NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Väga hea ja konkreetne näide sellest, kuidas ajakirjandus võikski ennast "kolmanda võimuna" teostada. Loodan, et teema leiab laialdast vastukaja ega hääbu tulemusteta. Mind näiteks hoiab praegu linnas ainult logistiline kaalutlus. Kuna 2 väikest last peres kasvamas, peaksin maal elades iga päev autoga suuri ringe tegema, seda aga ei taha aja,- raha- ega looduskulu tõttu. Turvalise ja toimiva ühistranspordi korral koliksin kõhklemata kasvõi kohe linnast välja loodusele ja tervislikule keskkonnale lähemale
Ühel osal IRL-ist on bussidega väga lähedane kogemus. Nimelt 2003. aasta Riigikogu valimiste kampaania käigus toimus osa Isamaaliidu üritusi Kinobussis. Seesama, mis aastaid hiljem tutvustas üle Eestimaa... mida siis iganes ta tutvustas.
Bussid on täiesti 20. sajand, võiks sellest aru saada. Miks me liigutame lapsi hommikul kooli ja õhtul koolist koju kui selle asemel võiksime märgatava osa õppetööst teha interneti vahendusel. Loobume aatomite transpordist ning liigutame bitte ja baite (elektrone). Nagu ilmselt teate, siis isegi hindeid märgitakse tänapäeval arvutisse ja suured jamad on sellega, et keegi ei saa eriti e-kooli kasutada (avaliku teenuse ehk hariduse osast kuulub üks viil nüüd hoopis erafirmale). Tulla praegu lagedale mõttega, et teeme mingi töökindlama koollibussi on justkui 2005. aastal võidutsenud mõttekäik, et fossiilsete kütuste nappust (nafta) hakkame lahendama põldudele rapsi külvates ning siis sellest biodiislit tehes. Ilmselt selle edendajad ei rääkinud, et põllu kündmise, koristamise ja pressimise käigus kulutati ära 8 liitrit fossiilset naftat ning protsessi tulemusel saadi tervelt 10 liitrit biodiislit. Mõelge nüüd ise kui palju vaeva selle tühise 25 % (bio)diisli pärast nähti. Lisaks oli tulemuseks globaalselt toiduhindade tõus, sest biodiisli kasvatamiseks läksid käiku põllumaad, kus varem oli kasvatatud toitu inimestele ja kariloomadele.
Ma ei ole koolibusside vastu aga 21. sajandi olud vajavad natuke lennulisemat lähenemist kui saastekvoodi eest Hispaaniast busside tellimine. Pakun välja omalt poolt lahenduse koolibusside süsteemile: teeme video-kooli, kus iga õpilane saab arvuti ja videokaamera abil tunnis osaleda ning ei pea füüsiliselt rändama kodu-kooli vahet. Õpetajal oleks siis seinale projetseeritud pilt 24 või 30 väikse ruudukesega õpilasest, ta saab neid kõiki jälgida (nagu olid Ühtelaulmise ekraanil ülekanded), vajadusel kõnetada personaalselt (kui keegi tundub kõrvaliste asjadega tegelevat). Ainus puudus mida hetkel näen on see, et 40 000 vaesuses elavat last ei käiks sellisel juhul koolilõuna järel ning ilmselt kannataksid suuremat nälga kui praegu. Statistikas ei loeta neid kümneid tuhandeid lapsi, kelle päeva peamine toidukord saaksegi koolis, sest vanematel lihtsalt napib raha.
Tõsisemalt rääkides, ei peaks me leiutama skeeme vaesuse ümber jagamiseks, vaid võtma tulumaksu, luksusmaksu ja kinnisvaramaksu rikkuse ning omandi pealt. Sellega siis "doteerima" toimiva ühistranspordi süsteemi kestmist.
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Koolibuss: valimislubadus
Lauri Pihkva
Virgo Kruve
Bussid on täiesti 20. sajand, võiks sellest aru saada. Miks me liigutame lapsi hommikul kooli ja õhtul koolist koju kui selle asemel võiksime märgatava osa õppetööst teha interneti vahendusel. Loobume aatomite transpordist ning liigutame bitte ja baite (elektrone). Nagu ilmselt teate, siis isegi hindeid märgitakse tänapäeval arvutisse ja suured jamad on sellega, et keegi ei saa eriti e-kooli kasutada (avaliku teenuse ehk hariduse osast kuulub üks viil nüüd hoopis erafirmale). Tulla praegu lagedale mõttega, et teeme mingi töökindlama koollibussi on justkui 2005. aastal võidutsenud mõttekäik, et fossiilsete kütuste nappust (nafta) hakkame lahendama põldudele rapsi külvates ning siis sellest biodiislit tehes. Ilmselt selle edendajad ei rääkinud, et põllu kündmise, koristamise ja pressimise käigus kulutati ära 8 liitrit fossiilset naftat ning protsessi tulemusel saadi tervelt 10 liitrit biodiislit. Mõelge nüüd ise kui palju vaeva selle tühise 25 % (bio)diisli pärast nähti. Lisaks oli tulemuseks globaalselt toiduhindade tõus, sest biodiisli kasvatamiseks läksid käiku põllumaad, kus varem oli kasvatatud toitu inimestele ja kariloomadele.
Ma ei ole koolibusside vastu aga 21. sajandi olud vajavad natuke lennulisemat lähenemist kui saastekvoodi eest Hispaaniast busside tellimine. Pakun välja omalt poolt lahenduse koolibusside süsteemile: teeme video-kooli, kus iga õpilane saab arvuti ja videokaamera abil tunnis osaleda ning ei pea füüsiliselt rändama kodu-kooli vahet. Õpetajal oleks siis seinale projetseeritud pilt 24 või 30 väikse ruudukesega õpilasest, ta saab neid kõiki jälgida (nagu olid Ühtelaulmise ekraanil ülekanded), vajadusel kõnetada personaalselt (kui keegi tundub kõrvaliste asjadega tegelevat). Ainus puudus mida hetkel näen on see, et 40 000 vaesuses elavat last ei käiks sellisel juhul koolilõuna järel ning ilmselt kannataksid suuremat nälga kui praegu. Statistikas ei loeta neid kümneid tuhandeid lapsi, kelle päeva peamine toidukord saaksegi koolis, sest vanematel lihtsalt napib raha.
Tõsisemalt rääkides, ei peaks me leiutama skeeme vaesuse ümber jagamiseks, vaid võtma tulumaksu, luksusmaksu ja kinnisvaramaksu rikkuse ning omandi pealt. Sellega siis "doteerima" toimiva ühistranspordi süsteemi kestmist.