eeskujusid pimesi ei kopeerita ,siis need suurendavad röögatult raha hulka Oma Taskus ning
vähendavad järsult rahaga koos ja korraga tööpuudust
Eestis.
Mõned lihtsad näited ja Igaüks taipab ,kuidas tegutsetakse ja kuidas raha tehakse ka ilma üksikasjadesse laskumatagi.
PRACTICA foundation.
With this website we want to provide better services for those who believe with us that technology is an important driving force for social and economic change, not just in the richer parts of the world, but also in the world’s poor areas.
http://www.practicafoundation.nl/products...
http://www.akuamarin.com/stirling/
Raha lüpsab lihtsalt,odavalt ja kiirelt välja ka
ilma vändata.
Näide.
http://www.thermoelectrics.com/introduction...
http://kleinke.uwaterloo.ca/te.html
http://www.nature.com/nature/journal/v455...
http://www.home.no/andreas.sunnhordvik...
Seega ja järelikult- ilma stenaariumita,maksu-ja
aktsiisivabalt, ning lihtsa ja lollikindla tegutsemisskeemiga - minimum effort for maximum output = minimaalse vaevaga maksimaalne tulemus.= minimaalselt kulutatud vaev maksimaalse tulemuse jaoks.
http://www.epower4.com/
http://www.autobloggreen.com/2008/09/25...
Ja raha tule kätte kohe ja töö hulk kasvab üleöö üle pea.
Ja see ei ole jälle hea.
Eksjuuu???

kelle juhtimisel siis veel kui mitte süüdlaste juhtimisel. Vastasel juhul tuleb Eestis teha revolutsioon. Kas sina hakkad revolutsionääriks ja kas sul on eeldusi selleks või tead sa kedagi kellel on piisavalt eeldusi edukaks revolutsiooniks?

Hea haridus ja ümberõpe on võtmeküsimused. Loe lähemalt: http://lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1856...

Riigi raha ei peaks minema ettevõtete toetuseks, kui turg on nende kaubast juba üleküllastanud, milleks siis veel juurde toota. Kui ei ole üleküllastanud, saavad nad oma kauba ise müüdud ja oma äriga kenasti hakkama. Küll aga peaks riik oma rahaga tekitama nõudlust avaliku sektori tellimuste abil: teedeehitus, koolimajade remont jne, mis juba artiklis ka kenasti üles on loetletud. Pajula üleskutse mitte propageerida vaid oma kaupade ostmist on poliitiliselt (globaalselt) korrektne, aga samas ka meile kõigile selge signaal, et reaalses elus just nii tulebki teha. Ka see linnas töötuks jäänute maale tagasipöördumise mõte on tervitatav, ilmselt tuleks ka selle toetamiseks ka mingeid vahendeid välja mõelda.

Oi kui kena programm, ainult... kust selleks raha võtta? Selle jaoks peaks eelarve nii kuskil 150 miljardi kandis olema.